(04-05-2018 21:43 )xcad Kirjutas: On kunstlikke materjale mis on teemandist 3-4x kõvemad
Millised kunstlikud või mittekunstlikud materjalid on teemandist 3-4x tugevamad? No kasvõi lambist?
(04-05-2018 21:43 )xcad Kirjutas: Siin pidi olema mingi meile tundmatu kivi pehmendamise tehnoloogia, ilma selleta on sellises ahtas ruumis selliseid töötlusjälgi võimatu tekitada. Isegi teoreetiliselt, sest jäljed on ühtlased ja pikad.
Kindlasti pole jäljed ühtlased. Vaata täpsemalt.
Muus osas aga, me ei pruugi kunagi täpselt teada saada, mis tehnikat (mitte tehnoloogiat) egiptlased ühel või teisel juhul kasutasid, sest nad ei jäädvustanud kõike ja kui jäädvustasidki, siis on meie päevini säilinud vaid kübeke kõigist jäädvustustest. Üks on aga kohe päris kindel: mistahes tehnikat nad ei kasutanud - see pidi olema ajakulukas, sest see pole lihtsalt ühegi eluterve loogikaga mõeldav, et kõrgtehnoloogiline tsivilisatsioon jättis endast maha VAID ja ÜKSNES sellised andmed, mis neid ilmselgelt pronksiaega liigitada lubavad. Peab ikka peast päris soe olema, vaadates kõike, mida nad endast maha jätsid (kaarikud, pilliroost laevad, pronksist meislid, puust kelgud ja kuhjaga pilte, mis kujutavad täitsa ootuspärast pronksiaegsete inimeste eluolu) ning arvata sealjuures, et tegelikult oli tegu kõrgtehnoloogilise tsivilisatsiooniga.
(04-05-2018 21:43 )xcad Kirjutas: Kui kiviga taguda (nagu videos arvati) miks siis on kõrgemad vahekohad lõikejälgedel?
Täpselt ei oska öelda aga võib oletada, et nii oli vältimatu ja lõpuks ka lihtsam. Inimesed tahusid külg külje kõrval ning igaühel oli oma piiratud ala, mida tahuda. Kui lõpuks optimaalsed robustmõõdud olid saavutatud, läks tahumisjärg üle täppistahujatele, kes pinna ühtlustasid.
Lihtsam võis see olla näiteks ploki väljalõikamisel. selleks, et plokk lõpuks lahti murduks, pole vaja tingimata uniformset lõiget. Tihti piisab ka perforatsioonist, mis on ressursisäästlikum. Teatud mõttes meenutab see ju perforatsiooni ja ühel hetkel murdub plokk lahti ka sellise ebaühtlase, "kõrgemate vahekohtadega" lõike puhul. Samas on sellist lõiget teha lihtsam ja kiirem kui uniformset ja ühtlast.
(04-05-2018 21:43 )xcad Kirjutas: Muidugi kui lõpmatult aega kulutada siis saab kõike aga egiptuses vaarao ikka tahtis oma eluajal obeliski püsti panna. Ja toorikust lihvitud obeliski tegemine kus on sees ka raidkirjad, sirged küljed ja lihvitud pind võtab samuti aega.
Aga aega neil ju oli...
(04-05-2018 21:43 )xcad Kirjutas: Miks inglased nägid kurja vaeva ja viisid ühe londoni? Oleks ju võinud ka kohapeal teha, sinna vedu XIX sajandil oli paras tegemine.
19. sajandil vaadati tööjõuressurssi juba hoopis teise pilguga. Kui valmis sild on juba olemas, siis oskustööjõudu, mida kiviraidurid endast kindlasti kujutavad, on hoopis mõttekam kasutada millekski muuks kui uue silla tahumiseks.
Teine asi võis olla ka see, et tegu oli rekordite ja saavutuste püstitamise ajastuga. See, et silda on võimalik ehitada, teadsid kõik. Seda oli juba varem mitu korda tehtud. Aga keegi polnud veel silda ühest kohast teise vedanud! See oli eesmärk, mida tasus ette võtta! Au, kuulsus ja reklaam teostajaile!
(04-05-2018 21:43 )xcad Kirjutas: Ja baalbeki monoliitide väljalõikamine ja transport? Lihtsalt sinna ei mahu nii palju inimesi või veoloomi kui oleks vaja....ja lisaks karjäärist ei lähe kõva teed mis seda tohutut koormat kannaks.
Kui palju "inimesi või veoloomi" siis sinu arvates oleks vaja? Kui palju Kõuekivi liigutamiseks vaja läks?
Kõva teed ei lähe praegu. Võibolla tollal oli maapind hulga tahedam? On ju teda, et see piirkond oli noil aegadel oluliselt rohkem taimestikuga kaetud ja üldse mitte niiväga kõrb. Ajutise tee võib ka ehitada. Parajad palgid, kuulid ja ongi kõik. Kõuekivi sedasi liigutati ja see tehnoloogia oli täitsa kättesaadav ka Baalbeki päevil.
(04-05-2018 21:43 )xcad Kirjutas: Proovigu siis tänapäeval baalbeki monoliiti liigutada.....moslemeid kes sooviksid tööotsa odava raha eest on seal piisavalt.....liigutagu no 100m ja tõstku teineteise peale! Sama ka egiptuses.... tehku üks väiksemat sorti obelisk ja pangu ka püsti...koos hieroglüüfidega ja kõige muuga. Kasutagu selleks kõigeks kivi nagu ahv pähkli purustamiseks. Keegi ei ürita millegipärast aga õpetama "kuidas tehti" on targad piisavalt ja "valdavad" tehnoloogiat.
Kuidas siis ei ürita? Neid demontratsioone, kuidas minimaalse inimjõu ja maksimaalse nuti abil on võimalik tohutuid kive tõsta ja liigutada, on ju tehtud kõrini! Tõsi, väiksemas mastaabis aga kaheldamatult on näidatud, et see töötaks ka suuremas mastaabis. Point on selles, et aruka inimese jaoks pole vaja tingimata otseselt näidata, kuidas vot just täpselt nii suur kivi vot just täpselt nii kaugele tassitakse ja vot just täpselt niisuguseks tahutakse. Seda nimetatakse tänapäeval ajaraiskamiseks ja neil tüüpidel on muudki teha kui iga päev uhhuudele midagi jälle ja jälle üle tõestada. See on ju teada, et neid ümber veenda pole võimalik, sest kõik, mis selleks vaja, on juba ammu esitatud, ent miski ei toimi.
No näita uhhuule, et vasest sae või märja nööri ja liiva abil on võimalik graniiti saagida. Mida uhhuu seepeale teeb? Muudab oma seisukohta? No ei muuda ju! Tema hoopis jõurab, et
"Aga selleks kulub ju niiiii palju aega ja kuna mina arvan, et egiptlased ei viitsinud nii kaua nühkida, siis järelikult pidi neil olema mingid teemantlõiketerad ja elektritööriistad ja tulnukad ja kes kõik veel, sest need on ju kõik hulga loogilisemad selgitused!"
Täpselt samamoodi võib neile kasvõi terve püramiidi püsti panna aga nemad leiaks ikka, et see oli liiga aeglane ja vaevarikas. Või midagi veel jaburamat.
See tähendab, et võiks aru saada, et nii nagu teadus pole ette nähtud igasugustele ullikestele Maa ümaruse tõestamiseks, pole see ka muude veidrate uskumuste kummutamiseks loodud. Need, kel piisavalt mõistust peas, saavad asjadest aru ka ilma puust ette tegemata ja punaseks värvimata ja need, kes ei saa...no las need siis istuvad internetis ja fäpivad mõtte peale, et tulnukad ehitasid püramiide vmt...
Abi
