Eesti linnamäed

Kes oskab midagi rääkida Tõrva linnamäest? Sain infot, et Tantsumägi pole ainus.

http://www.torva.ee/index.php/146/184/188

Teine, vähekäidav linnamägi pidavat asuma veidi eemal, mingi rada viib sinna üles.

Ma vaikselt ketran ideed teha sinnakanti rattamatk ja muu hulgas ka sealseid "müstilisema auraga" kohti külastada.

Aga siin teemas võikski Eesti linnamägede üle arutleda. Panin ka sellise pealkirja, mida ehk on lihtsam otsinguga üles leida, kui teema peaks tahapoole vajuma.

Ise olen parit vorumaalt yhest v2ikesest kylast nimega Linnam2e . Pole kyll otseselt seotud linnam2gedega

Aga kunagi kooli ajal sai kylastatud Otep22 linnam2ge :
Otepää linnus oli Otepää linnamäel asunud eestlaste ning hiljem Tartu piiskopi ja tema vasallide linnus.

Et hilisem piiskopilinnus ehitati muistse eestlaste linnuse peale, on varasem kultuurikiht säilinud vaid kohati. Leidude põhjal võib arvata, et linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi. Leide on ka I aastatuhande II poolest (ehtenõelad, hoburaudsõled, kirves) ja II aastatuhande algusest (ehted, mõõgatupe ots, ammu- ja nooleotsad).

http://et.wikipedia.org/wiki/Otep%C3%A4%...am%C3%A4gi

Kunagi sai tehtud Tõrva linnamäe kohta Viki artikli: http://et.wikipedia.org/wiki/Tõrva_linnamägi

Koht ka isiklikult väga tuttav, kuna elan sealt kusagil kilomeetri kaugusel...

Selle linnamäe täpse asukohaga on natukene nadid lood, kuna mingeid väga selgeid märke sellest säilinud ei ole - paks mets ja künkad igas kaares...
Aga olemas peaks olema ainult üks tegelik linnamägi, mille peale siis hetkel Tantsumägi ongi ehitatud...
Tantsumäest(lava koos pingiridadega) lõuna poole viib küllaltki lai matkarada, mida pidi jõuab Lipumäele, mis kujutab endast väga järskude külgede ja kitsa tipuga kõrget mäge - aga kahtlen, et see inimeste poolt ehitatud on...matkarada möödub Lipumäest ning suundub seejärel mitu kilomeetrit läbi metsa ja üle Õhne jõe, jõudes viimaks Tõrva-Valga maanteele välja. Sellel aastal pole seal käinud, aga eelmine kevad oli rada kohati väga soine, aga see eest väga ilus ja looduspuhas...

Tegelikult on täitsa veider kuidas linnamägede ajalugu tegelikult mõnel pool täiesti elus ja jälgitav on, teisal aga mninevik kadunud nagu seda poleks olnudki või siis üksikud hädaepisoodid mil seal elati ja püsiasustust pole nagui olnudki.
Oleme suveti kolanud just mööda neid paiku kust minevikku saab minna ja uskuge või ärge uskuge, Põhja Eestis on neid kohti kõikjal aga piirjoonest Narva diagonaalis Pärnu joonest lõuna poole on elusat palju palju vähem ja minevikus need kaks piirkonda omavahel eriti ei suhelnud, sest vahel olid sood ja rabad. isegi kui võrrelda Pulli asulat ja Lammasmäge siis need kultuurid ei teadnud üksteisest mitte kui midagi. Ja samas Pulli asula palju primitiivsema ühiskonnaga kui Lammasmäel.
Terve Põhja Eesti rannik kubiseb minevikukultuurist ja ühest kohast juhatatakse teise, korralik kaubandus oli neil omavahel, küsisime lammasmäel ka presidendi keti artefakti kohta, väitsid et neil tulnukatega kontakte polnud kuid ese võis sinna sattuda kaubavahetuse korras, küll olid neil korralikud vee ja õhuvaimud keda kummardati ja kes ravisid ja tulevikku näitasid.
Võtke mõni nägija kaasa ja kolage läbi.
Kui mõni noor daam, kes juba vaime näeb ja nendega suhtleb, juhtub lugema ja huvitab, siis sel suvel võib väike grupp naisi VSMilt minevikunägemise koolitust saada kui VironShamani meilile kontakti võtab. St praktilisele reisile kaasa tulla. Edaspidi vajab liikumine meediume loodusvaimudega suhtlemiseks.

VironShaman Kirjutas:Kui mõni noor daam, kes juba vaime näeb ja nendega suhtleb, juhtub lugema ja huvitab, siis sel suvel võib väike grupp naisi VSMilt minevikunägemise koolitust saada kui VironShamani meilile kontakti võtab. St praktilisele reisile kaasa tulla. Edaspidi vajab liikumine meediume loodusvaimudega suhtlemiseks.

Miks VS endast kolmandas isikus räägib? Või kirjutab (promob) keegi teine VS'i kontolt.

No mulle lihtsalt ei ole see alati mina rõhutamine nii tähtis ja mingeid teisi minu konto kaudu ei tegutse. Lihtsalt praktilise töö jaoks on kasulik väljaõppeta seltskonnale koolitust anda kui sellist leidub aga mingi teise koolitusega tegelastel on mõttetu oma näppe kohale saata, see on kohe nähtav.
Enamikus ei saagi nende eri koolkondade esindajate segamise tõttu gruppidega korralikku tööd teha, sest töö asemel tegeldakse omavahelise mõõduvõtmisega kes vingem ja tugevam.
Kui see nii ei oleks siis ma oleks võinud ju ka mingile kokkutulekule tulla ja paljutki huvitavat rääkida.

Tõrva linnamäega on, jah, see huvitav asi, kuidas see ajalooline objekt on pea täielikult ajaloo hõlma vajunud. Hilisemad leiud pärinevad loogiliselt 13. sajandist, kuid pärast inimasustuse kadumist piirkonnast kadus ka linnamägi ligikaudu kuueks sajandiks kaardilt! Alles 1930. aastal avastas kohalik maadeuurija E. Karolin, et Tõrva piirkonnas on muinasajal olnud inimasustus ning võimas linnus.
Linnamägi ise asub tõesti tantsumäelt veel mõnda maad edasi, küllaltki tihe põlismets on sinna ajaga kasvanud. Linnamägi koosneb tegelikult kahest eraldiseisvast osast: linnusest ja selle loodepoolses küljes asuvast eeslinnusest (kindlustatud asula).
Leidude põhjal on dateeritud, et linnus ja asulakoht tekkisid millalgi I aastatuhande keskpaigas, eeldatavasti 6. sajandil. Nagu juba öeldud, siis kultuurkihi olemasolu võib täheldada kuni 13. sajandini. Kuidas aga täpselt linnus ja asustus hääbusid/hävisid, on kahjuks tänapäeval pea võimatu öelda. Leide on siiski välja kaevatud rohkelt, eeskätt keraamikat. Leitud on nii käsitsi- kui ka hilisemat kedrakeraamikat. Vähem on metallist (pintsetid, ripatsid, rinna- ja ehtenõelad, noad, isegi mõned naelad jms) ja luust (ripatsid, kammid) esemeid. Üht-teist leiab maast veel nüüdki kohtades, kus pinnakiht on paljas.
Aga jah, mis puudutab linnamäge, siis väidetavalt on see omal ajal Sakalamaa ja kogu Eesti linnuste hulgas silmapaistev olnud nii suuruse kui ka rajatise keerukuse poolest. Muinaslinnuse asupaik on selgelt muust maastikust eristatav, paistes silma väga järskude nõlvadega. Loodest kagusse kulgev linnus on olnud 56-57 meetrit pikk ja 19-20 meetrit lai, pindalaga ligikaudu 1100 ruutmeetrit. Linnusepaik on väga kõrgel, umbes 16 meetriste nõlvadega mäel. Lisaks sellele on linnus olnud hästi kaitstud ka looduslikult: kirdes kulgeb Õhne jõgi, edelas aga on olnud soine heinamaa.
Minu meelest midagi täiesti unikaalset on aga linnuse kagupoolsed kaitserajatised. Nimelt on seal eristatavad koguni kolmest (!) vallist koosnev kaitsesüsteem. Ehk siis lisaks võimsale otsavallile on linnust kaitsnud veel kaks kaarvalli 3-3,5 meetri sügavuste kraavidega.
Nagu öeldud, siis loodest (ehk tantsumäe poolt tulles) on linnusepaigaga liitunud veel terviklik, kergemalt kindlustatud asulapaik. See nn eeslinnus on u. 45 pikkune, leidude poolest rikkalikum, ilmselt püsiasustuse tõttu.

Isiklikult loodan, et millalgi võetakse ette linnamäe korrastamine ja võsast puhastamine, mis teeks linnamäe nauditavamaks kogu oma hiilguses.

Minu ligidal on Naanu linnamägi. Olen seal käinud . Korralik koht
Veel on Vooru linnamägi. Tegelikult on nn linnamägesid palju.Suurem jagu neist on läbi kaevatud nii uurijate kui haltuurameeste poolt.
Kohti on palju mida uurida. Kõik polegi nimistusse jõudnud.