Hmm. Mai viitsi seia kopi-peistida seda, mida ühes teises foorumis Su jaoks kirja panin. Või ehk peaksin? Ehk on ka teistele kasulik. Sest vata - oma silm on kuningas. Ja noh - kõik see teiste soovitatu on niivõrd subjektiivne. Mine ja seisa korra õige riiuli ette, uuri, mis Sinule lähedal olevas raamatukogus olemas on ja kui miski huvi pakub, siis laenuta. Sest vata - me keegi ei tea tegelikult Sinu lugemiskogemust ning Su siinolev abipalve on tegelikult nii krdi mittemidagiütlev. Selles sinatses foorumis on ju olemas mitu teemat (nii raamatute kui netitekstide näol), mis saaks sind kuhugi juhatada.
Aga noh - kui juba juttu tuli, siis - ehk on abiks ka mõnele teisele, kes on otsustusvõimetu:
Mina, kui raamatukogutöötaja, võin teile puhtsüdamlikult üles tunnistada - raamatukogujad ei hammusta. Vähemalt suurem osa neist mitte. Selle jaoks nad seal ongi, et teid aidata. Küsige. Ja nad juhendavad teid õige riiuli ette. Tegelikult ka.
Rahvusraamatukogul ning TÜ-raamatukogul on selline vahva andmebaas, kus kõik Eestis ilmunud, eesti keelsed ja Eesti kohta käivad raamatud sees.
http://ester.nlib.ee/ (Rahvusraamatukogu) ja
http://este.utlib.ee (Tartu Ülikooli Raamatukogu). Andmebaas kui selline pakub mitmeid erinevaid otsinguvõimalusi ning näitab ka ära, kas ja millistes kogudes on võimalik antud raamatut laenutada (Seda küll ainult suuremate kogude põhjal. Väiksemate kogude jaoks on andmebaasisüsteemid RIKS ja URRAM ja vist mõnel kogul veel miski. Selle jaoks on mõistlik kontrollida kohaliku keskkogu andmebaasi, mis enamjaolt on netis kättesaadav)
Ja kui ma siin juba pläägutama hakkasin, siis äkki kiirtutvustus liigitussüsteemist.
Vata kui Sa raamatukokku lähed, siis raamatud on põhiliselt kahes osas - juturaamatud ja aimekirjandus. Juturaamatud kipuvad olema autorite järgi tähestiku järjekorras. Vahvamates raamatukogudes on ulmekirjanduse jaoks eraldi riiul. (Ning mitmes raamatukogus lihtsalt mingi eristussüsteem - näiteks värvilised täpikesed raamatuseljal). (No vaata kasvõi Ulmekirjanduse andmebaasi).
Aimekirjandus on jagatud liikidesse. Põhiliike on 10. Tavaliselt juhendavad nende juurde nii liiginimed kui numbrid (mis on nii riiulitel kui ka riiuliotstel, sõltuvalt kogust). Teie poolt soovitud temaatikaga raamatuid võite leida järgmistest liikidest (raamatute tagumisel küljel on pikem numbrijada, seal on raamatu liik täpsemalt määratletud.):
liik 13 (ehk vaimuelu filosoofia, vaimuelu metafüüsika).
*133 okultism ja salateadused
liik 29 (mittekristliku usundid)
*seal on igasuguste usundite nig samas ka müütide kohta raamatuid.
liik 39 (etnoloogia, etnograafia, kombed, tavad, traditsioonid, elulaad, folkloor)
*398 folkloor kitsamas tähenduses - just seal peaks olema põhilised libahuntide ja vampiiride kohta käivad asjad.
Nii - ja kui sa hakkad nüüd riiulite vahel kõndima, siis põhiliigid on kindlasti märgitud. Edasi peaks ju juba lihtne olema. Vaatad numbrite järgi. Uurid täpsemalt, mis seal riiulil on ja üsna tõenäoliselt leiad, mida vaja.
Näiteks
(Tegelikult ei ole nii keeruline, kui tundub).
Ja noh - niivõrd häbitu minust märkida, kui see ka pole - alati on abiks google.com. wikipedia.com jne. Väga umbmäärastele küsimustele on nii krdima keeruline vastata. Kuigi minu professionaalne kretinism ütleb, et kui inime tahab abi, siis ma pean aitama. (Jätkuvalt - kõik ju sõltub lugemiskogemusest ja teadmistepagasist. Ei saa soovitada algajale miskit äärmiselt keerulist teost, mis eeldab eelnevat lugemiskogemust ning vastupidi - narr oleks teadjale soovitada baastekste, mis tunduvad lausa elementaarsed)
PS: Näädsasiisnüüdsasiis mis veel meelde tuli - on olemas ka sehuke asi, nagu
http://ise.nlib.ee, kuhu on tehtud kirjed praegu ilmuvast ajakirjandusest. Ehk siis - kui on mingi teema, mille kohta oleks hädasti vaja infi saada, siis on mõistlik ka sealt kontrollida. Seal pole küll täistekste, kuid on olemas korralikud kirjed selle kohta, millisest ajakirjast/ajalehest Sa soovitud teema kohta artikleid leiaksid. (Asi, millest suurem osa inimesi ei tea - eriti kui on tarvis teha mõnd referaati või muud sellist. Seal küll inf vastavalt ajakirjale/ajalehele kuskilt 90-te keskpaigast alates, kuid ega maakondade keskraamatukogud ei kipugi suurt vanemaid asju alles hoidma.)
PS2: loodan, et sain abiks olla

PS3: no ei saa üks inime nii palju trükkimisvigu teha. Süüdistan hilist öötundi.
Muudetud: 7-5-08 kell 01:18:49 -j-