Lollid küsivad, targad vastavad

Ma küsiks ka siin ühe küsimuse. Miks on nii, et osadel inimestel on valulävi suurem kui teistel?

(17-05-2013 12:16 )Merryllee Kirjutas:  Ma küsiks ka siin ühe küsimuse. Miks on nii, et osadel inimestel on valulävi suurem kui teistel?

Inimesed ongi väga erinevad ning igal inimesel erineva tundlikusega valuretseptorid. Miks just mõnel just see intensiivsem on, võta sa kinni.
Põhjused võib olla palju, alates arengust mil inimene sündis, kõrvalmõjud, õnnetused, kasvaja, ajus on häired jne jne. Sageli näeb sellist vaadet teatud sündroomiga inimestel.

(17-05-2013 12:33 )Psühholoog Kirjutas:  

(17-05-2013 12:16 )Merryllee Kirjutas:  Ma küsiks ka siin ühe küsimuse. Miks on nii, et osadel inimestel on valulävi suurem kui teistel?

Inimesed ongi väga erinevad ning igal inimesel erineva tundlikusega valuretseptorid. Miks just mõnel just see intensiivsem on, võta sa kinni.
Põhjused võib olla palju, alates arengust mil inimene sündis, kõrvalmõjud, õnnetused, kasvaja, ajus on häired jne jne. Sageli näeb sellist vaadet teatud sündroomiga inimestel.

Ma vist ei oska enda mõtteid väga täpselt väljendada, aga toon ühe näite. Kahel inimesel on sama haigus, üks vaevleb tohututes valudes samal ajal kui teine võib vabalt oma igapäevast elu jätkata ja võibolla ei teagi, et ta haige on. Miks see nii on?

(17-05-2013 12:45 )Merryllee Kirjutas:  

(17-05-2013 12:33 )Psühholoog Kirjutas:  

(17-05-2013 12:16 )Merryllee Kirjutas:  Ma küsiks ka siin ühe küsimuse. Miks on nii, et osadel inimestel on valulävi suurem kui teistel?

Inimesed ongi väga erinevad ning igal inimesel erineva tundlikusega valuretseptorid. Miks just mõnel just see intensiivsem on, võta sa kinni.
Põhjused võib olla palju, alates arengust mil inimene sündis, kõrvalmõjud, õnnetused, kasvaja, ajus on häired jne jne. Sageli näeb sellist vaadet teatud sündroomiga inimestel.

Ma vist ei oska enda mõtteid väga täpselt väljendada, aga toon ühe näite. Kahel inimesel on sama haigus, üks vaevleb tohututes valudes samal ajal kui teine võib vabalt oma igapäevast elu jätkata ja võibolla ei teagi, et ta haige on. Miks see nii on?

Sellele ei saagi ühest kindlat vastust anda. See on umbes sama, kui muusikakeskus nupust tööle ei lähe, ja küsida elektrooniku käest, mis aparaadil viga on. Mõni inimene suudab juba mõttetasandil tulla valudega paremini toime kui teine.

(17-05-2013 12:45 )Merryllee Kirjutas:  

(17-05-2013 12:33 )Psühholoog Kirjutas:  

(17-05-2013 12:16 )Merryllee Kirjutas:  Ma küsiks ka siin ühe küsimuse. Miks on nii, et osadel inimestel on valulävi suurem kui teistel?

Inimesed ongi väga erinevad ning igal inimesel erineva tundlikusega valuretseptorid. Miks just mõnel just see intensiivsem on, võta sa kinni.
Põhjused võib olla palju, alates arengust mil inimene sündis, kõrvalmõjud, õnnetused, kasvaja, ajus on häired jne jne. Sageli näeb sellist vaadet teatud sündroomiga inimestel.

Ma vist ei oska enda mõtteid väga täpselt väljendada, aga toon ühe näite. Kahel inimesel on sama haigus, üks vaevleb tohututes valudes samal ajal kui teine võib vabalt oma igapäevast elu jätkata ja võibolla ei teagi, et ta haige on. Miks see nii on?

Eks see olegi nii ,et paljud asjad siin maailmas on suhteliset ja tulenevad tuhandest mõjudest ja mõjutustest. Isegi üks ja sama haigus võib avalduda eri kujul ja eri tugevuselt. Sõltub inimese enda immuunsussüteemist, tema harjumustest, mõtlemisest, emotsioonidest, toitumisest, liikumisest, pärilikkusest, keskkonnast jne jne. Seal on palju komponente, mis vähesemal või rohkemal määral mõjutavad seda. Muidugi sõltub, kust ka vaadata.

Minu küsimus selline: Kas keegi teab kus leiaks inimese, kes oskaks kivisid tuvastada?
Palju on kirjutatud, et oi osta see kivi ja see teeb seda jne...
Aga kui ma ei tea, mis nimeline kivi mul kodus on, no kui ei ole meeles jne -kuidas ma siis teada saaksin?
Paljud kivid on ju nii sarnased.
Mul on 1 must kivi lapsepõlvest... Tegelikult ma isegi ei tea, äkki on vaid klaasitükk, kuid ta kuidagi kohe tõmbab mind enda poole.

(25-09-2013 13:53 )jonnipunn Kirjutas:  Minu küsimus selline: Kas keegi teab kus leiaks inimese, kes oskaks kivisid tuvastada?
Palju on kirjutatud, et oi osta see kivi ja see teeb seda jne...
Aga kui ma ei tea, mis nimeline kivi mul kodus on, no kui ei ole meeles jne -kuidas ma siis teada saaksin?
Paljud kivid on ju nii sarnased.
Mul on 1 must kivi lapsepõlvest... Tegelikult ma isegi ei tea, äkki on vaid klaasitükk, kuid ta kuidagi kohe tõmbab mind enda poole.

On olemas asjapulgad ametinimetusega GEOLOOG.
Leia mõni - aitab selgusele jõuda mis kiviga on tegu.
Igaks juhuks ära talle esimesel kokkusaamisel energiatest räägi

Tapatalk from GalaxyTab

No olen ka ise mõelnud sellest, kuid kas need inimesed neid poppe kivisid teavad... need on poolvääriskivid mis äkki ei käi väga nende ala alla... No ma ma üldse ei tahaks, et minu lemmikkivilt hakataks näiteks tükke/proove võtma.
Issand ma räägin iseendale vastu . Aga kus ma leiaks Geoloogi?

Kas see kivi on Eesti loodusest leitud või kuskilt kaugemalt toodud/poest ostetud?

(25-09-2013 14:25 )jonnipunn Kirjutas:  No olen ka ise mõelnud sellest, kuid kas need inimesed neid poppe kivisid teavad... need on poolvääriskivid mis äkki ei käi väga nende ala alla... No ma ma üldse ei tahaks, et minu lemmikkivilt hakataks näiteks tükke/proove võtma.
Issand ma räägin iseendale vastu . Aga kus ma leiaks Geoloogi?

Tallinnas näiteks Loodusmuuseumis,
Tartus täpselt ei tea aga Ülikoolis kindlasti mõni on.

PS. Koolis ka mõni geograafia õpetaja oskab ehk midagi ütelda.

Khmm, Tartus on koguni Geoloogiamuuseum.

See teatud kivi on lihvitud ja puha, leidsin selle lapsena, võib-olla on ta lihtsalt klaasitükk, ma ei suuda aru saada, kuid mul on veel palju kive mille kohta tahaksin teada. Eelmisel suvel sain sõpradelt hüüdnimeks ,,kivi-pervo,, kuna ma vean pidevalt kive koju, vaimustun neist vms. Paljud on hakanud mulle ka reisidelt kive tooma, ma ise ka. Rohkem tahaksingi teada nende kivide kohta mis on kusagilt poest emotsioonide ajel soetatud, kuna neis oleks kindlasti infot, mille poole areneda... No tahaksin teada kivi nime , et siis selle toimet lugeda ja omi järeldusi teha. Ma arvan et kivid tulevad ellu põhjuse ja vajadusega mitte nii et ohh ostan nüüd selle tähtkujuga sobiva kivi internetist ja hakkan õnnelikuks.

---

''PS. Koolis ka mõni geograafia õpetaja oskab ehk midagi ütelda.''


Kas jätan puberteedi mulje?

Ühes teemas mainisid last -seega tee kooli tuttav

Must ja läikiv võib olla biotiit. Seda on Eestis päris palju.
Aga nojah, ega klaasi saa ka välistada.
Poekivide kohta võib küsida kasvõi Loitsukast, neil endil on seal ka hulgi poolvääriskive müügil.

Mul endal on kodus hulgi kivistisi. Viimastel aastatel on see kokkutassimine kuidagi vähemaks jäänud. Vanasti oli aga nii, et teised imetlesid rannas päikeseloojangut, mina aga käisin nina maas ringi

(25-09-2013 15:37 )jonnipunn Kirjutas:  See teatud kivi on lihvitud ja puha, leidsin selle lapsena, võib-olla on ta lihtsalt klaasitükk, ma ei suuda aru saada, kuid mul on veel palju kive mille kohta tahaksin teada. Eelmisel suvel sain sõpradelt hüüdnimeks ,,kivi-pervo,, kuna ma vean pidevalt kive koju, vaimustun neist vms. Paljud on hakanud mulle ka reisidelt kive tooma, ma ise ka. Rohkem tahaksingi teada nende kivide kohta mis on kusagilt poest emotsioonide ajel soetatud, kuna neis oleks kindlasti infot, mille poole areneda... No tahaksin teada kivi nime , et siis selle toimet lugeda ja omi järeldusi teha. Ma arvan et kivid tulevad ellu põhjuse ja vajadusega mitte nii et ohh ostan nüüd selle tähtkujuga sobiva kivi internetist ja hakkan õnnelikuks.

---

''PS. Koolis ka mõni geograafia õpetaja oskab ehk midagi ütelda.''


Kas jätan puberteedi mulje?

Selle jutu peale tahaks öelda seda, et ka minul on selline kivide armastus. Meil siin eestis on kahjuks väike valik.
On ju ka meil kirjutatud ja ka välja antud raamatuid kust saab selle kohta lugeda.
Ise arvan ka et kivid tulevad ellu põhjusega ja igaüks leiab selle kivi mida ta vajab. Mitte ehk küll kohe aga lõpuks ikka.
Ma ei tea küll, kas see haakub selle teemaga, aga minu perekonnanime algus on ka Kivi.
See oleks omamoodi huvitav teema kuidas neid nimesid pandi. Olen tõesti seda märganud et - " nii nagu nimi - nii ka mees". Tõesti läheb täppi.

http://ak.rapina.ee/sirjetoo/mineraalide...thumb.html

siin on hea valik fotosid Eestis esinevatest mineraalidest

(25-09-2013 15:07 )excubitoris Kirjutas:  

(25-09-2013 14:25 )jonnipunn Kirjutas:  No olen ka ise mõelnud sellest, kuid kas need inimesed neid poppe kivisid teavad... need on poolvääriskivid mis äkki ei käi väga nende ala alla... No ma ma üldse ei tahaks, et minu lemmikkivilt hakataks näiteks tükke/proove võtma.
Issand ma räägin iseendale vastu . Aga kus ma leiaks Geoloogi?

Tallinnas näiteks Loodusmuuseumis,
Tartus täpselt ei tea aga Ülikoolis kindlasti mõni on.

PS. Koolis ka mõni geograafia õpetaja oskab ehk midagi ütelda.

Võimalik, et Tartus mõni on.

Tsitaat:Eesti geoloogia sünniks loetakse mineraloogia õppetooli ja kabineti loomist Tartu Ülikooli juurde 1820. aastal.
Geoloogiliste ainete õpetamine algas Tartu Ülikoolis (tollel ajal Kaiserliche Universität zu Dorpat) juba 1802. aasta sügisel, kui loodusteaduse ja botaanika professor Gottfried Albrecht Germann alustas mineraloogialoengutega. 1806. aasta sügissemestrist alates lisandus teise geoloogilise õppeainena füüsikaprofessor Georg Friedrich Parroti Maa füüsika kursus, mis 1815-ndast aastast hakkas kandma “Maa füüsika ja geoloogia” kursuse nimetust.

Allikas

Kuna geoloogia on väga üldine ja seinast seina siis on pigem abi geoloogia allharust - mineraloogiast.

(25-09-2013 15:49 )zen faran Kirjutas:  Mul endal on kodus hulgi kivistisi. Viimastel aastatel on see kokkutassimine kuidagi vähemaks jäänud. Vanasti oli aga nii, et teised imetlesid rannas päikeseloojangut, mina aga käisin nina maas ringi

Sama siin Lapsena teised mängisid liivakastis või hunnikus aga mina mängisin noppisin sealt suuremaid ja huvitavamaid kive... Vedasin ka igast fossiile koju.

Ahjaa ei ole vist bioliit, pigem nagu suitsukvarts

PS. Käisin vahepeal poodides, selline tunne oli, et mul on nagu vaja mingisugust jublakat. Leidsin mingisuguse käevõru, materjali ei olnud kirjas, müüja ütles, et Indiast ja et naturaalne...
No nii need nimetud kivid ja asjad tulevad. -Ju siis oli vaja osta!

Ma olen siin foorumis näinud ühte linki deemonite nimedega, aga ma ei mäleta üldse, mis teema see oli või...ma otsin edasi, aga kui keegi nipsti teab, kus see link võiks olla, ma oleks jube tänulik!

Siin näiteks on ingliskeeli igast kurivaime:
http://www.idea2ic.com/FUN_DOCUMENTS/Dem...anings.txt
Ära ainult neid nüüd kohe välja kutsuma hakka, eks

Kuna hetkel käib neegrite massiline invasioon põhjamaadesse, siis mingihetk tekib situatsioon kas võidelda või taganeda. Kui taganeda siis huvitav kui põhja poole peab minema kuni neegritel liiga külm hakkab ja nad sinna järele ei tule?

(07-10-2013 11:36 )Marconato Kirjutas:  Kuna hetkel käib neegrite massiline invasioon põhjamaadesse, siis mingihetk tekib situatsioon kas võidelda või taganeda. Kui taganeda siis huvitav kui põhja poole peab minema kuni neegritel liiga külm hakkab ja nad sinna järele ei tule?

Alta Norras on põhjapoolseim koht kus ma viibinud ja seal ka ehedaid mooramaa mehi täheldanud olen. Sealt edasi paarsada kilomeetrit on Kirkenes ja Vene Föderatsiooni piir. Kui see ületada siis neid ilmselt nii palju ei näe.

Kohe-kohe algab uus jääaeg nii ehk naa. Seega neegrite pealetungi karta pole, kohe hakkab jää neid lõuna poole suruma ja me ise peame ka sinnapoole liikuma.

(07-10-2013 17:15 )Tropp Kirjutas:  Kohe-kohe algab uus jääaeg nii ehk naa. Seega neegrite pealetungi karta pole, kohe hakkab jää neid lõuna poole suruma ja me ise peame ka sinnapoole liikuma.

Tore sind ka näha!
Inimpõlve ikka saab veel olla ilma jääajata?

Ennem vahetuvad poolused ja Eesti satub ekvaatorile kui see jääaeg kimbutama hakkab.