Õõnespuurimised ja dioriidilõiked

kiviaed pole küll nüüd sobiv võrdlus

valamine...ma pidasin ikkagi valamise all silmas seda, et kivim oli nende meistrite käes massita, pehme või vedel. siis ei mängi suurus rolli, kõik mis objektile laekus, ka müüri pandi.
ega me seda niipea välja ei nuputa - oleme liiga lollid, peame end jube tarkadeks ja iga piiksu peale tormame teisi õpetama.

(29-12-2018 20:58 )TTT Kirjutas:  kiviaed pole küll nüüd sobiv võrdlus

Kiviaiaaga kõrvutasin just seetõttu, et nii tulevad konstruktsioonide erinevused eriti teravalt välja.

aa, nojah, mul pea läägib vist...

eks need kivid meie üle irvitamiseks jäeti, ma ei tea ühtki asjalikku-loogilist seletust vaatamata asjaolule, et oleme teinud kosmoseaparaadid, mis väljumas päikesesüsteemist ja ikka veel saadavad telemeetriaandmeid.

(29-12-2018 20:58 )TTT Kirjutas:  kiviaed pole küll nüüd sobiv võrdlus

valamine...ma pidasin ikkagi valamise all silmas seda, et kivim oli nende meistrite käes massita, pehme või vedel. siis ei mängi suurus rolli, kõik mis objektile laekus, ka müüri pandi.
ega me seda niipea välja ei nuputa - oleme liiga lollid, peame end jube tarkadeks ja iga piiksu peale tormame teisi õpetama.

Meile on siiski mõistust antud ja seda tehnoloogiat võiks hakata loogika abil tuletama. Välistades järjest valed ja sobimatud seletused. Ametliku teaduse jutlustatav "pronksiaja inimene raius need kivikarjääridest välja" ei ole tõsiseltvõetav.
Mis valamisse puutub siis ühes videos on näha megaliitide ajastu ehitise üks suurtest plokkidest mille kest on purunenud ja sisu paljastunud. Purunenud kestast on järgi veel mõned tükid kella 4 ja 6 kohal. Sellist keerulise siseosaga kivi pronksiaja inimesed ei viitsinuks küll välja tahuda...Tahtsin lisada manusena kuvatõmmise videost aga foorum ei lase norm suurusega pilti üles laadida. Video ise siin: https://www.youtube.com/watch?v=v-kEUqi05rQ ja kivi 8:11 minutil.
Võimetega vaatlejad kes on üritanud vaadata iidse ajastu megaliitide valmistamist, on rääkinud mingist segust mis teeb kivi plastiliseks st kergest vormitavaks. Tõlgenda nende väidet kuidas tahad...

Kivid esmalt liigutati oma kohale helilainete abil.
Seejärel teise sagedusega helidega muudeti pehmeks.
Kivi vajus oma kohale.

(30-12-2018 08:23 )Tinar Kirjutas:  Võimetega vaatlejad kes on üritanud vaadata iidse ajastu megaliitide valmistamist, on rääkinud mingist segust mis teeb kivi plastiliseks st kergest vormitavaks. Tõlgenda nende väidet kuidas tahad...

Kivi olekut muudeti ja siis oli lihtne rõhu ja kuumuse (oma väe) kaasabil valmistada. Hea näide on nö. Läänemere-ufo, mis paistab ka nagu tsement-laev. Sellel on lihtsalt rõhk ja väli maas, nii ta tsementeeruski.

hea küll, helilainetega tõsteti ja töödeldi, las olla... aga küsimus on - miks selliseid kummalisi ehitisi üldse rajati? ja mingilt kõrguselt alates algab meile tuttav kiviklibu, tähendab et algne ehitis tehti meiesuguste poolt kõrgemaks. kas miski purustas, tegi need madalmaks, või olid need algselt nii kõrged? küsimusi on metsikult, eksole.
pakun teile oma nägemuse - kõik see värk on tehtud veeuputuse, kõike purustava veelaine ootuses - kohati on müürid laotud hambulised, mis peaksid paremini lainet murdma ja selle jõudu vähendama... ja see laine tuligi. osa ehitisi pidas vastu, osa mitte. kesk-ameerika mägedes ulatus laine kilomeetrite kõrgusele ja lükkas müürid paigast ära...kuskil mujal on suured kivikamakad "laiali loobitud"...
mida veel üks looduskatastroofiks valmistuv tsivilisatsioon teeb? õige, ta paneb hoiule viljaseemned. selleks ehitab ta suured kivikirstud kuhu seemned hoiule panna ja kirstude kaitseks laob suured kivihunnikud. tänaseks on need laekad ammu tühjaks tehtud ja ilmselt leiti sealt peale seemnete ka tehnoloogiate kirjeldusi.
meie oleme sellest õppust võtnud ja norra kaljusse oma hoiupaiga teinud.
kõik kordub....
millal siis laks käis? üpris hiljuti, sest väljakaevamistel roomas, tulevad 10m paksuse sodikihi alt välja elamud...ka viiekorruselised...
https://www.youtube.com/watch?v=NNUqbYtyv2w

Kuigi "teadus" väidab nüri järjekindlusega, et inkad on kõigi Lõuna-Ameerika megaliitehitiste autorid, unustavad nad sujuvalt ära olulise fakti: ei inkad(ega ka maiad) ei tundnud ühtegi metalli(peale loodusest korjatud kulla). Seega ei olnud neil ka labast pronksi mitte käepärast võtta...

Veeuputus(t)est. Cusco asub merepinnast 3400 meetri kõrgusel. Seega jäi ta viimase(6000 aastat tagasi) toimunud veeuputuse hävitusulatusest välja... Küll aga meenub venelaste projektis "Запретные темы истории" tõestatud fakt, et Lõuna-Ameerika megaliitrajatisi on rappinud 12000 aastat tagasi toimunud veeuputus(ed).

Kivide "vedeldamisest" ja "plastseks" muutmisest. Katsume jääda loodusseaduste raamidesse; kivid pehmenevad ainult kõrgetel temperatuuridel ehk sulades. Kuigi Cuscos on ka sulanud kive, keskenduks siiski "kiviaedadele"...

Kivide tõstmine helilainetega... Natuke raskelt tõestatav... Teise sagedusega muutmisega pehmeks: vaadake eelmist lõiku. Kuigi...

Ok, nüüd siis minu nägemus protsessist. Kogu seda kivitöötlustehnikat saab iseloomustada ja üldistada: meeletult ENERGIAMAHUKAS protsess, mis on toime pandud mingi- mängleva kergusega!? Lõigati kive, veeti ja tõsteti, sobitati paika juuksekarva paksuse täpsusega! Sealjuures on ehitajatel veel olnud aega igavleda! Igavuse peletamiseks on kiviseintesse vormitud kujutisi: madu, kotkas, pantrikäpp... Kujutise saavutamiseks anda kivile sobiv kuju: milles probleem? MÄNGLEVA KERGUSEGA... Olgu, mitte küll Cuscos, kuid lihvida sein täiesti siledaks, milles küsimus?

Kuid kuidas siis seinas kivid täpselt teineteise vastu (ja nurkipidi üksteise sisse) said? Minu hüpotees: kivide lõikamiseks kasutati kive ennast! Müürile tõstetud kivi pandi mingil moel võnkuma: lühikese amplituudiga kuid samas jõuliselt vibreeriv kivi uuristas end naaberkividega kokku(ja sisse).

Mis te arvate?

meie tunneme kivimi vedelaks tegemiseks ainult termotöötlemist, meie oleme lollid, selles ongi sõnum. energiamahukas? loomulikult on, kui teisi paremaid meetodeid ei tunne. täna me kasutame põhiliselt ju keemilist ja mehaanilist energiasaamise meetodeid, kõik... ma hetkel jätan aatomijaamad kõrvale, eks.
ma ei usu, et jamamine kivi võngutamisega, et see sobituks teistega, on see mida me otsime. me vast otsime aine omadusi muutvat tehnoloogiat, siledaks ei lihvitud vaid siluti...
ka massi pidi ohjeldama kuidagi.

Kasutati ju tulnukate kõrgtehnoloogiat. Inkade, maiade jt. seas elasid kehastuses tulnukad, suur osa tehti oma nö. väe pealt.

just nimelt. tulnukatele joonistati ka maamärgid ja mäe otsa "lõigati" maandumiseks platoo.

Mul on hästi palju huvitavaid kive. Näiteks see võis vabalt, enne kiviks muutumist, olla seade (selliselt see oligi suure kivi juures mulla-sambla all, pildilt ei ole hästi näha aga vasak külg on täiesti sile, nagu lihvitud, mitte looduslik): https://loodustuba.files.wordpress.com/2...-9-007.jpg
täpsustan: kaks kivi, nagu oleks alus-laadija ja sau-suunaja

me ei pruugi kõrgeltarenenud tehnoloogiaid ära tunda, see on tõsi. näiteks Kuu - kas me tunneme tulnukate laeva ära? ei.

Või meie armas Maa, kena sinine-roheline kupliga Laevuke universumimeres.

(30-12-2018 18:14 )Tulnukinimene Kirjutas:  Või meie armas Maa, kena sinine-roheline kupliga Laevuke universumimeres.

Osade teooriate põhjal pigem vangla kosmilise perifeeria ääremail.
Teised väidavad, et lihtsalt katselabor. Kus inimliik on muu floora ja fauna vapustavate liigieksempalride kõrval kõige ebaõnnestunum.
Kuigi esimene ei välista teist.
Aga no elame näeme. Nagu ütles 1 nägemispuudeline.

Teemas endas: jep, pigem pooldan oma tuima loogikaga ka siin nn. taevaväliseid kõrgtehnoloogiaid. Maistest madaltehnoloogiatest oleksime ometi kogu inimkonna sellesama loogikat eeldava nürimeelsusega ehk läbi juba närinud?

(30-12-2018 12:09 )TTT Kirjutas:  millal siis laks käis? üpris hiljuti, sest väljakaevamistel roomas, tulevad 10m paksuse sodikihi alt välja elamud...ka viiekorruselised...

Sattusin suvel Makedooniasse. Seal on ju pöhimötteliselt nii, et yksköik kus labida maasse lööd, ikka tuleb midagi päevavalgele. Asi läks nii hulluks ,et praegu saab seal ainuyksi dedektori omamise eest viis aastat reaalset vanglat. Kui aga satud veel väljakaevatud kolaga vahele jääma, lisandub veel kogu vara konfiskeerimine. Väljakaevamisi on lubatud teostada ainult yhel riigi poolt dabro saanud nö firmal. Selle firma mingi tegelintski oli meil kiidiks. Tegi lisaraha. Tema seda olukorda seal tutvustaski. Ta poetas ka lause ,et neil on keelatud arheoloogilised tööd sygavamal kui seitse meetrit. Siis pidi veidraid asju leidma hakkama. Yritasin midagi rohkemat välja meelitada aga ta jäi kinniseks.

Mis sinna ,,kivisegusse,, puutub, siis olen möned korrad väite otsa komistanud ,et yks komponente vöis veri olla.
Need ohverdused saaksid uue tähenduse.

(30-12-2018 20:16 )NelliN2 Kirjutas:  Sattusin suvel Makedooniasse. Seal on ju pöhimötteliselt nii, et yksköik kus labida maasse lööd, ikka tuleb midagi päevavalgele. Asi läks nii hulluks ,et praegu saab seal ainuyksi dedektori omamise eest viis aastat reaalset vanglat.

See kiid küll nüüd luiskas. Makedoonia e-poodides suurem detektorite valik kui meil. Ja guugeldamisel makedoonia keeles sisestades ei leia küll omamise ja karistamise kohta midagi.

ei usu et luiskas, pigem rääkis asja suuremaks.
detektoreid on igasuguseid ja igal pool allub asi seadustele, isegi meil - vaja on luba, loa saab alles peale koolitust jne.
seega räägiti lihtsalt vast veidi mööda...detektor tuvastab metalli, ja kui see on sügaval, siis kaevata niikuinii ei tohi.
kui Makedoonias hakkab imelik kraam välja tulema 7m sügavuselt, pole seal oma "avastusega" midagi peale hakata.

(30-12-2018 20:16 )NelliN2 Kirjutas:  Mis sinna ,,kivisegusse,, puutub, siis olen möned korrad väite otsa komistanud ,et yks komponente vöis veri olla.
Need ohverdused saaksid uue tähenduse.

Vere kasutusest ehituses. Hiljuti jäi silma meiegi etv-s näidatud ajalooteemalises dokksarjas, kus siis oli nö. rekonstrueeritud versioon Victoria ajastu farmielust. Seal oli lõik, kus valati vanade retseptide järgi uut sepikoja põrandat. Põranda koostisaineteks savi + lubi + härja veri.

Aga leidsin viiteid nii teiste regioonide kui ajastute ehitusmördisegude analüüsidest, kus ka erinevate loomade veri (ja muudki huvitavad koostiasined) mainitud.
Härja vere kasutus on justkui valdav, sigade vere lisamine oli rohkem justkui Hiina müürseppade rida.
https://www.adv-geosci.net/45/19/2018/#section2

Miks lisati?
- "When blood is added to mortars, the mortar is often described as quick-setting, water-repellent, adhesive, fireproof, hard and frost-resistant, etc."

Igatsugu orgaanika lisamist ehitussegudesse on ju läbi aegade kasutatud. Munad näiteks krohvisegusse etc.

Video kivi "puurimisest" Indias.
https://youtu.be/zOQZ7X8NuHo?t=164

Zhejiangi provints. Hiina.
1992 aastal avastatud aluskivimisse uuristatud koobas.
Kuigi Hiina kirjalik ajalugu kandub kuhugi paari-kolmetuhande aasta taha ,pole sellest koopast mingit konkreetset infot.
https://www.youtube.com/watch?v=vQYCKrD7VfI
Vene keeles.
https://www.youtube.com/watch?v=FzSRe1H_sGQ

Neid Longyou koopaid peetakse Qini dünastia eelseteks koobasteks. Asuvad Shinjan Beicuni küla lähedal Hiinas. Qini dünastia valitses Hiinat aastail 221–206 eKr.
Esimene koobas avastati 1992 Kokku on leitud 24 koobast ja neist üks on turismimagnet.
Need on liivakivist koopad ja väga suured. Kõrgus kuni 30 meetrit. Ei teadnudki nende koobaste olemasolust.

(02-07-2018 18:24 )vasamasa Kirjutas:  Entusiastid Kostroma linnas ühte soome graniidist tehtud sammast uurimas.

Tõlget? Muide selles, et metallidetektor graniidi peale reageerib, pole küll mitte midagi kummalist.

---

(06-07-2018 09:55 )TTT Kirjutas:  et siis kuidas toorik soomest kostromasse sai? kaugevõitu nagu.

Veeti. 1843. Peterburist.
___________

Mis puutub neisse "valatud" müüridesse, siis kas tõesti mitte kellelegi ei tule pähe mõte, et kui eesmärk on rajada müür ning selleks on võimalik luua omal soovil valitud kujuga kiviplokke, siis oleks ehitajate esimene mõte kasutada standardset vormi ning laduda müür võimalikult ühetaolistest plokkidest. Ajalugu on näidanud, et millal iganes ehitustehnoloogia sinnani on jõudnud, on selline metoodika kohe kasutusele võetud.

See on kasulik ka strukturaalse vastupidavuse seisukohast, sest ehitise raskus jaguneb kivide ja kividevaheliste seoste vahel ühtlaselt.

Miks peaks kivide vormi valamise tehnoloogiat omav ehitaja ehitama IGA ÜKSIKU KIVI JAOKS eraldi vormi? Vähe sellest, need vormida peavad juba ise täpselt loodud olema, et omavahel klapiks ja see on lisavaev. Esmane asi, mis alati viitab valutehnoloogiale, on täpselt ühesuguste detailide kasutamine, sest see ongi valutehnoloogia kasutamise mõte.

Mida me aga näeme, on eri suuruse ja kujuga rahnud, mis on ilmselt valitud loodusliku kuju järgi mingisse tühimikku sobima, et neid oleks vaja minimaalselt tahuda.

(30-12-2018 16:15 )Geargirl Kirjutas:  Kuigi "teadus" väidab nüri järjekindlusega, et inkad on kõigi Lõuna-Ameerika megaliitehitiste autorid, unustavad nad sujuvalt ära olulise fakti: ei inkad(ega ka maiad) ei tundnud ühtegi metalli(peale loodusest korjatud kulla). Seega ei olnud neil ka labast pronksi mitte käepärast võtta.

Kas sa oleks nii lahke ja viitaks mõnele teaduslikule allikale, mis seda kinnitab?

(30-12-2018 16:15 )Geargirl Kirjutas:  Seega jäi ta viimase(6000 aastat tagasi) toimunud veeuputuse hävitusulatusest välja...

Milline veeuputus ja kus toimus 6000 aastat tagasi? Kui pead silmas mõnda kohalikku üleujutust, siis pole vaja vastata aga kõlab, nagu kõneleksid millestki globaalses, seega ootan selgitust.

(30-12-2018 16:15 )Geargirl Kirjutas:  Küll aga meenub venelaste projektis "Запретные темы истории" tõestatud fakt, et Lõuna-Ameerika megaliitrajatisi on rappinud 12000 aastat tagasi toimunud veeuputus(ed).

Kust ma neid tõestatud fakte näha saaks?

(30-12-2018 16:15 )Geargirl Kirjutas:  Kuid kuidas siis seinas kivid täpselt teineteise vastu (ja nurkipidi üksteise sisse) said? Minu hüpotees: kivide lõikamiseks kasutati kive ennast! Müürile tõstetud kivi pandi mingil moel võnkuma: lühikese amplituudiga kuid samas jõuliselt vibreeriv kivi uuristas end naaberkividega kokku(ja sisse).

Mis te arvate?

Arvame, et selline hüpoteetiline tehnoloogia ei tekitaks sirgeid lõikejooni, vaid kipuks moodustama kõveraid, kivide endi erineva kõvadusega kohti järgivaid lõikejooni.

Kivide servade sirgeks tahumiseks on vaja vaid lihtsat joonlauda. Lisaks, kui katta joonlaud õhukese tahmakihiga ning asetada silutavale pinnale, jäävad kohe kõrgemad kohad tahmastena näha. Protsessi korrates saab tulemuseks täitsa sirge pinna.

Nurki saab kopeerida lihtsa puust peegelduskonstruktsiooni abil. Fikseerid A-kujulise nurgiku olemasoleva nurgaga, klopsid kokku teise nurgiku, mis järgib esimese nurgiku nurka ja sul on konstruktsioon, mis peegeldab algset nurka ning mille abil saad tahutava kivi nurka sättida.

Tegelikult tundub tõesti, et iidsed ehitusmeistrid olid tehnoloogiliselt palju arenenumad kui paljud, kes nende saavutusi täna analüüsivad.

---

(30-12-2018 18:08 )TTT Kirjutas:  me ei pruugi kõrgeltarenenud tehnoloogiaid ära tunda, see on tõsi. näiteks Kuu - kas me tunneme tulnukate laeva ära? ei.

Järelikult - Kuu on tulnukate laev!

Mmmmhm.....

---

(04-01-2019 09:37 )I'll be back Kirjutas:  Igatsugu orgaanika lisamist ehitussegudesse on ju läbi aegade kasutatud. Munad näiteks krohvisegusse etc.

Jaa, muidugi! Muna lisab segule viskoossust, mis krohvi seina panemisel on väga oluline. Hiljem õpiti küll ka ilma munata häid segusid tegema aga harjumusest ja traditsioonist jätkati siiski tihtipeale munade lisamist. Kasvõi sümboolselt - näiteks vaid 1 muna. Siis meistril süda rahul, et kõik on, nagu peab ja käsi ei värise

---

(18-01-2019 13:16 )vasamasa Kirjutas:  Video kivi "puurimisest" Indias.
https://youtu.be/zOQZ7X8NuHo?t=164

Aga ilma irooniata - ongi ilus näide (siin foorumis juba paar korda lingitud), kuidas ilma tulnukate ega kõrgtehnoloogiata ning ainult töö ja kannatlikkuse abil puuritakse kivisse auk.