Kiibistamine Eestis kohustuslik alates 2011 :)

Kahtlemata aga lukud pole sellegipoolest maa pealt ära kadunud, kuna mõned on õppinud neid lahti muukima.

(19-04-2017 23:05 )positiivne Kirjutas:  Kahtlemata aga lukud pole sellegipoolest maa pealt ära kadunud, kuna mõned on õppinud neid lahti muukima.

Eesti vanasõna ütleb, et lukk on loomavari. Kergelt öeldes, naiivne on uskuda ainult luku jõusse!

Eksole aga sa lukustad oma ratta poe, kodu, kooli ees, keerad lukku koduukse ja ka autole paned signa peale sellegipoolest?

Kui kiip on selline, mida saab lugeda maksimaalselt 30cm kauguselt, siis on see üsna süütu mänguasi (v.a.juhul kui näiteks tööandja kohustab, et alati peab kiipi kasutama). Aga kui kiipi saab lugeda näiteks ~2m kauguselt, siis saab tööandja koguda väga täpset informatsiooni kõigi kiibistatud töötajate kohta. AI programmid analüüsivad kogutud infot ning seejärel saab tööandja teha vastavalt oma soovile kõikvõimalikud päringud.

(20-04-2017 05:50 )positiivne Kirjutas:  Eksole aga sa lukustad oma ratta poe, kodu, kooli ees, keerad lukku koduukse ja ka autole paned signa peale sellegipoolest?

Pigem keerleb jutt ikkagi, antud teemas, kiipide ümber!

Pakun et praegu on keskkonnas liiga vähe energiat, mida sellised kiibid saaksid pikemate distantside pealt töötamiseks kasutada. Pole sellistel kiipidel ju oma energiaallikat ja tööks vajaliku energia peavad nad saama kusagilt väljaspoolt. See piirang võib aga osaliselt kaduda, kui mõne aja pärast hakkaksid levima kaug-juhtmeta laadijad mobiilide laadimiseks. Nende laadijate piirkonnas saaksid siis ka ilma energiaallikata kiibid töötada ja suuremat sorti antenniga saaks nende signaali kinni püüda võib-olla päris kaugelt.
Praegu on küll kõlakad järgmise põlvkonna iPhone kaug-juhtmeta laadimise võimalusest hääbunud. Ilmselt pole ohutu-efektiivne-kasutajasõbralik tehnoloogia pole veel turule paiskamiseks küps. Eks aeg näitab, kas see kaug-juhtmeta tehnoloogia saab massiliselt kasutatavaks, või siis mitte.

Kahjuks ei kannata Lorenzi oletus erilist kriitikat läbi füüsikaprisma.

Juhtmeta laadijate toimepiirkond on äärmiselt tilluke. Mu S6 kipub jonnima isegi selle peale kui ma ta tagurpidi laadijale asetan või kui tal silikoonkaitse peal on. Kui ta on laadijast vaid sentimeetri kaugusel, pole laadijal tema ega temal laadija olemasolust aimugi.

Kiibi tekitatava raadiosignaali tajumiseks ja muust foonist eristamiseks ei piisa vaid võimsamatest vastuvõtjatest sest kiibi võimalik signaal on lihtsalt niivõrd nõrk, et piisav antenn peaks olema kolossaalne.

ii-Föönidesl tõesti juhtmevaba laadimist veel pole aga Samsungitel see võimalus juba aastast 2013. Ohutu, kasutajasõbralik ja suhteliselt efektiivne - mul laeb sellega ainult natuke kauem kui kiirlaadijaga.

Nii, et jah, pole vajadust kolle välja mõtelda.

Siinkohal pean ma seenetoorikut tänama, et ta pani mind seda teemat veits sügavamalt uurima. Sain hulgaliselt uut ja huvitavat informatsiooni. Tehes paar kiiret otsingut selle firma tausta kohta (Energous), kes oleks pidanud kuulu järgi Appeliga koostööd tegema distantsilt laadimise osas, kohtasin hulgaliselt skeptitsismi ja lausa nö debunkingut. See pole ainus firma mis distantsilt laadimist lubab lähimas tulevikus, aga siinkohal tekkis mul kuri kahtlus, et ehk on tõepoolest suur osa tehnoloogiat kajastavast ajakirjandusest lasknud ennast niivõrd rumalalt lollitada petistest rahajahtijate poolt. Sest ega Apple pole ju tunnistanud midagi, pole ka ümber lükanud samas. See on aga Apple tavaline strateegia uue tehnoloogia puhul. Nad lihtsalt ei kommenteeri midagi.
Mõningase uurimise tulemusena hakkas aga välja kooruma väga huvitav pilt ja nüüd ma saan vähemalt aru, milline see uus distantsilt laadimise mehhanism peaks olema. Töötab see või mitte, seda ma veel ei tea, aga pean tunnistama, et see on ikka pagana kaval lahendus. Püüan seda siis siin kuidagi põgusalt kirjeldada.

Esiteks, põhimõttelises distantsilt energia ülekande võimaluses ei kahtle vist keegi. Ma ei räägi siin isegi laseritest, mis antud teemast vähekene välja jäävad, aga eelkõige mikrolainetest. Samas kehtib see ka millimeeterlainete kohta. Neid laineid saab kinni püüda ja muuta elektrienergiaks, parimal juhul on saavutatud ülekande efektiivsuseks üle 85%. Wikipedia annab parimaks ülekande efektiivsuseks 54%, aga mulle on jäänud mulje, et uuemad katsed on andnud paremaid tulemusi. Ma ei saa üht uuringut kahjuks siia linkida, aga ega see pole ka üleliia tähtis.
Tähtis on see, et energia ülekanne on võimalik.

Nüüd on aga vaja vastata küsimusele, et kui palju seda saab üle kanda ja kui kaugele. Selle teema kontekstis peaks meeles pidama, et suure võimsusega mikrolained on inimesele kahjulikud ja justnimelt see seab piiri ülekantavale võimsusele. Ülekande kauguse küsimusele vastamiseks peaks kõigepealt lahti seletama selle, et mis asjad on faasi-maatriks antennid. Tavalise antenni poolt välja saadetud energia tihedus väheneb võrdeliselt kauguse ruuduga ja seega väheneb võimaliku kinnipüütud energia hulk võrdeliselt kauguse ruuduga. Litsalt öelduna - natukenegi saatjast eemal olles ei saa vastuvõtja enam palju energiat kinni püüda.
Seda probleemi vähendab nö taldriku asetamine saatja taha, antennist saab siis suundantenn ja vastuvõtja võib kätte saada palju enam energiat. See aga eeldab, et vastuvõtja on liikumatu, või siis tuleb antenni liigutada koos vastuvõtja liikumisega. Veel parem lahendus on aga faasi-maatriks antenn, mis saadab kiirgust välja kitsaste kiirtena. Energiat läheb nii kaduma veel vähem ja vastuvõtja saab kinni püüda peaaegu kogu antenni poolt välja saadetud energia. Samuti ei pea vastuvõtja olema statsionaarne, sest faasi-maatriks saab oma kiirt liigutada väga kiiresti ja ilma antenni ennast füüsiliselt liigutamata. Vastuvõtja liikumist tuleb vaid kuidagi jälgida ja kiire suunda elektrooniliselt kohandada. Niimoodi töötavad näiteks paljud sõjaväe radarid.

Kuidas tootavad siis need müstilised distantsilt laadijad? Teooria on selline, et õigepealt saadab laadimist ootav seade välja valmisoleku signaali. Laadimisjaam näeb seda signaali otsevaates ja jaam näeb ka paljusid signaali peegeldusi seintelt-laelt-põrandalt-mööblilt. Jaam vastab saadud signaalidele palju võimsama omapoolse signaaliga, mis koosneb nüüd kitsastest kiirtest. Need kiired on suunatud sinna, kust seadme päring saabus ja paljuski läbi peegelduste jõuavad laadimiskiired laadimist ootava seadmeni.
Geniaalne lahendus, kas pole? See kõrvaldab ühe peamise probleemi seadmete mikrolainetega laadimise ees - asjaolu et seadme kõrval olev inimene ei tohi saada liiga suurt doosi kiirgust seadme laadimise käigus. Sellise meetodi puhul neelab inimese keha osa seadme laadimispalve signaalist ja laadimisjaam siis teab, et selles suunas tuleb laadimiskiirgust saata vähem. Selguse huvides peaks veel mainima, et laadimiskiiri on tõenäoliselt vaid paar tükki, aga nad suudavad oma suunda muuta nanosekundite jooksul (nii on mulle meelde jäänud sõjaväe radarite kohta lugemisest) ja seega suuda üks kiir 'sama hästi kui korraga' liikuda paljudes suundades.
Üks selline laadimisjaam peaks saama ohutult seadmeni toimetada umbes 1W võimsust. Vähemalt 2 vatti läheb teel kaduma, aga see tundub olevat juba väga hea tulemus. Kui see nüüd ka päriselt nii toimib, nagu lubatakse. See on veel lahtine, aga teooria tundub küll olevat väga hea. Samas maksab selline laadimisjaam kardetavasti päris palju. Sõjaväe radarite hinnast ma siinkohal üldse ei räägi, need on hirmkallid. Teisalt tuleb mulle meelde Elon Muski plaan saata madalorbiidile tuhandeid pisikesi satelliite, mis saaksid pakkuda internetiteenust kogu maailmale. Esimesed satelliidid pidavat orbiidile jõudma järgmise kümnendi alguse paiku ja siinkohal on oluline see, et kasutajad ei pea mootoriga "panne" katusele installeerima, mis satelliite jälgiksid; kasutaja antenniks oleks lame ja liikumatu faasi-maatriks. Antenni hinnaks pakkus Musk ainult paarsada dollarit. Kui see number on reaalne, siis on reaalne ka enam-vähem mõistliku hinnaga distantsilt laadija. Aga jällegi - kui vaid teooria töötaks.

Sellega võtaksin ma kokku distantsilt laadimise teooria, aga muuseas sattusin ka ühe teise huvitava informatsiooni otsa. Nimelt hakkavad tulevased 5G võrgud kasutama muuseas ka ülikõrgsagedusega millimeeterlaineid. Ning otseloomulikult hakkavad neid lained mastide otsast välja saatma ... oodake ... faasi-maatriks antennid. Nii saavad antennid kasutada samal ajal sama sagedust palju kordi erinevates kiirtes ja see võimaldab oluliselt suurendada kanalite ribalaiust. Muuseas loob selline lahendus aga ka teoreetilise võimaluse, et väiksema energiatarbega seadmeid saab hakata laadima otse mobiilimasti kaudu. Selliste, ja teiste alternatiivsetest energiaallikatest tulenevate, võimaluste edasiseks uurimiseks korraldas Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut (IEEE) hiljuti töötoa nimega 5G-NRG. Selle töötoa tulemusi pole aga minu teada veel avalikustatud.

Konstruktiivne kriitika ja täpsustused on teretulnud

ps. kollide välja mõtlemisega ma tegeleda ei ürita, igal tehnoloogiaga käib võimalus seda kuritarvitada. Mind pigem ajendab hetkel huvi uute ja ägedate arengute suhtes tehnoloogiamaailmas

---

Rääkides aga induktiivsest, siis ühed tegelaed MITist pidavat arendama mingit imelikku magnetresonants ... asja, mis pidavat omama potentsiaali energiat paari meetri kaugusele kanda läbi õhu. Tehnoloogia nimetus on MagMIMO, aga selle toimimise kohta ma täiendavaid selgitusi anda ei oska hetkel. Töötav prototüüp pidavat toimima 30cm kauguselt.

Ma ei saa hästi aru, et mis paanika seoses nende kiipidega on? Kui kiip täidaks näiteks alati kaasas ja olemasoleva ID-kaardi või pangakaardi funktsiooni, siis... las käia. Nii või teisiti oleks ju väljaspool keha asuvad duplikaadid endiselt vajalikud ettenägematute juhtumite jaoks (näiteks kui kaotad õnnetuses kiipi sisaldava jäseme). Tänapäevaseid kaarte saab täpselt samamoodi "kurjade jõudude" poolt välja lülitada - seega pole vahet, kas see lülitatakse välja väljas- või seespool keha.

Üldsegi... kui suur terrorist sa olema pead, et sa kardad, et mingid vandenõulased sind ahistama hakkavad?

PS: kustutasin teemavälise vaidluse, millel lõpuks mingit konstruktiivset tulemust polnud.

Kirjeldan tulevikku! Algul on kiibistamisest vaimustunud ajupestud noored. Kui kiibistatute arv on ületanud kriitilise punkti, tehakse elutähtsad teenused võimalikuks vaid kiibiomanikele. Veidi ajaga on elanikkond kiibistatud. Kessiin rääkisid kiibi lugemisest ja energiaga varustamisest. Arvan, et see tehnoloogia, samuti kiibi kaugprogrammeerimine ja juhtimine on juba praegu võimalik. Mass ei tea seda veel. Kuid ta saab teada. Hommikul kell 6 kõva piiks ja elektrilöök. Üles. Kui lähed kööki, järgneb elektrilöök. Kõigepealt peldik, siis pesu, siis hommikueine. Kogu planeedil ühtemoodi. Ei mingit erinevust. Kõik kella pealt. Välja ja oma bussi. Ja tööle. Tööd teed täpselt 8 tundi. Kiip loeb sekundipealt ja selle eest saad ka palka, palju ta loeb. Ei käi sa peldikus omaniku raha eest ega loe lehte ega joo kohvi. Sinu buss koju läheb kell 17.30. Sa tohid maha minna teele jäävas kindlas kaupluses, mujal mitte. Sealt saad osta ettekirjutatud ja arvutatud kaupa. Sul on õigus kasutada pärast tööd sulle määratud võimlat või jalgrada või rattateed teatud kindlal kellaajal. Iga vale pöörde ja kasvõi ürituse puhul järgneb elektilöök ja raha väheneb sinu arvelt.Puhkuse ajaks määratakse sulle koht, kuhu võid sõita ja seal määratud tegevused, millega võid tegeleda. Perekonda ei ole, täiskasvanud võivad vabalt elada koos 2-3-4-5 kaupa ja neile eraldatakse vastavad eluasemed. Kodudes puuduvad pliidid. Robot toob õhtusöögi vastavalt sinu ametile ja teenistusele. Tubades on suured telerid, kus üle 100 kanali näitab ööl kui päeval Hollywoodi või reality showsid, kuhu on peidetud alateadlikult mõjuvad, inimest nüristavad kaadrid, pildid ja logod. Sama on arvutitega, mille abil juba varakult suunatakse inimeste mõtlemine õigesse sängi. Lapsed eraldatakse vanemaist kohe pärast sünnitust, neid kasvatatakse eraldi suurtes baasides. Järgneb spetsialiseerumine vastavalt läbitud testidele, ametiõpe ja töö. Töökoht on kogu eluks. Pensinärid ja haiged ühiskonnas puuduvad. Nad lihtsalt kaovad ühel päeval kuhugi. Kõik on tegelikult väga kaitstud ja selle üle üliõnnelikud.

Suurepärane idee ulmenovelliks. Päriselt ka.

Kujutage ette maailma mitte just kõige kaugemas tulevikus, kus inimkond on jõudnud sinnamaani, et inimesed vananevad üksnes 25nda eluaastani ning seejärel vananemisprotsess peatub. Seejärel lähevad aga asjalood sootuks keerulisemateks ning karmimateks... Nimelt on maailmast saanud koht, kus aeg on sõna otseses mõttes raha. Igale inimesele antakse pärast 25. eluaasta täitumist kindel arv tunde ja minuteid ning kui need nulli jõuavad, siis inimene lihtsalt sureb. Samas tuleb iga toote ja teenuse eest neid samu minuteid välja käia... Suurem osa inimestest vireleb ja teeb mida iganes, et endale loetud ja ülimalt väärtuslikke eluminuteid leida, laenata, lunida või siis varastada. Selle maailma rikkad ja ilusad võivad aga elada igavesti...

Ka Will Salas (Justin Timberlake) on üks nendest, kelle eluminutit tiksuvad kiiremini, kui ta seda sooviks. Ühel päeval tutvub ta aga salapärase mehega, kes elanud siin ilmas üle sajandi ning kelle “elukontol” on samuti kaugelt üle saja aasta. Kui Will ühel päeval ärkab, avastab ta, et mees on oma elupäevad sõna otseses mõttes talle üle kandnud, ise aga eluga hüvasti jätnud. Seni alati “ajapuuduses” virelenud Willi uus, kopsakas elukonto äratab aga kiiresti karmide võimuesindajate tähelepanu ning mõrvas kahtlustatav Will peab end nüüd varjama rikaste eksklusiivses maailmas...

Laenatud aeg (In Time)
Žanr: Ulme
Stuudio: 20th Century Fox
Riik: USA 2011
Kestvus: 1 tundi 49 minutit
Lavastaja: Andrew Niccol
Lühitutvustus: https://www.youtube.com/watch?v=fdadZ_KrZVw

Pole siin midagi nii väga ulmelist. Täiesti reaalne tulevik.

(19-04-2017 13:23 )xawa Kirjutas:  Eestlaste ID-kaart - kasutuses 15 aastat. Tänaseni väga piiratud kasutusalaga isikutuvastusvahend, võrreldes sellega, milleks kõigeks see algul mõeldud oli. Ainsad olid rootsi pangad kes oskasid sellele töökindla keskkonna luua ning enda ja kliendi heaks tööle panna. Riik ei suuda tagada sedagi et see kaart viite aastatki vastu peaks, sertifikaadid lihtsalt lähevad neil enne hapuks. [---] Kui Eesti pass on kehtiv isikutunnistus praktiliselt üle maailma, siis id-kaart vaid mõnes valitud riigis!? Kas kümne aasta pärast veel seda kaarti enam kasutusel on, eks aeg näitab.

Paar kommentaari - mida sa pead kasutusala piiranguks? ID kaart pole kunagi olnud mõeldud muuks, kui "võtmeks", mis avab ligipääsu mingitele teenustele. Ja teenuste arendmine on vaba, kaardiliides on EV standard. Piiratus sõltub sellest, kui palju keegi viitsib teenuseid arendada, riigil siin puudub igasugune roll. See, et kaardile olevat lubatud juhiloa funktsiooni ja rahakoti funktsiooni ja mis kõik veel, on linnalegend.
Sertifikaadid ei lähe hapuks, sest sertifikaat on oma põhimõttelt bitijada. Rikki võib minna kiip, aga see võib juhtuda iga elektroonikaseadmega. Ja kiipidel on garantiiaeg, mille kestus võrdub kaardi kehtivusajaga. Kui väliseid vigastusi pole, vahetatakse kaart välja tasuta.
Eesti ID-kaarti tunnustamise erinevus passi tunnustamisest on tingitud sellest, et pass on rahvusvaheliste standardite kohane (ISO/ICAO) reisidokument ja ei vaja eraldi tunnustamist. ID kaardi tunnustamine on aga riikide välisministeeriumite vaheline asi, sest ID kaart on siseriiklik dokument. Et Eesti ID kaarti üle EL tunnustatakse, on tingitud sellest, et kõik teised EL liikmesriigid on igaüks eraldi seda teinud.
Võrreldes sellega, kui algeline on mujal maailmas olukord ID-kaartidega, on Eesti kaart neist kasutatavuselt ikka mäekõrguselt üle.
Kui Eesti ID-kaart toimib monofunktsionaalselt päris hästi, siis kõik need riigid, kes on püüdnud multimodaalset kaarti teha, on haledasti kõrbenud. Sellist kaarti, kus peal on erinevad digitaalsed funktsionaalsused - juhiluba, pangakaart, reisidokument, tervisekindlustus jpm. - on oluliselt raskem hallata, sest kõik need funktsionaalsused nõuavad oma spetsiifilist infrat ja neid mõistlikult manageerida on ülimalt keeruline.

---

(21-04-2017 16:09 )Aadu66 Kirjutas:  Kessiin rääkisid kiibi lugemisest ja energiaga varustamisest. Arvan, et see tehnoloogia, samuti kiibi kaugprogrammeerimine ja juhtimine on juba praegu võimalik. Mass ei tea seda veel. Kuid ta saab teada. Hommikul kell 6 kõva piiks ja elektrilöök.

Kust sul see energia võetakse? See, et sa lööki tunneksid, peab pinge olema ikka palju-palju kilovolte ja selline pinge kaob praktiliselt kohe, kui laadijast eemalduda. Kiibil endal energiasalvestamisvõimalus puudub ja ta töötab ainult siis, kui paikneb kõrgsageduslikus elektromagnetväljas. Seega jäävad igasugused litakad olemata. Kui tahad litakaid suvalisel ajahetkel anda, pead kiibile eraldi toiteallika külge panema ja see juba naha alla ei mahu.

Kiipide kaugprogrammeerimine ja juhtimine pole mingi raketiteadus, RFID kiipide kodeerimine toimub algusest peale raadioside vahendusel. See muidugi ei kehti nende kiipide kohta, mille sisu programmeeritakse kiibi valmistamise käigus - nt igasugused smart tagid jms lihtsamat sorti kraam.

Igasugused faasihäälestusega laadimisvõred töötavad ikkagi ainult väikese vahemaa tagant. Nendega saab küll hoida ära energia levimise mittevajalikku suunda, kuid nende kasutegur 33% on oluliselt väiksem kui praegu kasutuselolevate kontaktivabade laadijate ca 75%.

Hea küll, elektrilöök löögiks, kuigi mina pole põrmugi kindel, et me tunneme praegu siin kõiki väljasid ja kõiki võimalusi, mida tegelikult juba inimkond tunneb ja kasutab. Igor Volke räägib avalikult, et on peetud juba tulnukatega sõdasid nende oma tehnoloogiaid kasutades ja neid sõdu ka võidetud ning et USA-- ja Venemaal on loodud oma kosmosearmee, mis kasutab tehnoloogiaid, millest meie pole undki näinud. Et siis mina usun küll, et pisike kiip saab teha kuratlikku valu. Aga olgu peale. Ütleme, et iga vale liigutus vähendab sinu pangaarvet. Sellestki piisab, et vastuhakku elimineerida. Sured külma ja nälga ja kõik.
Ulmenovell ???
Otsige üles, mida arvati 10 a tagasi inimestest, kes ennustasid, et on plaan hakata inimesi kiibistama. ICKe rääkis ju seda ka. Need inimesed naerdi välja. Veel üsna hiljuti naerdi välja. Neid sõimati vandenõuteoreetikuteks ja lolluste uskujateks. Kuid siis pidasid need naerjad kiibistamist tegelikult samuti jubedaks ja ohtlikuks ilminguks, orjamärgi põletamiseks. Aga nad olid kindlad, et see on ulme, mitte keegi ju ometi ei hakka seda tegema, see on paranoia. See on koertele.
Nüüd, kui inimeste kiibistamine on fakt ka meie pisikeses Eestis, siis need samad inimesed ei naera enam kiibistamise põhimõtet ja võimalikkust välja. Nad naeravad välja kiibistamise ohtlikkust. Kiibistamine on omaksvõetud kui positiivne protseduur. Ja naerdakse taas neid ja sõimatakse vandenõude uskujaks, kes kiibistamises ülisuurt ohtu näevad. Ja ajupestud noored tormavad, käsi õieli, oma orjamärki saama! Lugege "Onu Tomi onnikest". Veel ja veel! Kuidas inimkond võitles orjamärgi vastu ja mis see maksma läks, et see lõplikult inimese ihult kaotada.

(22-04-2017 12:07 )Aadu66 Kirjutas:  Nüüd, kui inimeste kiibistamine on fakt ka meie pisikeses Eestis...

Kuidas seda lauset mõistma peaks?

18.04 Ringvaade.

http://menu.err.ee/590635/reporter-mutti...uust-sisse

(21-04-2017 23:18 )haneracryth Kirjutas:  Sertifikaadid ei lähe hapuks, sest sertifikaat on oma põhimõttelt bitijada. Rikki võib minna kiip, aga see võib juhtuda iga elektroonikaseadmega. Ja kiipidel on garantiiaeg, mille kestus võrdub kaardi kehtivusajaga. Kui väliseid vigastusi pole, vahetatakse kaart välja tasuta.

OK. Hapuks minemise all pidasin antud juhul silmas aegumist.

http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/ria...d=77333660

Kas riik vahetab tasuta välja kõik need 600 000 kaarti? Kuna kiip ei läinud rikki vaid tehnoloogia aegus üleöö kiiremini kui kaarti enda kehtivusaeg.

Teist niivõrd vigast ja ebatöökindlat elektroonilist lahendust kui ID-kaarti süsteem ei tule küll hetkel meelde. Isegi selle sertifikaatide kauguuendamine jookseb lihtsalt kokku.

Nagu öeldakse ID-kaart on riigi sisene kohustuslik isikut tõendav dokument alates 15-aastast. Samas kui see toob kaarti omanikule vaid lisakulutusi ning kohustusi, samas mitte mingeid lisaväärtusi pakkudes kas seda on reaalselt vaja?

Sertifikaatide hapuks minemisel võetakse inimestelt võimalus end ka digitaalselt tuvastada. Internetipanka saab selle asemel ka PIN-kalkulaatoriga, mis ei vaja mingeid kaartilugejaid, lisatarkvara ning valitud internetibrausereid.

Siseriikliku isikutunnistusena peaks pass tänase päevani täiesti arvestatav dokument olema. Enamus asju saab aetud ka juhilubadega.

Juba rohkem kui aasta tagasi püüti meie meedia poolt inimesi ette valmistada kiibistamiseks. Üks põhjus oli kadunud inimeste leidmine, kuigi arvan, et kiipi on kerge naha alt kätte saada ja minema visata.
Nagu see Mutika kiibistamine näitas:

(22-04-2017 14:21 )Aadu66 Kirjutas:  18.04 Ringvaade.

http://menu.err.ee/590635/reporter-mutti...uust-sisse

Viimasel ajal on tõusnud päevakorda inimeste, eriti noorte kadumine. Kus nad on? Mis nendega juhtus? Räägitakse isegi, et selle taga võib olla illegaalne elundidoonorlus. Mitmed müsteeriumid saaksid lahenduse, kui inimesed oleksid kiibistatud, samamoodi nagu lemmikloomad.

Teadmata kadunud inimeste otsimine on väga töömahukas ja kulukas. Piltlikult kobame pimeduses, kuigi lüliti on siinsamas käeulatuses. Kuid me ei kasuta seda. Miks?

Oleks aeg saada üle ulmefilmidest ja vandenõuteooriatest lähtuvast hirmust, et kiibistatud inimesi hakkavad jälgima nii riik kui ka kurjategijad, kes mõlemad võivad seda enda huvides ära kasutada.
Hirmul on teadagi suured silmad, kuid lahendusi on vaja nüüd ja kohe. Kui inimkond oleks kogu aeg muutusi kartnud, oleksime me endiselt ahvid edasi. Tehnika, mis on inimesele kasulik ning teeb elu paremaks, lihtsamaks ja turvalisemaks, rakendatakse varem või hiljem niikuinii ellu. Pigem siis juba varem.

Tegelikult me osaliselt juba olemegi kiibistatud. Kaasaegse mobiiltelefoni omanikud on kergesti positsioneeritavad, seega ei oleks kiip midagi uut. Vahe oleks lihtsalt selles, et kiipi ei saa ära kaotada ja sellel ei saa aku tühjaks.

Teadus areneb ja inimene koos sellega. Piir inimese ja tehnika vahel hägustub ning see viib varem või hiljem niikuinii küborgite tekkeni. Selle kõrval on üks väike kiip tühine, kuid päästaks palju elusid.


http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/l...d=73513969

(23-04-2017 08:08 )sissy_ Kirjutas:  Juba rohkem kui aasta tagasi püüti meie meedia poolt inimesi ette valmistada kiibistamiseks. Üks põhjus oli kadunud inimeste leidmine, kuigi arvan, et kiipi on kerge naha alt kätte saada ja minema visata.

Aga kuidas on kadunud inimeste leidmine ja kiibistamine omavahel seotud?
Kui me räägime tavapärasest kiibist, siis sellelt saab infot lugeda heal juhul 30cm kauguselt ja mitte rohkem. Loomad on kiibistatud selleks, et kui nad leitakse, siis saab kiibilt lugeda infot, kes on looma omanik.

Kiibistamise puhul on see "päästmine" kõige suurem hülgemöla üldse.
Ja seda räägivad need kes silmagi pilgutamata pommitavad ja saadavad sõtta surema!

(23-04-2017 10:57 )levis Kirjutas:  

(23-04-2017 08:08 )sissy_ Kirjutas:  Juba rohkem kui aasta tagasi püüti meie meedia poolt inimesi ette valmistada kiibistamiseks. Üks põhjus oli kadunud inimeste leidmine, kuigi arvan, et kiipi on kerge naha alt kätte saada ja minema visata.

Aga kuidas on kadunud inimeste leidmine ja kiibistamine omavahel seotud?
Kui me räägime tavapärasest kiibist, siis sellelt saab infot lugeda heal juhul 30cm kauguselt ja mitte rohkem. Loomad on kiibistatud selleks, et kui nad leitakse, siis saab kiibilt lugeda infot, kes on looma omanik.

Meie saame lugeda 30 cm kauguselt. Ma olen kindel, et kuskil on suur ekraan nagu lennujuhtimiskeskustes ja seal liiguvad peal lennukite asemel inimkiibid, nimed ja numbrid kõrval. Üks on laiatarbetehnoloogia ning teine see, mida salastatud tipp kasutab.

Noh ma meenutan teile, et kasutate igapäevaselt pangakaarte ja id kaarte. Ilmselgelt on kiip eelmainitud esemete mugavam arendus. Kui eespool kaasfoorumlane räägib inimeste leidmisest kiibi abil, võib jääda ekslik mulje et google mapi taolises programmis avatakse isiku konto ja tuluke ekraanil näitab inimese asukohta. Võiblla kauges tulevikus ongi sedasi aga tänases päevas saab kõlenda isiku tuvastamisest kiibi abil...
Mitte et midagi uut oleks öelnud aga kiibivastased kipuvad oma kirjeldustes rakendama ülemäärast fantaasiat.

(23-04-2017 21:19 )positiivne Kirjutas:  Võiblla kauges tulevikus ongi sedasi aga tänases päevas saab kõlenda isiku tuvastamisest kiibi abil...
Mitte et midagi uut oleks öelnud aga kiibivastased kipuvad oma kirjeldustes rakendama ülemäärast fantaasiat.

Nojah, minu teada on kõik kutsad, olgu nad siis lillepärgadega või ilma, kõik nad on kiibistatud. Ja kuuldavasti olevat kutsad ka väga kuulekad oma peremeestele .

Meie tehnika areneb ülikiirusel, seega pole see mingi kauge fantaasia.

Pealegi,
Albert Einstein:

"Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised."
"Kui loogika vastu ei patusta, siis ei jõua üldse kuhugi."

(23-04-2017 21:19 )positiivne Kirjutas:  Mitte et midagi uut oleks öelnud aga kiibivastased kipuvad oma kirjeldustes rakendama ülemäärast fantaasiat.

Kiibipooldajad kipuvad oma kirjutistes rakendama põhjendamatut positiivsust
Aga võtame pisut tagasi ja vaatame lähiajalugu. Kuni 90-ndate alguseni hoidis 99% Eesti elanikkonnast oma palgaraha kodus karbis ja opereeris sularahaga ja ei maksnud sellelt pärast ametlike maksude tasumist kellelegi obrokit. Ülejääk oli hoiukassas ja tootis kindlad 2% kasumit. Pole taas mõtet rääkida siinkohal, kas see ikka oli kasum ja kui suur oli inflatsioon. Ütleme, et ülejääk tootis.
Praktiliselt 10 aastaga oli see süsteem välja suretatud. Elanikkond oli 100 protsendiliselt sunnitud pankade "teenuseid" kasutama. Ehk mäletate ju Andres Raidi ühemehesõda sularahaga arveldamisel. Ka nii kõva ja järjekindel mees kukkus kolinal läbi. Tehti selgeks, et see on ju ainult teie parema elu ja mugavuse huvides. Algul heaga, siis kurjaga. Kui kogu kari oli vägisi pangahõlma aetud, võis manipuleerida intresside ja teenustasudega täiesti vabalt ja süsteemi sisse viia aidanud väikepangad ja näivalt omamaised, rahvuslikud omanikud kolinal prügikasti saata. Ja seda avalikku röövimist muidugi tehti ja tehakse päev päevalt julmemalt. Siin pole mõtet rääkida kui palju ja kuidas pangad meid koorivad, ise millegagi iial riskimata ja kes tegelikult kogu selle süsteemi taga on. See on siin foorumis juba nämmutatud teema.
Tahtsin lihtsalt tuua paralleeli inimeste kiibistamisega. Niisama lihtsalt kui pankade orjusse lükkamine, niisama lihtsalt viiakse läbi ka kiibistamine. Iga orja kohta peab ju olema info. Ja ori peab tegema tööd ja ainult tööd ja olema kogu aeg võlgu ja kiipide abil on seda kõige hõlpsam kontrollida.
Siin lõngas üritatakse mitmel viisil juttu teemalt ära keerata või naeruvääristada. Tüüpilised trollimeetodid.
Fakt on aga see, et inimest kiibistamine käib täie hooga ja seda propageeritakse meie peameedias kõige vaadatavamal kanalil, kõige vaadatavamal ajal. Nimelt see, et asi on tõelisus peaks olema kõige suurem ohu märk, mitte kas, miks ja kuidas. Asi käib juba suurte tuuridega.
Ja toimub nimelt see, et 10a tagasi inimeste kiibistamist, kui ideed üleüldse eitanud seltskond, eitab nüüd selle kahjulikku ja salajast eesmärki. Aga inimeste kiibistamist kui ideed ta juba pooldab.
Kiipide kasutusvaldkonna ja mooduste üle ei tasu siin praegu üldse vaielda.
Me oleme lugenud, kui kummaliselt on käitunud kiibid, mis on inimeste väitel nendesse paigaldanud maavälised olendid. Nad olevat koguni migreerunud, kui üritati neid eemaldada ja pärast tagasi pöördunud. Reageerinud eri kiirgusele ja väljale erinevalt ning kiiranud välja erinevat kiirgust. Ja kui nad on eemaldatud, on nad olnud tavalised junnid kas rauast või mingist plastist.
Miks arvata, et need tehnoloogiad on tundmatud ka inimestele? Küllap kiipide kasutamistehnoloogiad on ammu enne valmis, kui valmivad esimesed kiibid ja need on hoopis midagi muud kui kohvi saamine ja uste avamine.
Nüüd on vaja vaid präänikut näidates kiibistatute kriitilise massi täitumist oodata. Siis on juba võimalik rakendada sundi nagu panganduseski.