14-10-2016 14:46
RE: Kustutamine, modereerimine ja personali roll
Ma eeldan, et küsimus on eelkõige mulle suunatud. Teiste moderaatorite ja administraatorite (Thorondor, Addy) eest ma rääkida ei oska, ega taha.
Milles väljendub teie parahuvi?
Kui küsida, et milles väljendub, siis ma ütleks, et tõenäolisel selles, et oma üheksa aastase staažiga olen ma kindlasti üks vanimaid (siiani aktiivseid) foorumi kasutajaid. Lisaks käin ma siin praktiliselt igapäevaselt foorumi reeglite täitmisel silma peal hoidmas. Ja vastupidiselt foorumi suurimate vandenõuteoristide väidetele, ei saa ma selle eest mingite salaorganisatsioonide käest palka.
Ilmselt aga tahtsid sa küsida, et milles mu parahuvi seisneb?
See on hea küsimus, millele ma olen aastate jooksul palju mõelnud. Nimelt ei leidu mu sõprade seas mitte ühtegi parahuvilist ning olen oma huvi eest saanud parasjagu kummalisi pilke ja märkusi. Aga ühes asjas olen ma kindel - huvi on.
Rääkides huvist lähemalt, kaldun ma vist nüüdseks pigem huvituma parahuvist. Et seda mõista, olen vist sunnitud rääkima natukene endast.
Kunagi lapsena, vaadates täiesti maniakaalse lummatusega Salatoimikuid (näiteks mu sõltuvus päevalilleseemnetest on ilmselt pärit Mulderi tegelaskujult), kogudes UFO-fotosid, üritades arendada endas püro- ja telekineetilisi võimeid ja nii edasi, olingi ma igas mõttes parausklik. Olin veendunud, et tulnukad külastavad Maad, surnutest jäävad maha kummitused ja selgeltnägemine oli tõelisus. Mõned unehalvatuse episoodid hallutsinatsioonide ja "veidrate" tundmustega andsid asjale ainult hoogu juurde. Lisaks õppisin mingil hetkel hingamisharjutuste abil esile kutsuma midagi mida paljud siin nimetaks ilmselt astraallendudeks.
Siis aga, täiesti juhuslikult, sattusin ma puberteedieas tugevalt huvituma astronoomiast ja ulmekirjandusest ning nende kahe tulemusel füüsikast. Nagu selliste asjadega ikka, hakkasin ma lugema vastavaid raamatuid ning kogunema hakkasid kokkupuuted teadusliku meetodi ja selle filosoofiaga. Enne kui ma ise arugi sain, leidsid mu endised uskumused ükshaaval alternatiivse seletused füüsikast, bioloogiast, psühholoogiast, neuroloogiast ja kõiksugu teistest loogiatest ning nende sünteesist. Mitte, et uskumused oleksid muutunud - need lihtsalt ei olnud enam vajalikud.
Kuigi ja kuna need seletused olid võrreldamatult elegantsemad ja rahudustpakkuvamad kui eelnevad pseudoseletused, hakkas mu maailmapilt kardinaalselt muutuma. Õnneks oli aga mu aju tollal plastiline ning seetõttu mingit jubedat traumat või kriisi see esile ei kutsunud, kuid eks ta pisikene katarsis ikka oli.
Tekkima hakkas see nn. skeptiline mõtlemine. Tung küsida küsimusi, ehitada andmetest erinevaid alternatiivseid teooriaid ning neid seejärel tõenäosuste ja vaadeldava maailmaga võrrelda ning julgus endale tunnistada enda ekslikkuse võimalikust. Tugeva tõuke seda kõike enda mõistuses kokku panna andis ülikooli esimese aasta esimesel nädalal loetud Carl Sagani raamat "Deemonitest vaevatud maailm", mis on siiani jäänud minu selle teema absoluutseks lemmikuks (soovitan kõigile).
Algselt püüdsin seda vastleitud "valgustatust" ka teisteni tuua. Käisin erinevates sellistele teemadele pühendatud foorumites kirjutamas ja leidsin lõpuks Para-Web, mis tundus võrreldes teiste omasugustega (näiteks Tuultepesa) natukene mõistlikum olevat. Tolleaegsete kirjutiste üle ma muidugi enam ammu uhke ei ole - mõtted olid uskumatult tahumata ja pean tunnistama, et nii mõnelgi korral ütlesin inimestele soolasemalt, kui nüüd tagantjärgi mõeldes oleks võinud.
Huvi parahuvi vastu oli aga tänu läbielatule jäädavalt külge jäänud. Paranähtuste uurimine, läbitöötamine ja nendele võimalike seletuse leidmine aitas endal asju paremini läbi mõelda ja enese jaoks seletada. Mingil hetkel sai mul sellisest asjast aga muidugi natukene siiber - kaua sa ühte ja sama asja aasta-aastasse räägid ja oma närve rikud.
Lõpuks hakkasin huvituma sellest, et kuidas üldse need uskumused tekivad. Miks? Miks osadel ei teki? Miks osad sellest välja kasvavad ja teised mitte? Ma olen kindel, et paljud siinsed kasutajad ei usu ju absoluutselt kõiki neid asju. Nad valivad. Mille põhjal nad valivad? Ühesõnaga on nüüdseks asi taandunud peamiselt psühholoogilise huvi peale, kuigi eks vahel lööb ikka mälestus "valgustatusest" välja ja soov (kahtlemata suures osas oma enda ego silitav) seda jagada kestab.
Lõpuks olen ma para-web'ile väga tänulik, et see on mul aidanud kokku puutuda terve müriaadi erinevate nähtuste, tõlgenduste, inimeste ja mõttemaailmadega ning ilma selleta oleksin tõenäoliselt väga teine inimene. Pean seda endiselt oma nö kodufoorumiks ning seetõttu üritan nii kaua kui võimalik siin edasi käia ja tagada, et see elus püsiks ning sujuvalt töötaks.
(selle postituse viimane muutmine: 14-10-2016 14:50 Nielander.)
"Mida saab väita ilma tõenditeta, saab ka ilma tõenditeta kõrvale heita"
- Christopher Hitchens
|