Õõnespuurimised ja dioriidilõiked

seenetoorik välja ilmunud - hurraa! Ja mitte niisama vaid koos mitmete iidsete tehnoloogiate paljastamisega.
Puust joonlaud appi, lõika, tahu pind sirgeks ja sorteeri muudkui suuri kivimürakaid ja lükka teineteise kõrvale nii, et pragusid ei jää.
Ei mingit valamist, sest pole ju mõistlik teha igale kivile oma valuvormi.
Tänud teemale elu sissepuhumise eest.

(20-03-2019 18:39 )seenetoorik Kirjutas:  Aga ilma irooniata - ongi ilus näide (siin foorumis juba paar korda lingitud), kuidas ilma tulnukate ega kõrgtehnoloogiata ning ainult töö ja kannatlikkuse abil puuritakse kivisse auk.

Veel ilusaid näiteid.
http://www.skyoye.com/geologypage.html
http://www.theglobaleducationproject.org...dfact1.php
http://www.relicsoftheancients.com/image..._point.jpg
http://locial.info/2016/12/11/abusir-evi...ent-egypt/
https://edition.cnn.com/2016/08/15/healt...index.html

Vau. Jäi silma hõõruma huvitav matemaatilis-geomeetriline anomaalia: auke on lõigatud SEITSME ja ÜHETEISTnurkse tööriistaga! Matemaatiliselt avaldub raskuspunkt selles, et 10/7 ja 12/7 on irratsionaalarvud, ega 11 ole ka kergelt jagunev nii kümnend kui tosinsüsteemis. Geomeetriliselt muutub asja kummalisus igaühe jaoks selgeks siis, kui proovib ise joonestada 7 või 11 nurgaga kujundit. Raske ülesanne. Sirkli ja joonlauaga saab iga laps hakkama 3, 4, 6, 8, 9, 10, 12 nurgaga kujundite sümmeetrilisel kujutamisel. Viisnurgaga on juba rohkem pusimist.
Ilmselt selle tööriista valmistaja jaoks oli nimetet väljakutse lahendamine jõukohane ja loominguliselt rahuldustpakkuv.

Nelli, küsiks su Makedoonia jutu kohta veel igaksjuhuks üle: detektoriga seitsmemeetrise pinnasekihi alt millegi tuvastamine on ju võimatu, kuid tehnika areng pakub meile ju georadareid, millega on võimalik sügavalt maa seest tuvastada nii struktuure kui ka määrata metalle. Kas on võimalik, see läks tõlkes kaduma?
Sest ülejäänud jutt on ju loogiline. Makedoonia asub iidse Vahemere äärse kultuuri leviku põhjapiiril. Samuti peaks seal olema jääaja liustike sulamise veeuputuse settekiht olema paksem, kui näiteks Egiptuses. See on ka põhjuseks, miks võiks seal olla seni avastamata arheoloogiliselt huvitavaid ja ajalooliselt tundlikke teemasid.

Erinevalt näiteks Egiptusest, kus settekiht on õhem ja maapind "musta arheoloogia" poolt ammu mitu korda segi pööratud. Meenub üks fotograafia leiutamise algusaegadel Püramiidide juures tehtud foto: kogu ümbrus oli tihedalt läbi songitud, seejuures palju kaugemalt kui vaaraode aegse surnuaia aladelt. Mida otsiti? Vastuse annab ju Herodotus, püramiide ehitanud kuningad maeti "saarele". Olen kindel, et seda "saart" tuleb otsida püramiididest läänes.

(23-03-2019 17:32 )NelliN2 Kirjutas:  Veel ilusaid näiteid.
http://www.skyoye.com/geologypage.html

Need nurksed avad on norrakad ise puurinud. Leitud ju karjäärist, kus puuritakse sügavaid avasid lõhkelaengu jaoks. Selline nurgeline anomaalia tekib kui kivim on lahtine ja hakkab vibrama.
Kes on puurinud puurpingiga, teab kui puuritavat detaili jäigalt kinni ei hoia, on tulemuseks kolmenurkne või viienurkne ava.

hea teada, vasa!
keskaegsed tüübid keerasid oma puuri sellise kiiruse ja jõuga, et kivirahnud (isegi maa sees) lausa vibasid. vot!
veel oskasid nad teha vasest 1mm paksuse seinaga toru, mis kivipuru lisamisel lõikas graniiti 2mm vasktoru ühe pöörde kohta. graniit on selle vidina käes nagu või. toru teises otas oli 10 tonni raskust ja seda keerasid neli elevanti.

venemaal loksuvad kõik asjad muidugi kordades rohkem kui norras. ja vaata mis neil töökojas tooriku logisemisel välja kukkus:
https://saint-petersburg.guide/hermitage...lyvan_vase
https://www.dreamstime.com/dynamite-hole...e125022780

(23-03-2019 23:44 )Geargirl Kirjutas:  Nelli, küsiks su Makedoonia jutu kohta veel igaksjuhuks üle: detektoriga seitsmemeetrise pinnasekihi alt millegi tuvastamine on ju võimatu, kuid tehnika areng pakub meile ju georadareid, millega on võimalik sügavalt maa seest tuvastada nii struktuure kui ka määrata metalle. Kas on võimalik, see läks tõlkes kaduma?

(30-12-2018 20:16 )NelliN2 Kirjutas:  Ta poetas ka lause ,et neil on keelatud arheoloogilised tööd sygavamal kui seitse meetrit. Siis pidi veidraid asju leidma hakkama. Yritasin midagi rohkemat välja meelitada aga ta jäi kinniseks.

Ma ei möelnudki ju detektori otsingu sygavust vaid lubatud sygavust väljakaevamistel.
Kuigi see tundub pihu imelik jah ,et kui mingi sein ulatub ,,lubatust,, piirist allapoole, jäetakse enne vundamendini jöudmist asi katki.

TTT, ära ironiseeri, kui pole elus tööpingi taga tööd teinud !
Näiteks palkmaja ümarpalgi treimisel (täpsemalt nimetatakse seda freesimiseks ), kui võtta korraga liiga paks kiht maha, hakkab palgi toorik keskelt paindest vibama, jätab freesitera toorikule nii ilusa mustri, nagu oleks keegi selle tooriku vinti keeranud.

ma tõesti pole tööpingil midagi teinud. ma tegin asju, mis aitavad mul täna geargirli juttu mõista.

augud on puuritud, see on selge. kui puuri ots pöörleb konstantse kiirusega siis võib see ristipidi resoneerima hakata küll ja tulemuseks on hulknurkne ava. jätame norra sinnapaika ja räägime egiptusest - kui vanad need avad on? kas meid lollitatakse ja avad on uued, nii max 50a vanad? turistide kohalemeelitamiseks puuritud? aga liiga korrapärased on need avad, see pole lihtsalt saavutatav. ja kui on saavutatav, siis võiks ju mõni puurija seda meile torus demoda, aga ei demo. mida meile näidatakse? seda kuidas kaks-kolm tüüpi hõõruvad kivisse ümmarguse ava, mitte nurgelise ava.
ilusa nurgelise ava saamiseks peab olema täidetud paar tingimust - konstantne pöörlemiskiirus ja eeldused resonantsi tekkimiseks. kui need tingimused ongi täidetud, siis ilusat ava, nagu piltidel, ikkagi ei saa.

Esiteks esita viide, et ka Egiptuses on leitud nurgelised avad ! Siis vaatame järgi, ega pole esitletud neid samu norrakate puuritud auke Egiptuses leitu pähe.

(24-03-2019 14:14 )TTT Kirjutas:  ilusa nurgelise ava saamiseks peab olema täidetud paar tingimust - konstantne pöörlemiskiirus ja eeldused resonantsi tekkimiseks. kui need tingimused ongi täidetud, siis ilusat ava, nagu piltidel, ikkagi ei saa.

Ega see ava terves pikkuses nii ilus nurgeline ei olnudki, meile näidatakse ühte tükki/lõiku kivimist, kus see resonants haripunktis oli. Piltidel ju näha, et jälg on murtud koha pealt.

Egiptuses ei olegi neid nn tähtpuurimisi.
http://www.relicsoftheancients.com/star_hole_map.html
http://www.relicsoftheancients.com/holes_star_index.htm

Puuri viskumist võib võrrelda kuu trajektooriga.



Kivis need sooned peaksid olema veel lisaks omakorda keerus nagu vintpüssil, ma arvan.

vasamasa? Ainult väited, et nii teeb puur vibreerides. No ei kunagi tee puur selliseid jälgi ka siis kui see on tsentrist väljas. Juhin tähelepanu ka NelliN2 esitatu esimesele lingile, kus on seitsme tipuga ava. Kui vaadata selle ava läbilõiget ja kuidas need tipu väljalõiked asetsevad, siis võib kindlalt möönda vibreerimise puudumist. Samas näitab, et need tipud on tekitanud puur mis on peaavast palju peenem. Millisel moel hakkasid norrakad alguses puurima suure puuriga ja siis vahetasid väiksema puuri vastu, et tekitada mingi korrapäraline seitsmetipuga auk. Minu teada puuritakse vaid auk ja lastakse sinna lõhkelaeng sisse. Kogemuste põhjal niipalju, et ka halval puurimisel ei tekki korrapäraseid lõikejälgi.

Viisnurkse jälje tekkimine pingis on siiski reaalsus.

Näide, kuidas teeb kolme teraga puur nelinurkse ava .
Freesi raadius on suurem kui raadius nelinurga nurkades.



https://www.youtube.com/watch?time_conti...o8XhfJCGW8


Kolmnurkset saab ka puurida kui puur õieti viskama panda.

Niisiis, on ka viis ja kuusnurkseid tähtpuurimisi.
Nagu ma ütlesin, tekib raskus 7 ja 11 nurkse avaga, selleks tuleks ehitada üle mõistuse keerukas planetaarmehhanism.
Kuid pole mõtet üle mõtelda, mõnikord on vastused lihtsamad: lõiketera ise oli hulknurkne. Ainult, et kivimisse tungis ta mitte pööreldes, vaid vibreerides. Külgsoonte otstarve: materjali eemaldamine.

Mõistetamatu on selliste lõiketerade materjali tugevus. Sama kehtib torupuurimisel, nüüdisaegsed kivi(toru)puurid ei kannataks välja 2-3mm eendekiirust pöörde kohta. Samuti ei oska me ehitada 2-6 mm läbimõõdu ja 0,25-0,75 mm seinapaksusega torupuure.

Ma võin ka rahuliku südamega öelda, et puuri viskamisega siin tegemist ei ole. Ei ole ka mingi keerulise ehitusega otsik töös olnud.
Kas nüüd vibratsioon, kahtlane. Pakuksin välja midagi paremat - töökeha muudab aine "olekut", kivi muutub lihtsalt tolmuks kokkupuutel selle otsikuga.

Ole, Muca, hea, et ka minu süda rahule jääks, leia palun fotod või videod, põhjalik uuring, kus on näha kui pikalt/sügavalt need jäljed kivimis sees on, nii ühelt poolt kivi kui ka teiselt poolt, mis võis olla selle otstarve, jne. ......Nii me saame koos selgusele !
Aga lihtsalt üle moka öelda - kivi muutub lihtsalt tolmuks kokkupuutel selle otsikuga....mis edasi ? mis mõtted ?

Ka Vasamasa võiks oma väite tõestuseks mõne video leida.

Milleks? Igaüks, kes puurpingiga toimetanud on, teab niigi. Aga kes pole, selle jaoks jääb ümara puuriga viisnurkse jälje jätmine ikka sügavaks müstikaks.

Aga tehke siis see va viisnurnke ava oma garaazis valmis, las naine filmib.
Toormaterjaliks võtke graniidist midagi lihtsamat, aga mitte õhukest plekitükki.
5cm paks paekivi tükk oleks hea.
Olete valmis saanud viiharulisega, liigute edasi seitsmeharulise juurde.
Võiksin isegi tonni preemiaks välja köhida kui mõni soovib.

Eespool geargirl pakkus, et ava on tähekujuline selleks, et eemaldada kivipuru või tolm puuritavast avast. See on kordades usutavam kui see, et tüüpidel puur lihtsalt "viskas". Ma ütlen isegi, et see viimane on võimatu.

Veel üks pakkumine kuidas selline ava "puurida" - töökeha on kõrgsurve veepihusti ja tähe kujuline, või siis üks juga, mida juhib "arvuti", eesmärgiga saadagi tähekujuline ava. Miks seda vaja on, see on juba teine küsimus.

https://www.youtube.com/watch?v=XOxepilodl8

"...Aga tehke siis see va viisnurnke ava oma garaazis valmis, las naine filmib..."

https://youtu.be/WuSCVgwoLlI

Suvaline soovitav kujund, kas viisnurkne, seitsmenurkne või kasvõi surematu bareljeef "Tut bõl Vasja!"

Juba 1917. a. tehti kindlaks tegurid, mis põhjustavad selliste aukude tekke.
http://www.stonestructures.org/html/star-holes.html

No need on ju meisliga kivisse raiutud märgid, tegemist on piirikividega.
Teemasse kohe kuidagi ei puutu.

Piirikivid ?..... Kas sa vaatad ainult pilte ? Tekst üldse ei huvita ?

Ei süvenenud jah. Milles iva on?