Surnud sõber jätkuvalt ilmutab ennast minu unenägudes

Eelmise aasta lõpupoole, oktoobri lõpus nimelt, tegi enesetapu üks mulle palju tähendanud inimene. Kuigi aastal 2010 me enam niiväga ei suhelnud, hoolisin ma temast siiski. Peale teada saamist, et teda enam ei ole mingi aeg ma nägin temast unenägusid, siis ma rahunesin ja kõik möödus. Praegu ei tee see enam mulle nii haiget, kui tegi ennem. Kuid nüüd on hakanud unenäod tagasi tulema, kus tema on ning proovib mulle midagi öelda. Eelviimane unenägu oli selline : Oli väga ilus ja soe ilm, helekollakas valgus ümbritses meid ja me istusime aiaplangul. Ta rääkis ja võttis mult ümbert kinni ning ei tahtnud lahti lasta. Järgmisel hetkel olime me mererannas ning tema oli jalgadega vees, kaldal. rääkisime poliitikast ja järsult muutus ta vaikseks ja hakkas rääkima et : '' Ma tahan sulleöelda, et '' ja sealt lõppes ning ma ärasin üles. Täna öösel oli sarnane unenägu. Ainult, et me olime minu teiste sõpradega koos, juhuslikud inimesed, kellega ma mingi hetk elus olen kokku puutunud põgusalt. Pidustus oli, istusime lauas, 6 inimest. me istusime kõrvusi. Ma riivasin käega tema põlve, mispeale tema mult ümbert kinni võttis. Ma kõigest väest üritasin ennast tema haardest lahti päästa. ta ei lasknud lahti. Kui ma sain ennast lahti vaatas ta mulle naeratusega otsa ja lausus : '' Ma jätkaks oma kooliteed, kui ma vaid '' ning sealt jäi ta lause pooleli, kuna kõik lauaääres olijad hakkasid karjuma. Ta haaras uuesti mult ümbert kinni ja seekord tugevamini. Järgmine hetk toimus tegevus jälle mujal, kuid teda enam ei olnud ja edasine pole enam oluline.

See unenägu pani mind muretsema. Kas see võib midagi halba tähendada ? Kas tema ei suuda minust lahti lasta või mina temast ? Mida ma peaks järeldama nendest unenägudest? Mul on hinges hirm. Palun, kui keegi oskaks mind aidata.

Mul on selline tunne, et praegu on mingi selline imelik aeg (tähtede seis või tont teab mis), kus vanad asjad tahavad üles kerkida. Nende unenägude põhjal ma midagi halba ei oletaks, vaid seda et kuskil sisimas on mingi pisike süütunne sõbra ees. Reaalset põhjust süüdi olemiseks ei peagi olema.

Aeg ajalt näen ka unes surnud lähedasi inimimesi ja ei pane seda pahaks, mul alati kuidagi hea tunne vms.. näiteks enda isa (suri kui ma olin 13-14) ja oli mulle väga suureks eeskujuks, siiamaani imetlen teda kuigi vahest võttis viina jne aga samas hoolitses pere ja asjade eest jne. tema nägemine andis mulle hea enesetunde.

Sa tunned nagu su kaudnud sõber tahab sind kaasa võtta või midagi sulle öelda, ehk see on siiski vaid sinus. Arvan et pole põhjust muretsemiseks

Aitäh Teile, kipun vahest kah liigselt muretsema.