Õõnespuurimised ja dioriidilõiked

(02-05-2018 18:38 )Tinar Kirjutas:  Iidsetele džunglirahvastele või egiptlastele oli muidugi väga "otsatarbekas" sadu t kaaluvaid kiva välja raiuda, ülitäpseteks lihvida ja nendest gigantseid rajatisi ehitada. Rajatisi mida kellegil eriti nagu vaja ei olnudki...

Kõigepealt, kes on džunglirahvas?

Teiseks, sadu tonne kaaluvaid kive tehti ikkagi suhteliselt vähe, võrreldes mõnetonniste ja pisemategagi. (Mitme)sajased olid ikka haruldased ja erilised. Vaja läks neid üliraskeid umbes samal eesmärgil, mis meil tänagi - tavaliselt ausammasteks. Mingeid "gigantseid ehitisi" pole sellistest kividest ehitatud. See, et kuskil Egiptuse püramiidi sees on paar sajatonnist kivi, ei ole mingi argument, sest püramiid ise ehitati siiski mõnetonnistest.

Kolmandaks, mida tähendab "ülitäpseks lihvitud"? Mille suhtes ülitäpseks? ma võin maast võtta suvalise sileda pinnaga kivi ja öelda, et selle pind on ülitäpne. Isegi kare ja ebaühtlane kivi on ülitäpne. Ülitäpsuse all mõistame siiski seda, et see näiteks sobitub millegagi ülitäpselt kokku. Mis pole kivitöötluses küll ju mingi ime. No tahud pinna sirgeks, lihvid ära ja... mis veel? Küsimus on ju kõigest ajas, mida neil oli aastate viisi.

Neljandaks, et polnud vaja? Seda ütled siin küll vaid sina. Lihtsalt niisama hindad nende vajadusi oma ninaotsa järgi. Aga neil oli hädasti vaja oma jumalate maiseid kehastusi matta. Nende endi hauatagune elu sõltus sellest ja näiteks peaaegu kogu Egiptuse elu keerleski hauataguseks eluks valmisoleku nimel. Motiveeritud inimeste pühendumisvõime on imeline!

Ja lõpetuseks, et kui NEIL polnud vaja, no kellel siis oli? Milleks?

---

(02-05-2018 18:43 )Tyto Alba Kirjutas:  Kui sakslased tahtsid siis sakslased said... Suuri asju liigutada...
https://en.wikipedia.org/wiki/Schwerer_Gustav

Vaata, Gustav liikus kahel paralleelsel raudteel, mis spetsiaalselt tema jaoks rajati. Gustavil oli mingi, vähemalt ähmanegi sõjaline tähtsus (vähemalt tema loojate arvates).

Mingi kivipoti Vaterlandi vedamiseks poleks mitte kuradi keegi topeltraudteed ega isegi mitte erivagunit ehitama hakanud. Vähemalt mitte sõja ajal. Kui sõda on võidukalt lõppenud - küll siis on aega teda sikutada. Kui sõda kaotatakse, siis pole nagunii vahet. Kas aga nende jaoks üldse mingi kivipütt ühes tükis ja suure vaevaga Vaterladi tirimist väärt oli, ma siiralt kahtlen.

---

(02-05-2018 22:35 )Malandro Kirjutas:  Tsaari vanni kätte saamiseks oleks olnud vaja suur osa paleest maha lammutada kuna palee ehitati ümber vanni.
Vann kaalub 48 tonni ja mahutab u 12 000 liitrit vett.Kusagilt soome saarelt toodud graniidikamakas millest see valmis meisterdati kaalus 160 tonni.Mind huvitab selle 160 tonnise juraka teekond 1820 aasta paiku(kuidas transporditi jne).Tundub keeruline ettevõtmine olevat ,eriti kui see tõesti saarepealt pärit oli.Kahjuks ei ole veel leidnud vastust sellele...

Pöördu vastuse otsimiseks Kõuekivi transportimise poole. The Thunder Stone. Peterburi Vaskratsaniku kuju alus. Toodi samuti monoliitsena Karjalast. Valmiskujul kaalub hinnanguliselt 1500 tonni aga kuna seda juba transportimise ajal vormi tahuti, siis teekonna alul kaalus veelgi rohkem.

See toodi samuti üle vee. Täpsemalt üle soo. Selleks kasutati niisugust nähtust nagu jäätumine.

Eriti kurioosne on aga see, et kivi liigutamisest võttis korraga osa ei vähem ega rohkem kui VAID 32 meest.

Tegu on ka teadaolevalt raskeima monoliidiga, mida inimesed oma ajaloo jooksul transportinud on.

Ja MUIDE!! See võib tunduda uskumatu aga seda tehti täpselt samade tehnoloogiate abil, mis olid ka näiteks Egiptuses ning seejuures täitsa ilma tulnukateta!!!

(02-05-2018 22:47 )seenetoorik Kirjutas:  Eriti kurioosne on aga see, et kivi liigutamisest võttis korraga osa ei vähem ega rohkem kui VAID 32 meest.

Wikipedia sõnul läks selle kivi transportimiseks vaja 400 meest...
Aga aitäh,leidsin vastuse oma küsimusele.

Foorum kisub jälle põnevaks - 3000 tonni kaaluv kivikamaks lohistatakse üle soo ja jää peab vastu...32 meest viskavad kivile nööri taha ja tõmbavad...
Aga muinasjutud mulle meeldivad.

Siin tüüp mässab tuhat korda väiksemaga:
https://www.youtube.com/watch?v=KOIQ_vO__yg

(03-05-2018 11:22 )muca Kirjutas:  Foorum kisub jälle põnevaks - 3000 tonni kaaluv kivikamaks lohistatakse üle soo ja jää peab vastu...32 meest viskavad kivile nööri taha ja tõmbavad...
Aga muinasjutud mulle meeldivad.

Siin tüüp mässab tuhat korda väiksemaga:
https://www.youtube.com/watch?v=KOIQ_vO__yg

Kui on jää nagu muiste põhjapooluse ümbruses vähemalt 3m siis ehk "peab vastu" kui siiski. Sest puutepind on suht väike ja kõik see 3000t läheb ühte kohta, jää hakkab sulama sellise erisurve all (vist)?

Illustratsioon selle Kõuekivi transportimisest.Rajati sellele spetsiaalne rada millel seda liigutati.Soo ja jää koha pealt mina miskit ei leidnud,aga üle mere transportimiseks olla ehitatud spetsiaalne parv mida kummaltki poolt toetas sõjalaev.

http://www.messagetoeagle.com/the-thunde...ed-by-man/
Spekuleerin- jääd pidi transportimine ehk toimiks effektiivselt kui see megaliit oleks niiöelda kelgupeal.Mass oleks rohkem laiali jagatud.Teema sai korralikult kõrvale kallutatud kogematta,vabandust..

Ei ole kõrvalekallutaud. Vähemalt suht normaalne arutelu käib veel.
Kõik huvitav, mis kividesse puutub...

(03-05-2018 00:13 )Malandro Kirjutas:  Wikipedia sõnul läks selle kivi transportimiseks vaja 400 meest...

Püüa ikka esimesest silmajäänud numbrist edasi kah lugeda.

Tsitaat:After Carburis devised the method, it took 400 men nine months to move the stone, during which time master stonecutters continuously shaped the enormous granite monolith.[3] Catherine periodically visited the effort to oversee their progress. The larger capstans was turned by 32 men, this just barely moving the rock.

Lühidalt võttis kivi liigutamisest osa 400 inimest. Ilmselt vintside varumeeskonnad, relsside liigutajad, kuullaagrite edasitõstjad jne. Küllap ka kokad ja pesunaised.

Selgelt on aga öeldud, et VINTSIDEL TÖÖTAS 32 MEEST. See tähendab, et kahte vintsi - kumbagi ajas ringi 16 meest. Neli meest iga hoova taga.

Näe, pilt kah sulle. Kas sa siis Wikit tuhnides ise selle pildini ei jõudnud, et ei taipa, mida 32 mehe all mõeldakse?

---

(03-05-2018 11:22 )muca Kirjutas:  ... 3000 tonni kaaluv kivikamaks lohistatakse üle soo ...

Kus on 3000-tonnine kivi?

Kui sind aga huvitab kui paksu jääd on vaja 1500-tonnise raskuse kandmiseks jaotatud pinnal, siis miks sa ei tee mõnda arvutust? Jää tugevuse kohta on andmed ju netis vabalt kättesaadavad. Ära ainult unusta arvesse võtta massi jaotumist ja ka seda, et aluspind polnud puhas vesi, vaid soo.

Aga ohei, sina, vaeseke, arvad, et 300 aastat tagasi oli Karjalas samasugune mõnesentimeetrine jää nagu porilombil su hoovis...

Ise kelgid ja laiad siin eelnevalt sellise faktiga,et ainult 32 inimest oli vaja kivi transportimiseks ja siis mõnitad,et kuidas te lollid aru ei saanud ,et 32 inimest keerutas hoopis vintsi kivi liigutamiseks.Nende teiste 400 inimese tegemised(maa tasandamine ja raja ehitamine transpordiks jne) pole üldse oluline..Milleks selline üleolev ja noriv käitumine?Natuke viisakam suhtumine kaasfoorumlastesse ei teeks paha.Tahaks uskuda,et enamus meist käib siin foorumis teadmiste saamise ja enesearendamise mitte draama ja konfliktide tekitamise eesmärgil.
Me oleme selle teemaga siin kogematta tugevalt kõrvale kaldunud(tunnistan oma süüd selles,vabandust parajumalad..).Naaseme ehk kivide liigutamistehnoloogiate osakonnast tagasi nende töötlemise omade juurde.
Jagaks taaskord videot mida siia ka eelnevalt olen pannud-Kuidas kive ja klaasi lõigata või nendesse auku teha kasutades ¨karedat vedelikku¨,traati(või muud metallset objekti) ja vibratsioone.


Ehk oli aegu kui kivimurrus peamine töö oli trummi õiges rütmis tagumine ?

Nelli postitatud video ei pane kellegi kulmugi kerkima... Ei ole see nii lihtne midagi treida kivist õhukeseseinalisi vaase, ka tänapäevast tehnikat kasutades. Mulle tuttav tegi graniidist valamukausi, viiesentimeetri paksuste seintega ja sellega oli kõvasti mässamist. Küsisin, et kas teeksid selle veel õhemate seintega, nii 2-3 sentimeetriseks? Ta ei vastanud, kuid pilk ütles kõik: naiivitar...

Kõuekivi transportimine toimus ju ajastule kohaselt "kõrgtehnoloogiliselt": kasutati pronkskuule ja renne hõõrdetakistuse vähendamiseks. Pildil on 36 meest vintsi kohta; ilmselt täiesti piisav selle raskuse liigutamiseks.

Malandro videos pakutud vibratsioon transpordi võimalikkuse suhtes jään pigem skeptiliseks, energia jäävuse printsiip kehtib ju alati...

Kuid kivide lõikamisel on kindlasti seos vibratsiooniga, vaadake videost "lõikeinstrumendi" jäetud jälgi:

https://www.youtube.com/watch?v=fj5a14rsPEM

"Õigeusklikus" ajalookäsitluses näpuga rida ajavad "teadlased" tegid kord huvitava eksperimendi: nad proovisid lõigata kivi kasutades vaaraode dünastiate aegset tipptehnoloogiat- pronksist saagi. Loomulikult tabas seda katset tagasilöök- pronks ei suutnud graniiti eriti kriimustada. Mõningane edasiminek toimus, kui sae teele riputati kvartsiliiva. Päevajagu rähklemist andis kümne sentimeetri sügavuse tulemi... Ma ei viitsi ironiseerida antud katsest saadud järelduste tõsiseltvõetavusse, küll aga juhin tähelepanu kõige olulisemale: lõikeinstrumendiks polnud pronks, vaid teine kivim- ülikõva kvarts!
Ülaltoodud videot vaadates tekkis mul selline küsimus: mis siis kui antud obeliski väljatahumiseks kasutatud tööriista lõikeinstrumendiks oli samuti kivi? See langetaks kivide töötlemise maksumust oluliselt; kivimeid on ju kõikjal lademetes aga kallihinnalisi metalle poleks vaja vastu kive kulutada...

Seina paksuse määrab kivi struktuur. Esinevad ebaühtlused, mikropraod ja alla 5cm ju siis pole kindel. On kunstlikke materjale mis on teemandist 3-4x kõvemad, nendega peaks saama ka teemanti nagu noaga puud lõigata (mitte küll näpu vahel vaid ikka suurte lõikekiirustega). Egiptuse tehnoloogia kui obeliski väljalõikamist vaadata (see mis on jäänud lõplikult väljalõikamata) on 20cm laiused ja 5-7cm sügavused vaod, nagu oleks labidaga võetud graniiti, sama on ka obeliski alaosas kus ta on kaljus kinni, veel kitsam ja vaba ruumi on ~60cm. Ka see külgsoon kus on tööd toimunud on just sellise laiusega, et inimene vaevalt mahub töötama. Olen ise oma silmaga vaadanud ja imestanud, kuidas see on võimalik...millest need töötlusjäljed. Ka tänapäeval analoogne tehnoloogia puudub, et saaks graniiti "labidaga võtta" nagu oleks pehme liivakivi või savi. Siin pidi olema mingi meile tundmatu kivi pehmendamise tehnoloogia, ilma selleta on sellises ahtas ruumis selliseid töötlusjälgi võimatu tekitada. Isegi teoreetiliselt, sest jäljed on ühtlased ja pikad.
Kui kiviga taguda (nagu videos arvati) miks siis on kõrgemad vahekohad lõikejälgedel? Kas seda kumerat pinda spetsiaalselt sooviti? Muidugi kui lõpmatult aega kulutada siis saab kõike aga egiptuses vaarao ikka tahtis oma eluajal obeliski püsti panna. Ja toorikust lihvitud obeliski tegemine kus on sees ka raidkirjad, sirged küljed ja lihvitud pind võtab samuti aega. Miks inglased nägid kurja vaeva ja viisid ühe londoni? Oleks ju võinud ka kohapeal teha, sinna vedu XIX sajandil oli paras tegemine. Ja baalbeki monoliitide väljalõikamine ja transport? Lihtsalt sinna ei mahu nii palju inimesi või veoloomi kui oleks vaja....ja lisaks karjäärist ei lähe kõva teed mis seda tohutut koormat kannaks.
Proovigu siis tänapäeval baalbeki monoliiti liigutada.....moslemeid kes sooviksid tööotsa odava raha eest on seal piisavalt.....liigutagu no 100m ja tõstku teineteise peale! Sama ka egiptuses.... tehku üks väiksemat sorti obelisk ja pangu ka püsti...koos hieroglüüfidega ja kõige muuga. Kasutagu selleks kõigeks kivi nagu ahv pähkli purustamiseks. Keegi ei ürita millegipärast aga õpetama "kuidas tehti" on targad piisavalt ja "valdavad" tehnoloogiat.

Kui selgeltnägijalt või selgeltnägijate grupilt kes uurisid meie minevikku, küsiti, et kuidas suudeti nii ammusel ajal nii suuri kiviplokke teha, töödelda ja transportida siis selgeltnägijad ütlesid, et kivimaterjali töödeldi mingi mineraalsetest ja orgaanilistest komponentidest koostatud segu abil mis muutis kõva kivimi plastiliseks ning sellist kivimit võis siis ilma suurema vaevata töödelda. Täpsustusi selle salapärase sega koostise osas ei järgnenud. Öeldi vaid, et tänapäevaks on see tehnoloogia meie jaoks kaotatud. Ka ütlesid need minevikku vaatajad, et neid suuri kivikerasid mida on mitmelt poolt maailmast leitud ja eriti Ladina- ja Kesk Ameerikast, kasutati suurte megaliitide töötlemisel või masinates mis töötlesid neid suuri kiviplokke.

See kivijurakas võis 3000 tonni kaaluda küll - kui vaadata pilte, siis on näha, et toorik on valmis 1500 tonni kaaluvast alusest 2-3 korda suurem.
Aga on siililegi selge, et olgu maa külmunud, topitagu sinna alla kuulisoonega raudlatte või mis iganes, seda kivi ikkagi paigalt ei tõmba.
1000 tonni nii väiksel pinnal on nii metsik mass, et väiksemgi pinnase ebatasasus põhjustab selle tala deformeerumise. Samamoodi on kivi enesega - ka see ei toetu talale ühtlaselt oma pikkuses. Ja kuulid? Rumalaus ju, rullid oleksid targem lahendus. Ja kuidas see kivi talade peale saadi, alguses olevat ju niisama lohistatud... ja siis tuli üks kohalik vanake ja ütles, et pange kuulidega rennid alla, on lihtsam...seltsimees varustaja läks lattu ja tõi sealt virna kuule ja renne (mis seal juba valmiskujul ootasid) ja töö läks palju libedamalt edasi....muinasjutt mis muinasjutt....
Olevat veetud 150m päevas? Ka seda ma ei usu - ühe väntamisega pole lihtsalt võimalik, köied on liiga pikad ja venivad kerimisel nii, et trummel saab enne kivi liikumahakkamist täis. Järelikult tuleb tõmmata mõnekümne meetri kaupa. Kogu see köitega ja taladega jändamine ei mahu jälle talvise valge aja sisse...hea küll, lõkked tehti jne.
Pildil 8 tüüpi tassivad või lohistavad tala. Möödapanek seisneb selles, et see rauakolaks peaks kaaluma üle 10ne tonni. Hea küll, ütleme, et saavad lohistamisega hakkama, aga teine selline tuleb ju tõsta alumise peale...seal on suurt kraanat vaja! Võiks jätkata, aga pole mõtet, kes aru ei saa, see ei saagi saama.
Sellisel moel ja sel ajal seda kivi sealt ei toodud. Kui üldse toodi sealt, siis toojad olid teised ja moodus teine.
Kui piiteris ringi vaadata, siis on seal miljoneid tonne siledaks lõigatud või ümaraks treitud poleeritud graniiti. Kus on selle tööstuse jäljed? Neid ei ole.
Muidugi on vene rahval tore teada, et nemad olid need, kes selle linna peetri ettevõtmisel püsti panid, aga see on tõest väga kaugel.

seenetoorik võiks lahti seletada kuidas treiti vaasid seest tühjaks - kas tuli appi jäätumine või keetmine, tahaksin teada.

xcad -i jutule lisaks, et mõlemalpool maakera on masinate, mis on "murdnud" graniitkamakaid, hambajäljed täpselt ühesugused, nii hammaste vahe kui hamba pikkus on samad. Järeldus on, et see tsivilisatsioon haldas kogu planeeti, masinad olid vähemasti sama projekti järgi tehtud, ja nendega töödeldi kivi nii, nagu meie täna teeme puiduga.

(05-05-2018 07:17 )Tinar Kirjutas:  Kui selgeltnägijalt või selgeltnägijate grupilt kes uurisid meie minevikku, küsiti, et kuidas suudeti nii ammusel ajal nii suuri kiviplokke teha, töödelda ja transportida siis selgeltnägijad ütlesid, et kivimaterjali töödeldi mingi mineraalsetest ja orgaanilistest komponentidest koostatud segu abil mis muutis kõva kivimi plastiliseks ning sellist kivimit võis siis ilma suurema vaevata töödelda. Täpsustusi selle salapärase sega koostise osas ei järgnenud. Öeldi vaid, et tänapäevaks on see tehnoloogia meie jaoks kaotatud. Ka ütlesid need minevikku vaatajad, et neid suuri kivikerasid mida on mitmelt poolt maailmast leitud ja eriti Ladina- ja Kesk Ameerikast, kasutati suurte megaliitide töötlemisel või masinates mis töötlesid neid suuri kiviplokke.

Sellest on siin, seal juttu olnud. Müstiline on see, et graniit on üks hapetele, alustele püsivamaid kivimeid. Taime mahl, seda taime nagu ei tohiks olla maakeral kel on selliste omadustega mahl, ka segades "millegiga"
Monoliitide vedamine ja tõstmine ei ole tänapäevase insenerikunstist lähtudes otstarbekas, lihtsam on mitu väikest kui üks suur. Ega vanasti ka lollid oldud, et tehti endile liigseid kulutusi, ressurssides on küsimus ja need on alati piiratud. Keegi ei ole üritanudki tõsta või vedadada käsitsi üle 1000t monoliiti, ma mõtlen rekonstrueerides seda omaaegset rassimist.
Vaadates eesti keskaegsseid kindlustusi ja kivide suurust on kõik tänapäevase loogika järgi, kivid on optimaalse suurusega....monoliidid ka 100t .....isegi 10t puuduvad täiesti ja see on loogiline. Lisaks osades kohtades on väiksemad kivid all ja siis tuleb 700-800t jurakas? Arusaamatu lähtudes tänapäevasest ehituskunstist, ka keskaegsest kus kõik tehti käte või veoloomade jõul. Sellele peab olema meile mingi varjatud põhjus, näiteks juhul kui 1000t tõstmine ja vedu oli kerge, käkitegu siis saadi suurem jupp müüri valmis lühikese ajaga, lisaks see 1000-ne on omal kohal kinni ka aastatuhandete pärast, väikesed kivid aga murenevad, lagunevad ja vajavad mörti. Mõistatus on see siiani!

Egas jah, segu taimedest ja millegist muust ei tohiks ju kivi pehmeks muuta. Oleks, et jutt käib söövitusest või lahustamisest aga et kivi pehmeks või pehmemaks massiks kuuta? Siin on peidus saladus. Kuna seda taimede segu juttu on erinevatel aegadel erinevate poolt mainitud siis ei tohiks see ka lollitamine või mingi bluff olla.
Egiptuse freskod sellest kuidas hiiglase kasvuga olendid või inimesed kannavad neid suuri kiviplokke või raskeid kandameid räägib enda eest. Teadus selletab, et suurtena (tavainimesest mitu m kõrgematena) kujutati ülikuid, et oli selline poliitika, et isandaid peab suurematena kujutama kui orje. No vaevalt, et ülikud kandsid kiva....See, et iidsetel aegadel mõistuse vastaselt ehitati hiigelplokkidest selle asemel, et ehitada loogiliselt väikestest kivides nagu meie, on väga hea argument ja teadus püüab sellest siiani ümber hiilida või tähtsust vähendada.
PS. Meenus, et Kuressaare linnuses olevat samuti müüri osi kus kivid on niivõrd täpselt välja tahutud, et sein on laotud ilma seguta kivide vahel -nii nagu Kesk-Ameerikas kombeks. Kuna pole juhtunud sinna kanti siis ei saa seda infot kontrollida. Kivid seal loomulikult tavamõõtudes, mitte gigantsed monoliidid....

(06-05-2018 17:21 )Tinar Kirjutas:  Egas jah, segu taimedest ja millegist muust ei tohiks ju kivi pehmeks muuta. Oleks, et jutt käib söövitusest või lahustamisest aga et kivi pehmeks või pehmemaks massiks kuuta? Siin on peidus saladus. Kuna seda taimede segu juttu on erinevatel aegadel erinevate poolt mainitud siis ei tohiks see ka lollitamine või mingi bluff olla.
Egiptuse freskod sellest kuidas hiiglase kasvuga olendid või inimesed kannavad neid suuri kiviplokke või raskeid kandameid räägib enda eest. Teadus selletab, et suurtena (tavainimesest mitu m kõrgematena) kujutati ülikuid, et oli selline poliitika, et isandaid peab suurematena kujutama kui orje. No vaevalt, et ülikud kandsid kiva....See, et iidsetel aegadel mõistuse vastaselt ehitati hiigelplokkidest selle asemel, et ehitada loogiliselt väikestest kivides nagu meie, on väga hea argument ja teadus püüab sellest siiani ümber hiilida või tähtsust vähendada.
PS. Meenus, et Kuressaare linnuses olevat samuti müüri osi kus kivid on niivõrd täpselt välja tahutud, et sein on laotud ilma seguta kivide vahel -nii nagu Kesk-Ameerikas kombeks. Kuna pole juhtunud sinna kanti siis ei saa seda infot kontrollida. Kivid seal loomulikult tavamõõtudes, mitte gigantsed monoliidid....

Isegi hiiglastele 10m kõrgustele vägilastele käib 2000t üle jõu. Mida suurem indiviid seda väiksem erivõimsus, oleks sipelga erivõimsus inimesel siis see poleks mingi mure...paar sõpra kokku ja 2000t liiguks ja tõuseks!
Mida rohkem inimesi teeb koostööd seda väiksem on ühe osa. Sest kõik ei saa korraga rakendada jõudu, loomadega on asi veelgi hullem, sest 1000 pealist härja karja ei anna juhtida. Kusagil 20000 inimest oleks min. vaja liigutamiseks ja tõstmiseks, probleem on kuidas seda jõudu rakendada, mille kaudu? Köied katkevad, ahelad purunevad, kivi mureneb puutepunktis, kuidas? Kuressaare piiskopi lossis olen palju käinud aga sellest vaatepunktist pole osanud vaadata, see ei ole ka mingi ime.....ju nii taheti ja tehti.
Just tänu neile probleemidele pole ka rekonstrueeritud kivi tassimist, ebareaalne. Vee külmumis jõud on piisav (ja jääb kordades ülegi) sellisteks tõsteteks, seal aga seda ei saadud kasutada, puuprussi niisutamine samuti, puu lihtsalt annab järgi selliste erisurvetele. Vedamine oleks veel kuidagi arusaadav aga tõstmine on ulme valdkonnast.

Tunnistan, et minu teooria kivide kasutusest on nõrk.

Söövitavate ainete kasutamisse aga ka ei usu: kui see oleks vedelik, kas ta ei valguks siis omatahtsi igale poole? Sellest peaks ju jääma mingeid jälgi?

Aga selgelt on ju märgata ühetaolisi uurdeid, mis on köik ühe mõõduga; mingi tööriista otsik? Tänapäeva perforaatori analoog? Kuid nii suure läbimõõduga ja nii suure tootlikkusega tööriista valmistamine oleks tänapäeva inseneridele liig suur lahendamist nõudev väljakutse:
1. Lõiketera materjal
2. Jõuallikas
3. Masina sõlmede vastupidavus vibratsioonile
4. Operaatori jaoks oleks selle masina tekitatav müra tappev

Tegelikult on ju erinevate veeuputuseelsete kivitöötlustehnoloogiate palett avar:
1.Õrnade vaaside ja massiivsete kivisammaste "treimine"
2.Massiivsete kiviplokkide "perforeerimine" (Aswan, Baalbek...)
3."Relaka" jäljed
4.Graniidi kõrgläikeni poleerimine
5.Õõnestorupuurimised
6."Laserlõikused"
7.Kõrgel temperatuuril "sulanud" kivid
8."Cnc" , programmjuhtimisega masinatega tehtud kivikujud (Abu Simbel)
9. "Laserlõikused"
10. "Graveerimised"

Ma panin jutumärgid, sest nad meenutavad neid tehnoloogiaid, kuidas neid täpselt tehti seda me ju ei tea...
Ühise nimetajana kipuvad nad kõik jääma suure veeuputuse eelsesse aega ja neid leidub kõigil kontinentidel...

Seda on võimalik ainult ühel viisil võimalik loogiliselt selgitada: et Dänikeni vihkajatel pole õigus- tegemist on "jumalate importtehnoloogiaga".

---

Tegelastele, kes evisid sedavõrd võimsaid kivitöötlemise vahendeid, ei valmistanud kivide liigutamine mingeid probleeme...

Üks vana teooria veel: Maa orbiidi muutuste, mingi planeedi kadumise tõttu gravitatsiooni vastasmõjude muutumise vms tõttu gravitatsioon muutus, enne oli hea hiiglastel elada ja kiva tassida, peale gravitatsiooniimuutusti raskem gravitatsioon tegi hiiglaste elu põrguks ja suured kivad liiga raskeks, pold neid mõtet enam välja ka lõigata, kus oli midagi pooleli, jäigi pooeli. Kadus mõte ülal pidada suuri lõikamismassinaid, jne.

(07-05-2018 01:45 )euroruubel Kirjutas:  Üks vana teooria veel: Maa orbiidi muutuste, mingi planeedi kadumise tõttu gravitatsiooni vastasmõjude muutumise vms tõttu gravitatsioon muutus, enne oli hea hiiglastel elada ja kiva tassida, peale gravitatsiooniimuutusti raskem gravitatsioon tegi hiiglaste elu põrguks ja suured kivad liiga raskeks, pold neid mõtet enam välja ka lõigata, kus oli midagi pooleli, jäigi pooeli. Kadus mõte ülal pidada suuri lõikamismassinaid, jne.

Eelistan seda varianti, et Maal elas mitmeid inimliike. Kääbusrasse, hiiglasi, selliseid kellede füsiloogia erines oluliselt homo sapiensi omast jne. Meie oleme olelusvõitlusest väljatulnud võitjad. Ülejäänud hävisid ajaloo jooksul mitmetel erinevatel põhjustel. Hiiglastele olevat saatuslikuks saanud eriti kaua kestev paljunemistsükkel. Said lapsi vaid ühe korraga ning seda mitme aasta kohta. Inimene sigis hulga kiiremini ning lõppkokkuvõttes sõi ülejäänud inimliigid planeedilt välja. Ajaloo pärimus räägib ka inimese ja hiiglaste vahelisest võitlusest ja samuti võideldi veel teiste imelike olenditega. Kui oleks gravitatsioon olnud erinev siis oleks pigem olnud kas hiiglased või inimesed aga mitte nii erinevad üheaegselt. Ja gravitatsioon mõjub kõigele, mitte ainult inimese kasvule. Dinosauruste ajastutel võis praegusest erinev gravitatsioon looduse kasvule rolli mängida aga ka Maa atmosfääri koostis oli teisem - hapniku sisaldas palju rohkem ning see paneb ka kasvama kõik mis hingab ja hapniku oma eluks kasutab. Jaapanis panid teadlased spetsiaalsetes kasvuhoonetes kasvama erinevaid taimi ning muutsid seejuures seal sisalduva õhu koostist nii, et hapniku osakaal oluliselt suurenes. Taimed kasvasid ka mitmeid kordi suuremaks. Tomatitaim vist 8 meetri kõrguseks/pikkuses jne.

(07-05-2018 08:46 )Tinar Kirjutas:  Jaapanis panid teadlased spetsiaalsetes kasvuhoonetes kasvama erinevaid taimi ning muutsid seejuures seal sisalduva õhu koostist nii, et hapniku osakaal oluliselt suurenes. Taimed kasvasid ka mitmeid kordi suuremaks. Tomatitaim vist 8 meetri kõrguseks/pikkuses jne.

Üsna huvitav teooria, ainult et fotosünteesiks on vajalik pigem CO2 ja hapnik vabaneb selle käigus jäägina ... Nii et see uuring pakuks endale küll huvi, oskad äkki mingit linki ka pakkuda?

Gravitatsioon oleneb maakera massist, see on olnud muutumatu.

Kusagilt on kõrvataha jäänud fakt,et dinosaurused tänapäeval ei suudaks eksisteerida -kukuks oma enda massi all kokku..

(07-05-2018 13:54 )Malandro Kirjutas:  Kusagilt on kõrvataha jäänud fakt,et dinosaurused tänapäeval ei suudaks eksisteerida -kukuks oma enda massi all kokku..

OK, kuu võis lähemal olla, siis olid looded suuremad. Gravitatsioon sõltub keha massist antud juhul maakera massist. See on suures enamus stabiilne, biosfäärist tekitatud muudatused on tühised.

(07-05-2018 09:51 )Nuril Kirjutas:  

(07-05-2018 08:46 )Tinar Kirjutas:  Jaapanis panid teadlased spetsiaalsetes kasvuhoonetes kasvama erinevaid taimi ning muutsid seejuures seal sisalduva õhu koostist nii, et hapniku osakaal oluliselt suurenes. Taimed kasvasid ka mitmeid kordi suuremaks. Tomatitaim vist 8 meetri kõrguseks/pikkuses jne.

Üsna huvitav teooria, ainult et fotosünteesiks on vajalik pigem CO2 ja hapnik vabaneb selle käigus jäägina ... Nii et see uuring pakuks endale küll huvi, oskad äkki mingit linki ka pakkuda?

http://www.genesispark.com/exhibits/earl...periments/

---

(07-05-2018 13:54 )Malandro Kirjutas:  Kusagilt on kõrvataha jäänud fakt,et dinosaurused tänapäeval ei suudaks eksisteerida -kukuks oma enda massi all kokku..

Oleneb mis dinosaurused. Need massiivsed, tömpide jalgade ja ülipika kaelaga keda meie maailm kujutab mööda maad liikunud karjaloomadena, elasid tegelikult vees enamus ajast. Kogu planeedil oli siis vett ja soiseid alasid rohkem kui nüüd ning suur, massiivne keha, laiad või tömbid jalad räägivad just selle kasuks, et nad veetsid omad elupäevad vees. Pikk kael vaid kinnitab seda. Pikk kael oli vajalik maismaalt või puudelt toidu hankimiseks. Meie ajal elavad ka suure, kohmaka keha loomad nagu jõehobu põhiliselt vees.

Just... nagu jõehobud, ninasarvikud, elevandid... kõik pea vaata et kahepaiksed. Piisonid, jääkarud, kaamelid... kes veel suurtest loomadest märkamata on jäänud? Muideks, see "kohmakas" jõehobu traavib kuival maal vaata et oma kolmkümmend versta tunnis välja.

(07-05-2018 22:30 )I'll be back Kirjutas:  Just... nagu jõehobud, ninasarvikud, elevandid... kõik pea vaata et kahepaiksed. Piisonid, jääkarud, kaamelid... kes veel suurtest loomadest märkamata on jäänud? Muideks, see "kohmakas" jõehobu traavib kuival maal vaata et oma kolmkümmend versta tunnis välja.

Variante on erinevaid, et aga gravitatsioon oli teine on üliväike tõenäosus. Kui plokke tõsteti ja väja raiuti oli tehnoloogia.....