Kogemused ufodega ja ufo nähtused Eestis

sellised täpi videod on mõtetud asjad, sest endal isegi kogematta suutsin täpi endale video lindile saada Ja seda toas nii, et mingit UFO-t küll peale ei jäänud.

[Muudetud: 10-14-2010 Gozmit]

Niisiis eelmisel talvel jalutasin emaga väljas...
Nägime taevas mingisugust udust suurt kogu



Umbes sellised ringi kujulised aknad või tuled olid, ma ei oska seletada.

Igastahes see oli udune kogu.

Me kõndisime edasi, ja se laev nagu sõitis kaasa.
Vahepeal kadus majade taha ka.
Ma ei usu igasugustesse tulnukatesse, aga see oli imelik, et me mõlemad- mina ja ema, seda nägime.

Mis te arvate?

(18-06-2007 09:37 )hullkeel Kirjutas:  Sai siis nädalavahetusel Loksa kandis Pärispea neemel käidud. Terveks ööks ei söandanud jääda, kuna lubati vihma ja seda ka poolest ööst usinasti kallama hakkas. Midagi märkimistväärset kaamera objektiivi ette kahjuks ei jäänud. Kuid kogu Pärispea neem kujutab endast huvitavat endist nõukogude sõjaväelist tsooni mitmete sõjaväeosadega ja rajatistega, nii et seal on niisamagi huvitav ringi tuiata.

Tegelikult tahtsin rääkida ühest juhtumist millest nädalavahetusel tuttava käest kuulsin ja mis minu arvates oleks võinud omal ajal jõuda ka Igor Volke kätte, et see ka teiste huvilisteni tuua kuna tegemist Eesti mõistes küllaltki haruldase juhtumiga- kohtumisega humanoidiga.
Lugu kuulsin tuttavalt noormehelt ja seda oli kogenud tema eks-tüdruk. Oli 2002 aasta suveöö. Kellaaeg on mulle teadmata, kuid igal juhul oli väljas juba pime, seega võis kell olla 24:00-4:00. Perekond viibis Eismal (asula põhjarannikul) oma suvilas mis asub suhtelist metsas, kuid lähedal paikneb ka teisi suvilaid. Suvilas viibisid kolm isikut- tütar, tema ema ja isa. Tütarlaps, tol ajal 15-aastane, magas eraldi toas. Ühel hetkel ärkas ta aknast paistva valguse peale. Aknast välja vaatama ta ei ulatunud, seega valgusallikat välja selgitama ei asunud. Järgnevalt juhtus aga midagi hämmastavat- läbi akna ja osaliselt ka toa seina sisenes/astus tuppa helendav inimsiluett. Õigem oleks öelda inimesele sarnase kehaga, sest siinkohal puuduvad mul mõõtude osas täpsemad andmed. Nägu olendil igatahes ei nähtud, oli vaid tume, helendav kogu. Tütarlaps pistis olendit voodi ees seistes nähes iseenesestmõistetavalt kogu südamest karjuma. Järgmisel hetkel tundis ta, et ei suuda end liigutada ja ka kiljumine muutus võimatuks, ehk siis võiks öelda, et olend halvas ta täielikult. Seejärel asetas tundmatu oma "käed" tüdruku keha alla ja tõstis ta voodist oma rinna kõrgusele õhku. Eelneva põhjal võiks oletada, et tegemist võis olla pelgalt tütarlapse painava unenäoga, kuid... Meeleheitliku kisa peale olid kõrvaltoas ärganud vanemad kes tormasid vaatama mis kõrvaltoas lahti on. Tütre toa uksel põrkas ema justkui klaasist nähtamatu seinaga, suutmata siseneda tuppa. Seda nägi pealt ka isa. Nüüd jälgisid mõlemad vanemad ukselävelt tundmatut helendavat humanoidset kogu, kes hoidis nende tütart kätel voodi kohal õhus. Nähes vanemaid uksel asetas olend tütarlapse voodile tagasi ja astus ringi keeramata veidral sammul läbi aknaavause taas õue ja nii lugu lõppeski. Tüdruk sai läbielatust tõsise vaimse ¹oki ja ise juhtunust absoluutselt rääkida ei soovi, kuid samas ka ei eita seda. Seega on loo detailid enamuses pärit vanemate suust ja enda nähtule eelnevat on nad kuulnud tütre suust. Tütarlaps kardab sestpeale paaniliselt üksiolekut ja arvan, et seda põhjendatult.
Väga huvitav on asjaolu, et selle aasta aprillikuu ööl jälgiti sama suvila hoovilt mitmekümne minuti vältel taevas keerelnud tulukesi (vaata minu postitus 4 posti tagasi..). Seosest nende juhtumite asukoha vahel sain teada alles nüüd. Selles kandis on tõesti midagi väga saladuslikku...

Kaevasin üles ühe enda poolt kunagi kirjeldatud juhtumi. Kõik te kindlasti olete mänginud telefoni mängu (grupp inimesi reas, üks mõtleb välja sõnumi, räägib järgmisele edasi jne jne kuni rivi lõppu jõuab absoluutselt moonutatud sõnum). Umbes sama teema oli ka minu poolt kirjeldatud juhtumiga. Nüüd kohtusin aga juhtumi peategelasega ja lugu oli paljuski teistsugune kui mina alguses kuulnud olin. See pidas siiski paika, et tegemist on huvitava kolmanda astme kontaktiga.
Aga räägin siis loo ära nii nagu sellest on kuulnud peategelane. Ja ütlen "on kuulnud" kuna tema ise seda nö teadlikult ei mäleta.
Juhtum leidis tegelikult aset väikeasulas Lääne-Virumaal, mitte väga kaugel Rakverest. Oli nõuka aja lõpp (jah, sellised ebatäpsused olid minule eelnevalt räägitud loos), loo peategelane oli 3 aastane. Pere elas ridaelamus. Oli sügisöö. Ema ärkas üles lapse nutu peale kes magas teises toas. Ema läks iseenesestmõistetavalt lapse tuppa vaatama milles asi. Üllatus oli suur kui ema ei pääsenud lapse tuppa, uksel oli justkui klaasist barjäär ees, mingi jõuväli vms. Laps oli endiselt voodis, nuttis. Lapse voodi kõrval seisis umbes 1.20m pikk humanoidne kuju. Külalisel oli seljas metalse välimusega skafander vms. Suurt pead või silmi või midagi sellist ei kirjeldatud, nägu näha ei olnud kuna toas oli hämar. Külaline lihtsalt seisis voodi kõrval. Kuna ema ei saanud tuppa ja oli suhteliselt abitus seisus siis ta lihtsalt läks magama tagasi (??). Võibolla oli siin mingi telepaatiline mõjutamine vms. Hommikul oli/olid kõik kodus omal kohal ja kõik oli tavapärane. Ema arvas, et nägi und kuid mõned kummalised detailid seadsid unenäo versiooni kahtluse alla. Laps ise ei mäletanud ega mäleta siiamaani mis oli juhtunud, kuid ütles hommikul emale sellise repliigi, et nad ei ole pahad vaid on head. Teise kinnitava detailina olid ühed kohalikud näinud tol ööl kõnealuse ridaelamu kohal tundmatut lendavat objekti (UFO-t). Hilisemad kogemused või kokkupuuted paranormaalsete nähtustega neiul puuduvad. Mingil eluetapil on ta kartnud mingites kindlates kohtades üksinda olemist.
Selline see huvitav kogemus siis tal oli, läbi ema kirjeldatu. Kas see on tõene või mitte, seda ei saa me keegi kunagi arvatavasti teada. Hüpnoosiseansiga ta arvatavasti nõus ei oleks kuna ei võta seda kogemust niivõrd tõsiselt ja ei taha tõenäoliselt neid mälestusi kuskilt sügavalt teadvusest esile ka kutsuda.

No vot, see oli ikka tõsine telefoni mäng. Igatahes see aknast valgusallika mitte nägemine võis ju ka tõsi olla kuna 3a tõepoolest ei ulatu aknalauast üle kiikama.

Need juhtumid muudab üsna usutavateks ehk seegi tõsiasi, et mõlemal juhul toimus kõrvaltunnistajate "eraldamine" nähtamatu klaasist seinaga. Niisugune võte esineb arvukates kolmanda astme lähikontaktides, kus inimröövijatest tulnukad tõkestavad kõrvaliste isikute ligipääsu sündmuskohale. Meenutagem näiteks 80. lõpul toimunud lugu Viitnas, millest sai kodumaise ufoloogia pärleid. Selleski takistasid humanoidid Raivo vanaema nähtamatu "seinaga". Mõlema isiku puhul lisandus veel tugev unisus - vanaema magas teises toas kuni hommikuni, sellal kui öised külalised äratasid uinuva poisi.

Röövitava isiku paralüseerimine (halvamine) on sedavõrd mustripärane meetod, millele leidub lääne ufoloogiaski loendamatuid paralleele. Teatud puhkudel on halvatud ka röövitava isiku lähedal või temaga samas ruumis paiknevad soovimatud kõrvaltunnistajad. Mis aga puudutab röövitud isikute blokeeritud mälestuste "vabastamist" hüpnoosi teel, siis see on psühholoogiliselt ja eetiliselt alati raske küsimus - ühelt poolt võidaks sellest ufoloogia, ent teisalt ilmnevad pea alati varasemad äraviimiskogemused. Nõrgema närvikavaga inimesele ei tule säärased teadmised alati kasuks.

Hullkeel-i lugu lugedess käis selle koha peal jõnks läbi südame, kus kirjeldas nähtamatut seina. Ka minul on üks lugu, mille juba korra üritasin siia foorumisse kirjutada aga millegi pärast mõtlesin viimasel hetkel ümber. Ehk kunagi hiljem kirjutan, kui suudaksin selle loo loogilises järjekorras ja üldse loogiliselt kirja panna. Seinast nii palju, et vanaema ei suutnud samuti läbi ukseläve joosta, kui tädi (tema tütar) teises toas hüsteeriliselt karjus. Vanaema võttis nurgast ahjuroobi ja lõpuks suutis läbi tulla kuid selleks ajaks oli kõik juba läbi. Oeh. Tuleb kohe tahtmine see lugu siia kirja panna. Muidu seoses selle sama looga käis ka Volke mu vanaema, ema ja tädi küsitlemas ja filmimas. Ei tea kas need videod kuskil arhiivis olemas ka veel?

Räägi kindlasti oma lugu, ehk on siin veel mingisuguseid paralleele peale selle jõuväljaga kolmandate isikute blokeerimise.
Aga Bluedreamer, sinu poolt nimetatud Viitna Raivo loo toimumisaeg kattub pea 1:1-le selle minu poolt kirjeldatud juhtumi toimumisajaga. Võibolla oli tol ajal siis tõesti midagi sellist liikvel Lääne-Virumaal või Eestis või isegi maailmas laiemalt. Antud kirjelduste põhjal tundub sihtgrupiks olevat lapsed.

Panen selle loo siis kirja.


Lugu ise oli 80-ndate keskel, kui mu vanaema kolis oma kahe lapsega (minu tädi ja emaga) uude korterisse. Korter asub Pärnus, suhteliselt lähedal muulile.
Seda ei oska ma öelda, kas see "jama" hakkas kohe pihta kui nad sinna sisse seadsid või läks natuke aega.
Igatahes pihta hakkas see sügisel, kui olid juba pimedad õhtud. Igal öösel teatud kellaajal (minu mäletamist mööda mõned minutid enne 2.00) hakkasid toimuma kummalised asjad. Kõigepealt hakkas asi pihta minu emast. Ta ärkas öösel selle peale, et ei suuda end liigutada. Ta tundis et ta hõljus õhus ja nägi ülevalt alla kapi peal olevaid potililli.Ema "rabeles" end sellest olekust lahti ja ta väidab, et talle öeldi madalal mehehäälel et "oleksid sa kauem maganud, oleksid sa meie planeeti näinud" ja talle kinnitati,et nad tulevad veel tagasi. Sellest oma emale rääkides, proovis ka tema seal voodis magada ja vanaema ütles, et midagi kummalist oli seal tõesti. Peale seda ei tahtnud ega julgenud mu ema enam seal voodis ja toas magada. Ta magas suures toas, vanaema kõrvaltoas. Tädi jäi sinna tuppa, kust ema ära tuli. Ühel öösel hakkas tädi täiesti hüsteeriliselt karjuma, mille peale kõik üles tõusid, kuid nagu eelmises postituses kirjutasin, ei suutnud vanaema läbi ukseläve astuda, sest ees oleks olnud täpselt nagu nähtamatu sein. Sinna tuppa jõudes, tädi nuttis ja ütles et tal on raua maitse suus, selline maitse, nagu kunagi olid mingid vanad veneaegsed rauamaitsega lusikad. Ta jõi vett köögis ja kõik panid tähele, et köögis oli millegi pärast aken lahti. Tädi kirjeldas, et keegi mees seisis tema ukselävel. Tal oli seljas ruuduline särk, ta oli väga pikk, nii pikk, et ta jalad lõppesid nagu põlvedest saati ära ja tal olid suured mustad putuka silmad. Seda kirjeldab ta siiamaani ja seda lugu uuesti kuulates on see lihtsalt nii põnev ja ma ei saa sellest küllalt.
Igal öösel toimus midagi ja mu ema käis sellel ajal keskkoolis, kus ta ei suutnud tunnis ärkvel olla, sest öösiti magada ta ei saanud.
Vanaema kuulis ükskord kuidas keegi köögis kolistab. Kui ta sinna jõudis, seisis tal otse ees üks lühike, pikkade juustega vanamees, kes näpuga viibutas, et vanaema tema poole astuks. Vanaema kohkus nii ära, et ta automaatselt keeras selja ja tormas oma tuppa tagasi. Hommikul oli kõik korras.
Samuti oli neil kass, kes miskit tajus või nägi, sest ükskord vanaema nägi kuidas kass toa nurka end tagurdas, silmad punnis peas, nagu näeks ja kardaks midagi.
Teiste majaelanikega rääkides ei ole kellelgi midagi sellist juhtunud.

Ema kirjutas sellest kõigest ajakirjale "Noorus" kui ma ei eksi. Ja mingiaeg tuli kohale Volke oma meestega. Mõõdistasid tuba ja küsitlesid asjaosalisi. Tädi kirjeldab hästi, et istus tabureti peal, teda küsitleti, suured mehed ümber
Aga Volke oli midagi energia kokkulangevuse või millestki sellisest rääkinud, et midagi tõesti võis olla aga jah.. Ei oska täpselt öelda,mida ta siis "diagnoosis".

Ema tajub vahel siiamaani unes seda tunnet, et ta hõljub, näeb unes, et on lendava taldriku peal jne. Ju see läbielatu andis siis nii tugeva šoki, et mõjub tänaseni.

Tädi ei taha täna enam sellest väga rääkida. Vahel ma ikka uurin ja küsin, siis ta vastab ja räägib.

Vanaemale see teema kuidagi halb ei tundu, ta usub peale seda jama täielikult, et tulnukad on olemas. Kokku saame, siis tihti räägime nendest, räägin talle siit foorumist loetud huvitavaid lugusid ja arutame nedne "maailmaasjadeüle"

Tollal üheksaaastase Raido (tegelikult on poisi õige nimi siiski selline; vabandused) juhtum leidis aset 1989. a kevadel. Seda on kirjeldatud nii Volke “Ufopäevikutes” (1998) kui ka trükises “Kõige kummalisem juhtum” (samuti 1998, esitlejaks Hans Raudsik). Kui keegi pole veel mainitud kirjeldusi lugenud, siis soovitan kindlasti lugeda. Muuseas, Raudsiku käsitlus on pikem ja detailsem.

Raido lugu on üldse mitmeski mõttes originaalne. Eriti huvitav on tema mälu mitteblokeeritus, kuna poisi jutu järgi jätsid tulnukad tema mälu blokeerimata (ta olevat neile meeldinud). Samuti on originaalsed söömiselemendi ja põsele tehtud tätoveeringu (steriliseeritud lehm!) esinemine. Ehkki Raido ja tema vanaema jutu paikapidavust tõendasid paljud kaudsed tõsiasjad, pöörati see avalikkuse poolt naljaks pärast Kersna telesaadet "Kohtumine tundmatuga."

Et laste viimine "lendavasse taldrikusse" pole isegi Eesti ufoajaloos hiline praktika, näitab 1958. aastal (sic!) Viljandi lähedal toimunud kaheksaaastase Tõnise lugu. See mitte vähemerilisem -ent vähetuntud- kaasus on olemas Volke "Ufopäevikutes".

P.S. Kasutaja HeavenTonight-i tädi, ema ning vanaema juhtum on kindlasti omanäoline, sest sellega kaasnevad mitmed "kummituslikud" elemendid. Kui asjaosalised hüpnoosiga ei nõustu, nagu HeavenTonight mainis, on see nende valik. Ei välista, et neid on siiski ka nende teadmata ära viidud.

Pidasid silmas vist Kersna "Monoloog tundmatuga". Too oli väga põnev saade nooruses ema selja tagant piiluda, unetu öö oli garanteeritud peale seda
Aga väga huvitav juhtum Heaventonight poolt igal juhul. Kui ikka kogu perekond on tunnistajaks siis ometi pidi midagi toimuma. Aga räägi mis sellest korterist nüüd saanud on, kas vanaema elab ikka seal? Või millal need nähtused lõppesid?

Sellest ei kirjutanudki kuidas lõppes ja mis nüüdseks saanud on.

Ühel öösel kui teema jälle toimus siis vanaemal lihtsalt viskas see üle, ta tegi kõik aknad lahti, võttis kuksilt köögist rätikud, vehkis nendega, nagu ajaks vaime välja aknast ja karjus et kas ükskord saab ka rahu majja või ei. Peale seda jäigi kõik vaikseks.
Vanaema elab hetkel ikka seal edasi, pole nagu midagi toimunud, või siis mulle lihtsalt pole rohkem räägitud. Sest mina olin suhteliselt väike, mingi 6 või nii kui ma esimest korda sellest kuulsin ja nad tegid suure vea, et seda mulle nii varakult rääkisid, sest vanaema juures olles ei julgenud ma üksi wcski käia ja üldse üksi toas istuda
Samas ongi nagu imelik, et kas seal olid siis tulnukad või vaimud või... imelik. Ükskord oli küll üks asi, mõned aastad tagasi, kui kõrvalmajast suri üks vanamees ära, kellega vanaema läbi sai. Nende korterid on samal kõrgusel ja siis vanaema kuulis, kuidas keegi oli uksest sisse tulnud, krõpsudega tossud jalast võtnud ja teise tuppa läinud. Vanaema rääkis, et sellel vanamehel olidki ainult krõpsudega tossud, sest ta ei saanud paelu siduda enam. Ei tea kuidas need vaimud ja asjad just sinna satuvad juhtuma. Vanaema ka hulluks ei taha pidada A mulle meeldib, et ta võtab seda asja natuke huumoriga, räägib ikka, et kui emal need "tulnkukad" külas käisid ja lubasid tagasi tulla, siis ootavad õiget hetke et hoopis minule järgi tulla. Olen küsinud ka, et kas ta ei karda seal korteris üksi olla ja üldse, kas ta sel hetkel kartis, kui see jama kestis, siis ütleb , et natuke ebamugav ikka oli aga mis seal ikka karta, mis nad talle ikka teha saavad jne. Kange mutt.

Suured tänud kõigile, kes viitsivad ja tahavad oma lugusid siia kirjutada!
Miks mulle eesti oma lood meeldivad? Just selle pärast, et neis on seda "telefonimängu" vähem, ja kui ongi, siis on kergem hiljem täpsustada

Mõnes mõttes on inimese endi mälu üks suur telefonimäng...
Ma küll ei vihja oma jutuga kellegile, aga tõsiasi on, et sellistes edasijutustustes on omal kohal ka liialdused, võltsmälestused ja isegi puhtvaled, mille lisamist võib inimene nende rääkimise hetkel enda jaoks kuidagi õigustada ning aastaid hiljem nende olemasolu unustada...

Skeptiline ei tasu olla ainult teiste jutu üle, vaid ka enese mälestuste üle...

Jalutasin terviserajal ja Sammuli kohal jäi silma metallselt sillerdav,objekt,mis paistis tulevat Loodi poolt ning siirdus Tartu poole, nii kaua kui silm seletas, ja vaatlus kestis umbes 7 min. ja haitus.Kell oli 18 millegagi.

Häädemeeste UFO-uurija: „Aga siis tulid inglid, terve taevas oli tulesid täis!”

Meditsiinidoktor Ivo Kolts (55) pani välja fotonäituse „Tuled taevast”, mille piltidel on näha Häädemeeste ümber tiirutavad tundmatud valgusobjektid.
„Mu eksämm on psühhiaater, ja ta oli mu tervise pärast mures,” räägib doktor Ivo Kolts ja segab innukalt kohvi. Ta vajabki peaasjalikult suitsu ja kohvi. Söögile ta suurt rõhku ei pane.

"...aga kui ma olin näidanud neid pilte, mis ma ufodest olen teinud, muutus eksämma maailmapilt kardinaalselt! Ta ei muretse enam minu pärast!”

Ülikond, lips, galantne välimus, peene raamiga prillid, üüratusuur mahtuniversaal…

Me ei kohtu Häädemeestel, vaid Tallinnas, sest doktor Koltsil on asja fototorni Kiek in de Kökis. Seal on üleval tema fotonäitus „Tuled taevast“ — Häädemeestel pildistatud salapärased tuled, mille kohta ütleb ta ise inglid või jumalikud objektid, aga täpsemalt ei oska seletada, mis need sellised on.

„Urmas-Eero Liiv arvas ka alguses, et ma olen peast soe!” alustab doktor Kolts enesekriitilises võtmes.

„Kõigepealt käisime Urmasega Vana-Vigalas, kus elab mees, kes näeb aegajalt rohelisi meetripikkuseid mehi. See mees näitas meile üht kivi, ja rääkis, et kui ta kivi otsa ronib, läheb ta ise ka üleni roheliseks. Mees ronis kivi otsa, roheliseks ei läinud, aga ütles, et teised ei peagi sellest aru saama.

Edasi läksime Urmasega Häädemeestele, ja ma küsisin Urmaselt, et näe, mina räägin sulle, et kohe tulevad siia inglid, ja kui nad siiski ei tule, mis sa, Urmas, siis minust mõtled?

Urmas ütles: „Sooda!”

Ma närveerisin omajagu, ja mõtlesin, et mis küll saab, kui nad ei tule. Aga siis tulid inglid, terve taevas oli tulesid täis! Ja Urmas nägi neid ja salvestas neid ka enda kaameraga.”

(Seda võib vaadata dokumentaalfilmis „Häädemeeste UFO”)

Doltor Kolts pildistab neid objekte juba kaks aastat.

Edasi saab lugeda tasulisest versioonist..

Allikas

(12-01-2012 18:23 )Päikeseinsener Kirjutas:  Ma närveerisin omajagu, ja mõtlesin, et mis küll saab, kui nad ei tule. Aga siis tulid inglid, terve taevas oli tulesid täis! Ja Urmas nägi neid ja salvestas neid ka enda kaameraga.”

Imelik siis, et filmis tulesid täis taeva asemel mingit satelliiti ja laevu näidati...

...sooda!

Käisin ise ka detsembris Tallinnas seda Koltsi näitust vaatamas....Pildid olid ise ilusad, nende kohta ei saa midagi ütelda. Vaatajaid jätkus.
Kõik on ilus aga taandub ikkagi rahategemise peale. See on kehv asi selle juures. Eks igaüks tea mida teeb. ....

Ei tasu valesti aru saada,kogu saadav tulu läheb heategevuseks,kohaliku kiriku renoveerimiseks.

Jüri Lina 13.okt. intervjuust saatele "Hallo, Kosmos!"

I.P: Mida arvata sellest, et Maad on külastanud või külastavad kõiksugu tulnukad?

J.L: Väga paljud mõttehiiglased erinevates kultuurides arvavad, et see on täiesti normaalne nähtus. Üks neist oli Giordano Bruno, kes 16. sajandil kirjutas, et teised planeedid on inimolenditega asustatud ja nad võivad liikuda ühelt planeedilt teisele. Kuulus raketiteadlane Hermann Oberth leidis, et see on täiesti mõttekas idee, et meie planeedil on külas käidud ja käiakse praegugi. Baškiiria president tunnistas avalikult nii televisioonis kui ka ajakirjanduses, et temaga on ühendust võtnud maavälise tsivilisatsiooni esindajad. Arutlusel olid tõsised sotsiaalsed, ühiskondlikud ja vaimsed teemad, mille järel osa duumaliikmeid tõstis üles küsimuse, et kas ei peaks mitte kehtestama seaduse, mis keelaksid Venemaa ametiisikutel võõrtsivilisatsioonidega kokkupuutumisel paljastamast Venemaa riigisaladusi.

Olen korduvalt näinud ka ise UFO-sid ehk tundmatuid lendavaid objekte. Esimest korda nägin 2. novembril 1969. aastal Tallinnas Männiku linnaosas, kui ma olin külas Toivo Kurmetil. Pärast meie tavapäraseid filosoofilisi jutuajamisi läks meie tuba pimedaks ja väljas täiesti valgeks. Kell oli siis kolmveerand kaks öösel. Akna juurde tormates nägime, et taevas on tohutu suur mustjas objekt, ääred purpursed – valgus oli just kadunud. Varsti läks jälle väga valgeks ja ilmus kerakujuline objekt, mis hakkas tohutul kiirusel Nõmme suunas liikuma. See sigarikujuline objekt lasi endast välja neli niisugust väiksemat õhusõidukit ja kõik toimus helitult. Järgmine kord nägin sellist sigarikujulist objekti Tartus, mida jälgisid ka teised.

http://www.telegram.ee/maavaline/juri-li...lgustusest

Selle aasta uudis UFO-nähtustest Eestis.

Volke ütleb 8.mai 2014 "Valgamaalases", et viimase 12 kuu sees on huvipakkuvaid teateid liikuvatest, püsivatest, valgustavatest ja muul veidral moel ilmnevatest objektidest just Kagu-Eestist saabunud.

Näiteks saabunud Võrumaalt Vana-Nursist vaatlusteated punastest keradest metsa kohal. Põlvamaalt tulnud aga info rohelisest maastikku valgustavast objektist Orajõe kohal Himmaste lähedal ning anomaalsest intensiivsest valgusnähtusest Veriora lähedal.

«Huvitav on teade ka seetõttu, et Pedeli jõgikonnas olen käinud varem üht ufofenomeni lähivaatlust uurimas. Kolm täiskasvanud tunnistajat kogesid teleportatsiooni efekte, visuaalseid anomaaliaid ja tugevat psüühilist stressi seoses intensiivselt kulgeva keskkonnanähtusega, millele vaid ufo seletus kõige lähem või sobivam oli."

http://www.valgamaalane.ee/2787134/igor-...fojuhtumit

Eestis võib asuda UFO Feliks Sahk
Paldiski maavärin oli tegelikult UFO allakukkumine
Paldiski juhtumi kronoloogia KGB dokumentide järgi

19.09.1976 - 01.30

Leitnant Jafari poolt piloteeritud Iraani õhujõudude hävitaja F4 Phantom tulistab neli AIM 9 tüüpi raketti tundmatu lendava objekti suunas.



07.00

Leitnant Jafari ja lendurvaatleja vestlevad USA luure ja Savaki eriagentidega. Esialgne versioon ra kettide väljatulistamisest asen datakse pehmemaga (ettevalmistus tulistamiseks). Sellest hoo li mata saab sündmus avalikkusele tun tuks «Teherani õhulahingu» nime all.



07.15

Nõukogude piirivalve kahest eral di seisvast vaatetornist Põh ja-Eesti rannikul fikseeritak se äär miselt ebakindel visuaalne kon takt objektiga, mis lii gub ma da lalt, rannikuga paralleelselt idast läände. Radaripilt kontakti ei kin nita. Kumbki sõdur ei ole hom mikuhämaruses nähtud objekti reaalsuses kindel ega tee ettekannet. Faktid selguvad hilisemal erijuurdlusel.



u. 10

Paldiski linna elanikud Petrov ja Fetissov otsivad linna lähedal metsas seeni. Külma ja niiske ilma mõju leevendamiseks on kahe peale asunik tehtud. Hõredas metsas, linnast 3 kilomeetrit ida suunas, märkavad nad silindri ku julist metalselt helkivat objekti, mis, otsustades värskelt murtud võsa järgi, on ilmselt hiljuti met sa kukkunud. Petrov ja Fe tis sov ei soovi sekeldusi ja lahkuvad sündmuskohalt.



u. 17

Seni teadmata põhjustel teatavad Petrov ja Fetissov avastusest siiski ka kohaliku KGB korrapidajale vanemleitnant N-ile. Esialgu tahab viimane mehed välja visata, kuid kui need oma jutule kindlaks jäävad, reageerib to risedes vastavalt instruktsioonile.



u. 20

KGB operatiivvolinikud M ja D püüavad koos Petrovi ja Fe tis soviga objekti leida. Saabuv hämarus ning P ja F-i väsimus ei soosi otsinguid, mis jäävad tule-musteta. Vihane vanemleitnant N laseb miilitsal P ja F-i kaines tus majja toimetada. Vastavalt KGB-si sese bürokraatia reeglitele sa tub sündmus «julgeolekuorga-nitele huligaansetel ajenditel teh tud valeväljakutseks» klassifitseerituna Eesti NSV KGB öö päe va sesse operatiivkokkuvõttesse, mis iga päev saadetakse Moskvasse.



20.09.1976 - u. 03.45

Operatiivkokkuvõttes sisalduva vihje tõttu «kosmoselaevale» sa tub see ööpäevaringselt «Tehe rani õhulahinguga» tegeleva KGB erigrupi uurija töölauale. Eri nevalt ameeriklastest on Nõu ko gu de Liit end tulnukatega koh tu mi seks pikka aega süs te maa tiliselt ette valmistanud. Sünd mu sed võetakse kontrolli alla ning need hakkavad kiiresti are ne ma.



u. 05

Paldiski KGB ülem ning garni soni eriosakonna ülem ärkavad ot seliini telefoni helina peale.



u. 05.30

Garnisoni ülem teatab kitsale rin gile kõrgematele ohvitseridele eri olukorrast.



u. 06.45

P ja F tuuakse kainestusmajast KGB sse, lukustatakse eraldi kon gidesse ja kuulatakse üle.



u. 08

Metsa läbi kammima saadetud sõdurid leiavad «eriobjekti». Sünd muskoht piiratakse sisse.

Ämari lennuväljale maanduvad kaks transpordilennukit IL76 ning üks AN22 rasketehnikaga. Nendes on Krasnojarski lähedal asuva eriinstituudi uurijad koos spetsiaalselt sellisteks juhtudeks välja töötatud varustusega. Objekt ümbritsetakse betoonist kaitse piir de ja maskeerimis võrkudega. Uurimine näitab, et objekt pee geldab ühtlaselt laias spektris näh tavat valgust ning ümbritse vast keskkonnast mõne kraadi võr ra kõrgemat soojuskiirgust. Mingit muud elektromagnetilist või partikkelkiirgust ei täheldatud. Raadiosageduslik elektromagnetkiirgus neeldus objektis täielikult (100% stelth). Läbiva sondeerimise katsed ei andnud tulemust elektromagnetkiirguse üheski diapasoonis. Uurimine jõudis ummikseisu.

Objekti valvamine ja uurimi ne hakkab isegi kinnisel sõjaväeterritooriumil tasapisi liig set tähelepanu äratama ning, mis veel halvem, kõrged ar meeju hid nõuavad kiireid garantiisid selle kohta, et olulise strateegilise baasi lähedal paiknev tundmatu objekt ei kujuta endast mingit ohtu. Alates 20. septemb rist on Paldiski mereväebaasi tegevust julgeolekukaalutlustel niigi piiratud ning strateegilise täht susega laevu baasist ära vii dud.

Uurimise ummikseisust väljatoomiseks pakutakse kahte la hen dust. Esimene neist näeb ette ob jekti läbivalgustamist neut riino vooga, teine sondi sissevii mi seks vajaliku suurusega ava tegemist objekti kesta.

Kuna neutriinovoo regist reeri mise seadmed (mullkamb rid) kaa luvad tuhandeid tonne, tä hendaks esimese variandi rea-liseerimine objekti teisaldamist või vähemalt aastani ulatuvat ooteaega. Mõlemaga seotud riske hinnatakse liiga suureks. See tõt tu langetatakse oktoobri esimestel päevadel strateegiline otsus ob jekti asukoha samaks jätmise ning sondi kasutamise kohta.

Maksimaalse turvalisuse tagamiseks kaetakse objekt spetsiaalse hermeetilise kupliga. Puu rimisseadet suunatakse kaug juhtimise teel. Pärast mit me te mehaaniliste instrumentide edu tut katsetamist läheb 20. oktoob ri paiku käiku laserseade. Viimast lahendust loetakse me haaniliste puuridega võrreldes riskantsemaks, kuid ajafaktor sunnib otsustama. Meetod näib toimivat.



25.10.1976

Pärast seda, kui objekti kesta on süvistatud ligikaudu 30 mm sügavune ning 2 mm läbimõõduga süvend, toimub katastroof. Äki lise ja seletamatu jõuimpulsi mõ jul süüvib objekt kõvasse pae-kivipinnasesse (nagu näitasid hi li semad mõõtmised, umbes 25 meet ri sügavusele). Lähedal asu-vad seadmed hävivad. Pin na se killud ja põrutus põhjustavad küm neid kergeid traumasid ning kaks ülirasket vigastust. (Vi gas tatud toimetatakse pärast esmaabi andmist viivitamatult Ämari lennuvälja kaudu Eestist välja.)

Üle maailma registreeritakse sündmus Paldiski lähedal asuva epitsentriga maavärinana.



26.10.1976

Maavärin erineb looduslikest nii võrd, et hoolimata poliitilisest riskist hakkab Soome laev (kasutades kattevarjuna Rootsiga sõl mitud radioaktiivse saastumise alase kokkuleppe nõudeid) neut raal vetes Paldiski lähedal radio ak tiivsust mõõtma. Mingit radio aktiivsust, mis ületaks looduslikku fooni, ei avas tata. Nõu ko gu de seismoloogid teatavad, et «maa värina» epitsenter ei ole mitte Paldiski lähedal, nagu esi algu ekslikult arvati, vaid Os mussaare kandis. Soome ja Root-si vastavad asutused ei ilmuta soovi vanema vennaga viimasele nii olulises küsimuses vaielda.



Kuni 1976. a lõpuni

Operatsiooni juhtkond on eri nevateks stsenaariumideks suh teliselt hästi ette valmistatud. Mõne nädalaga tehakse kindlaks, et objekt on endiselt terviklik ning tema asend on püsiv. Saab ka selgeks, et uues olukorras kujutavad edasised uuringud endast aastatepikkust visa tööd.



1977–1985

Loodava uurimisasutuse katteorganisatsiooniks valitakse Pal dis kis juba varem eksisteerinud all vee laevnike õppekeskuse laiendus. Selleks kuulutatakse viima-ne üleliidulise tähtsusega objektiks uusimate Taifuun-tüüpi tuu maallveelaevade evitamisel. Objekti kohale rajatakse 200 meetri pikkune hiiglaslik ehitis (hiljem maailmale serveeritud kui «Paldiski tuumaobjekt»), mis sisaldab UFO uurimiseks vajalikku instrumentaariumi ja turvaseadmeid. Paldiskis endas kerkib viiekorruseline peaaegu 300meetrise küljepikkusega la bo rite ja juhtimiskompleksi (hil jem rahva hulgas «Penta go nina» tuntuks saav) ruut. Uuri mis instituudi personal kan nab maskee ringuks mereväevormi. Komp leksis on ka mõningaid tõe lisi allveelaevatrenazhööre ning nendel harjutavad kohase imago loomiseks vahel ka mõned tõe lised meremehed.



1985–1991

Perestroika ning sellega seotud avalikustamine loob täiendavaid julgeolekuprobleeme. Alates 1988. aas tast hakatakse välja töötama varuvariante juhuks, kui (esi algu veel ebatõenäoline) Balti riikide iseseisvumine siiski teoks peaks saama. Vastavalt uuele po liitikale «konkretiseeritakse» väljaim mutatavas informatsioo-nis peiteorganisatsiooni kirjeldust. «Tuumaobjekti» ajalugu viiak se tagasi 1964. aastasse. (Et see on vale, näitab veenvalt Nõu ko gude kindralstaabi salajane kaart aastast 1971, kus mingit kompleksi vaadeldaval kohal ei ole. Küll aga eksisteerib see 1987. aasta salajasel kaardil). Et iga masti uudishimutsejaid komp lek sist kindlalt eemal hoida, levitatakse tema väidetavate tuu mareaktorite ohtlikkuse kohta lausa absurdini ulatuvaid kuuldusi à la «plahvatuse korral lendavad Pakri poolsaare tükid Tallinnani».

1991 Eesti iseseis vub. Uues olu korras asub N Liidu õigus järg lane Venemaa Paldiski sala du se säilitamise nimel läbi rää ki mistesse USA valitsusega. Le pi takse kokku informatsiooni vahetamise osas. USA valitsus võ tab endale kohustuse kindlusta-da Eesti valitsuse koostöö.



1994–30.09.1995

Uurimisinstituut likvideeritakse. Kõik materjalid ja instrumendid viiakse Venemaale (saladuse säilitamiseks ka vanametall). Reaktorite maketid valatakse be-tooni. Eesti ja Põhjamaade spet sia listide lõbustamiseks eten da takse hiiglaslik tuumavarraste väl javiimise show. Tegelikult toi metati samade konteineritega Murmanski lähedalt tuumaall veelaevade kalmistult Eestisse kasutatud juhtimisvardaid ning mõned tonnid vedelat ja tahket radioaktiivset löga (et ülalmaini-tud spetse ka hiljem tegusatena hoida).



Praegune olukord

Tundmatu objekti maasse süü vimise koht on kaetud hiiglaslike betoonvundamentidega. Ei ole teada, kas venelastel õnnestus objekt ära viia või on ta endiselt oma asukohas, umbes 25 meetrit allpool Eestimaa pinda. Samuti ei ole täpselt teada, millist infor-matsiooni ligi 20 aastat väldanud uurimistöö tulemusena õnnestus saada.



Persoonid

Kõik nimed peale leitnant Jafari oma on muudetud asja osalis te ning nende perede privaatsuse ja turvalisuse huvides.
Petrov ja Fetissov surid eri aegadel enne 1985. aastat küllaltki segastel asjaoludel (uppumine talvisel kalapüügil, autoõnnetus).


Allikad ja tõendusmaterjalid

Käesoleva loo algallikad on saadud mehelt, kes identifitseerib ennast ENSV KGB endise ametnikuna.
Allikas väidab, et omab dokumente KGB arhiivist, mis käes ole vat lugu täielikult kõigis üksikasjades tõendavad.

See lugu ilmus lehes "Täiesti salajane" Mul peaks see leht alles olema.
Pärast muidugi hakati seda kõike eitama nagu alati sel puhul ikka.

Vaatasin, et teemas "Kas Paldiskis asub UFO", kus seda lugu käsitletud on, see otsene link enam ei avane. Nii, et kena zzz34, et selle jutu ära kopisid.
Poleemikat selle kohta saab sealt teemast lugeda:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...skis%3F%22

Lisan siia Volke toodud laekunud teateid aastast 2014 juurde:
"Esimene huvitav teade tuli aprillis Põlvamaalt Himmaste külast," rääkis Volke. "Taevaskoja suunast metsa kohal oli intensiivne seisev roheline vaatlusobjekt, mis valgustas ümbrust väga erilisel viisil. Kellaaeg oli 23 ja ilm ning vaatlustingimused soodsad.
Viimane laekunud teade pärines aga 20. detsembrist, kl 21: valge, sigari-kujulise objekti lend Räpina linna kohal, Võru Mehikoorma suunal. Vaatlustingimused olid head."

Eilses "Taevariik UFO-dega" saates näidati pilti 2.veebruaril Mustamäel fikseeritud nähtusest. Volke selgitas seda kui kolmnurkset ufot. Paluti teada anda kui keegi seda objekti veel juhtus samal ajal märkama või või pildistama.