Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu?

(30-09-2020 13:56 )xcad Kirjutas:  Haurahu seadus peab jääma! Et asju kinni mätsida.
..........

Õige, riigisaladus tsiviilasjades (VEB Fond) ka peab jääma , et vargaid riigisaladuse tekiga katta.
Tegelikult peaks riigisaladus olema ainult riigikaitsestruktuuride, relvad jms sõjaline värk ja siia alla ei tohi ja ka ei saa kuuluda mingite poliitikute kelleltki ära susserdatud rahad ehk tsiviilasjad.

(30-09-2020 13:56 )xcad Kirjutas:  https://www.delfi.ee/news/paevauudised/v...d=91208809
Haurahu seadus peab jääma! Et asju kinni mätsida.
..........
Palju koolis füüsika oli? Üks või kaks miinusega? Raadiohorisondist olete midagi kuulnud? AWACSid sel ööl ei lenbanud ja ka neil on tormisel merel probleeme avastamisega. Laeva ja kaldaradarid aga näevad suht-koht piiratult. Ja et tuulikud radareid takistavad- veelkord, võtame füüsikaõpiku ja loeme elektromagnetlainete levimise kohta. Kuidas, kui kaugele etc.
-----------
Kui radar ei näe 2km kauguselt suurt reisilaeva siis pole koolifüüsikaga mingit pistmist! Kes "koolifüüsika" väited toob on kirjaoskamatu! Palja silmaga nähtav objekt üle 100m pikk ja 30m kõrge jääb kõigi radarite ekraanile.....ka kõige algelisemate mis on kooli füüsikatunnis kokku pandud (kui keegi viitsib tegeleda!). Sellist LOLLI väidet kuulen esmakordselt. Radari horisont? Kui tõesti on 30m kaugusel võib mitte näha, 2km on igal juhul normaalne kaugus. Too tõestus milline radar ei näe 2-3km kaugusel 120m x 30m metalljurakat?
...........
Tänase päeva allveelaevad on loodud eeskätt vee all toimetamiseks. Miska on ilmselge, et mida sügavamal, seda parem. Lainetus avaldab veekihtidele mõju paarikümne meetri sügavusele, see omakorda mõjutab ka allveelaeva. 50-60 meetrit oleks vast optimaalne opereerimissügavus.
---------
Esimene väide on õige ikka "vee all", ei ole loodud õhus lendama ega muti moodi maakoores urgitsema. Mere sügavus seal on ~60-70m (umbes kui mälu ei peta). Allveelaev ei pea vastu mere põhja nühkima! Kui laskutakse põhja ja liigutakse põhja lähedal siis väga aeglaselt, et laeva mitte vigastada. Kui aga pinnast ~20-30m siis oli see normaalne sügavus tavasõidul. Mis aga tuulikuid puudutab siis tootja väidab, et sellistel kaugustel ei sega radareid. Kas uskuda tootjat või debiilset kaitseministeeriumi asekantslerit? Nagu koroonaviirusega kõik on uskumises kinni, kes tahab usub, terve mõistusega indiviid aga ei usu valitsuste pläma.

see tuumapeade väljastaja tüüp trollibki igas teemas, pole mõtet temale aega raisata.
kui kirjutasin, et laeval oli õnnetuseööl peal kolm kaptenit, käskis ta mul tõendeid tuua. ise aga vastab niimoodi:
"Ei pea uskuma ei üht ega teist, vaid võib ju ka ise asja uurida." ja edasi allpool: "Erinevalt lugemisraskustega TTTst lisasin mina kohe juurde ka allika, millisest saab uurida.".... ehk siis tahab, et ma esitaksin talle 75ks aastaks salastatud dokumente...
mis puudutab radareid, siis ei hakka ma "füüsikuga" vaidlema, vaid tuletan meelde, et Silja, kes võttis vastu Estonia meidei,
nägi seejärel Estoniat oma radaril. seejärel laev kadus Silja radarilt. seega nägi mida vaja.
kui nüüd keegi kaevata viitsib, siis selgub, et Silja radaril nähti Estonia läheduses veel midagi, mis kord andis peegelduse, kord mitte.
küll see kõik nüüd uuesti lagedale ujub.

https://uueduudised.ee/saated/riigikaits...urimistoo/
Tasub kuulata. Üks rootsi allveelaev sobis selleks, et auku tekitada.

hea klipp jah

kes täna lõuna ajal Vikerraadiot kuulas, sai teada, et esimene esimene rünnak
(Estonia huku uue uurimise algatamise pärast) valitsuse aadressil läks teele täna
lõunal just nimelt Vikerraadio kanalilt.
ma ei uskunud oma kõrvu. näib, et ilma võitluseta see ei alga ...
...mis Kurm ütles?

Tsitaat:kui kirjutasin, et laeval oli õnnetuseööl peal kolm kaptenit, käskis ta mul tõendeid tuua. ise aga vastab niimoodi:
"Ei pea uskuma ei üht ega teist, vaid võib ju ka ise asja uurida."

Erinevalt lugemisraskustega TTTst lisasin mina kohe juurde ka allika, millisest saab uurida.

---

Tsitaat:hea klipp jah 

Irw...silmapaistvalt hea, kusjuures. MiG-29 pilt saate sissejuhatuses annab riigikaitse teemalises saates asjatajate asjatundlikusest kujundliku ülevaate...saatest endast- sujuva kergusega võetakse pooltõed ja väänatakse endale sobivasse konteksti. Näiteks- löök tuli 1000 tonniselt laevalt ja selleks laevaks oli rootsude allveelaev. Tegelikult rääkis ju Norra Tronndheimi professor, et sellise jälje võib tekitada 1000-tonnine laev, mis liigub kiirusega neli sõlme või 5000-tonnine laev, mis liigub kiirusega 1,9 sõlme. Helme väidab, et pool avast oli allpool veeliini. Ega ikka ei olnud küll. Augu pilte on paljud näinud, vaatame nüüd Estonia pilti ja seda, kus veeliin asub

Ja nüüd vaatame, kus asub vigastus veeliini suhtes

Helme väidab, et plahvatus laeval tekitab ümmarguse ava. Jällegi- võtame suvalise asja ja tekitame sellest raudpoltkindla fakti. 2019 tankeril toimunud plahvatus jättis hoopis teistsuguse jälje.

Või USS Tripoli kahjustused miiniplahvatusest

Plahvatus VÕIB tekitada ümara augu. Aga võib hoopis rebida lõhki korpuse piki keevitusõmblust. Sest jällegi- füüsika annab teada, et plahvatuse energia suundub sinna, kus vastupanu on väikseim (sestap on ka venelaste kila oma poseidoni teemal puhas mull- mingit tsunamit ei teki). Keevisõmblus on tunduvalt nõrgem kui terasplaat. etc, etc. Ühes võib Helmega nõustuda- uus komisjon peaks koosnema kolmandate riikide spetsialistidest. Kel asjaga siiani mingit pistmist pole olnud, sest ruotsi kunni alamad on ennast senise vassimisega ilmselgelt diskvalifitseerinud.

Lõik filmist; https://www.youtube.com/watch?v=23juxq98ols

https://www.upload.ee/image/12335445/1122.PNG

(30-09-2020 20:20 )TTT Kirjutas:  https://www.upload.ee/image/12335445/1122.PNG

https://thepiratebay.org/description.php?id=36604206
kõik osad saadaval

(30-09-2020 11:09 )I'll be back Kirjutas:  

Tsitaat:Fakt on auk veeliinil. 

Veeliinist on see auk ikka kõvasti kõrgemal. Nii meetrit 2-3 vähemalt.

Saan ma nüüd õieti aru, et see auk asub lastiveeliinil seal kus sinine laevakere osa valgeks üle läheb seega ulatub pragu umbes 2 meetrit lastiveeliinist ülespoole ja teine 2 meetrit allapoole? Täielikult koormatuna olekski siis laeva augu kese veeliinil ja tormisel katastroofiööl kus laine kõrgus ulatus umbes 3,5-4,5 meetrini oli lastiveeliinil paiknev augu kese siiski kohati ikkagi vee all?

jah, nii on. veel on teada, et Estonia lahkus sadamast kreeniga paremale.
ja otseks teda õgvendada ei saanudki, sest vasaku parda tank oli niigi silmini täis.

Võttes lisaks kreenile arvesse veel tormisel avamerel laeva pikitasapinnas õõtsumisel tekkivat suurt momenti siis võis antud augu sinna lastiveeliinile tekitada koguni laenguta torpeedo tabamus.

Carl Eric Laantee Reintamm Kirjutas:„See oli midagi heledat, mitu meetrit korda mitu meetrit suur, mis liikus otse pinna all. Lained uhtusid sellest üle,” rääkis Laantee Reintamm.

Mõningad torpeedod näikse piltidel olema helehallid.
Rootsi politsei ei suvatsenud millegipärast antud seletusi protokollidagi.
Kokkupõrget allveelaevaga nad võib-olla naljalt kinni ei mätsiks aga mingisuguse õppetorpeedoga tuleks siiski vast toime.

jah, miks ka mitte...välja lastuna allveelaevalt... ikkagi tuleb mängu allveelaev.
mulle endale meeldib vene allveelaeva variant rohkem.

(01-10-2020 06:27 )TTT Kirjutas:  jah, miks ka mitte...välja lastuna allveelaevalt... ikkagi tuleb mängu allveelaev.
mulle endale meeldib vene allveelaeva variant rohkem.

Oleks vene allveelaev oleks olnud kisa taevani.....rahuajal uputi reisilaev. Ennekuulmatu inimsusevastane kuritegu.
Oleks olnud õnnetus oleks samuti hapu näoga tunnistatud. Jääb 3-as variant, meelega uputamine. Sellest on ilukirjandust (palgasõduri raamatute sarjas), oli "vaja" väga vaja, et suurt skandaali vältida. Miks siiani rootsalased vaikivad ja kunagised ametimehed ei taha tunnistusi anda? Skandaali välditi 26a., see on ikkagi pikk aeg ja polnud vaja ka kompensatsioone maksta, süüdi oli ehitaja ja peamiselt ebakompetentne meeskond.
Juba see näitab kuidas "liberaalses demokraatias" asju aetakse, lisaks ratase kutsumine rootsi? Oleks ratas olnud õige peaminister ja juht oleks vabalt võinud minemata jätta ja kui "nii vaja" tulge ise kohale! See aga on massoonlik alluvus ja käsutäitmine.

Tsitaat:Täielikult koormatuna olekski siis laeva augu kese veeliinil

Netis on rohkelt pilte koormatud ja reisi tegevast laevast, istub teine praktiliselt sama sügaval. Või vaadake tänasel päeval, milline on selle värvitud "veeliini" suhe. Veepinnaga, laevade värviskeem on läbi aegade sama. Ja veel- vaadake laeva asendit kai suhtes. On keegi laevale sõites järsu nurga all allamäge läinud, nagu eeldaks "veeliinini" ulatuv veepind

Tsitaat:siiski kohati ikkagi vee all?

Igati nõus. Ja täpselt sama kohati ka üleni veest väljas. Lainetus on ju ikkagi suht rütmiline tegevus. Huvitav oleks välja arvutada, kui suur veekogus sellisest avast selles ajas läbi voolama mahuks ja kuidas see kogus suhtestuks laeva põhjaminekuks vajaliku kogusega (paugu aeg on ju fikseeritud), nagu ka veepinnalt kadumise aeg.

Tsitaat:midagi heledat, mitu meetrit korda mitu meetrit suur, mis liikus otse pinna all. 

Lihtsalt silmaringi avardamiseks- torpeedo làbimõõt on 0,5-0,6 m. Sõltuvalt torpeedo kaliibrist. Mitte paar meetrit. Teiseks- torpeedo kiirus on liiga suur, et võtta juttu selle jälgimisest öösel tormise ilmaga millegi väga tõsiseltvõetavana. Lisaks veel kaks momenti. Torpeedo tööpõhimõte on pisut teine kui siinkirjutajad näikse arvavat. Torpeedo mitte ei tungi laeva sisse ja ei plahvata peale siseruumides ringiloksumist, vaid on disainitud plahvatama laeva all. Tõstes selle plahvatuslainega üles ning murdes pooleks. Ja teiseks- mis oleks torpeedo point ülepea?
Tulistada Estoniat lahingtorpeedoga? Rahuajal?? Totaalne jama. Suhteliselt spetsiifiline plahvatus eeldaks mitte ühtegi ellujäänut ja rusude kadumist, millelt proove võtta. Liiati jääb VÄGA suur risk ülepea mitte pihta saada. Praktilise torpeedoga tulistamine? Milleks? Mis otstarbel.

Tsiteerime sii kohal Ants Laaneotsa:
"...See on hull loba, et Rootsi allveelaev ei näe ega kuule midagi ning põrutab äkki suurde reisilaeva...“

Pakuks teise lahenduse. Allveelaev mis sarnaneb meduusiga, mis kinnitub imminappadega laevakere külge. Robotkäsi võtab vibromeisli ja proovib erinevatest kohtadest laevakere läbida. Alati ei tea kus laevakere on tugevam ja kus nõrgem. Vaja on mitmest kohast proovida. Kui õnnestub läbi tungida ja piisava suurusega lõhe tekitada, siis teine robotkäsi asetab lõhe paika elastse materjali, et vesi kohe laevakeresse ei tungiks. Elastse materjali peale asetatakse lõhkelaeng ja tempel plahvatuse mõlgi jäljendiga ning kaitseekraan, et allveelaev-meduus ise viga ei saaks. Kui plahvatus toimunud, siis on laevakerel selline mõlk nagu tempel ja matriits vormidetehnoloogias. Võib teha suvalise kujuga mõlkisid ilma plahvatuse jäljeta. Kui plahvatus toimunud, siis allveelaev-meduus eraldub laevakerest ja kaob vettevoogudesse. Sellist allvelaeva pole üheski ametlikus registris, sest salajased asjad on kõik mitteametlikud.

Ühinen xcad arvamusega, et see pidi olema tahtlik. Torpeedo võimaluse aga lükkasin kõrvale. Kas torpeedo sissesõit tekitaks mulje nagu oleks laev millelegi otsa sõidetud? Igaljuhul sellise tunde see tekitas reisijate ütluste põhjal.
Kas selline võimalus aga oleks reaalne, et allveelaeva üles monteeriti mingisugune masti küljes olev kirka taoline ese, mis välja tõmmates jätakski väljapoole oleva muljumisjälje?

(01-10-2020 11:38 )Ken Kirjutas:  Ühinen xcad arvamusega, et see pidi olema tahtlik. Torpeedo võimaluse aga lükkasin kõrvale. Kas torpeedo sissesõit tekitaks mulje nagu oleks laev millelegi otsa sõidetud? Igaljuhul sellise tunde see tekitas reisijate ütluste põhjal.
Kas selline võimalus aga oleks reaalne, et allveelaeva üles monteeriti mingisugune masti küljes olev kirka taoline ese, mis välja tõmmates jätakski väljapoole oleva muljumisjälje?

Allveelaeva mast? Tõsiselt? Ja veel selline, mille külge annab midagi monteerida, mis A1 jääklassiga laeva korpuse nagu nalja ära lõhub, mõjudes sellele jõuga, mille tekitab 5000-tonnine laev kahesõlmese kiirusega liikudes???

(01-10-2020 06:48 )I'll be back Kirjutas:  Tsiteerime sii kohal Ants Laaneotsa:
"...See on hull loba, et Rootsi allveelaev ei näe ega kuule midagi ning põrutab äkki suurde reisilaeva...“

No see on ka hull loba, et selline vigastus laevakeresse iseenesest pühast vaimust tekkis.

(01-10-2020 11:51 )Eithea Kirjutas:  

(01-10-2020 06:48 )I'll be back Kirjutas:  Tsiteerime sii kohal Ants Laaneotsa:
"...See on hull loba, et Rootsi allveelaev ei näe ega kuule midagi ning põrutab äkki suurde reisilaeva...“

No see on ka hull loba, et selline vigastus laevakeresse iseenesest pühast vaimust tekkis.

Aga ma soovitan teha lihtsa katse. Võtke liimiga alumiiniumfooliumi tükk ja liimige see korralikult sirgel laual 4 mm paksuse vineeririba peale. Nüüd võtke ja painutage pisut seda vineeri. Ning vaadake, mis juhtub alumiiniumiga. Hull loba, mis? Alumiiniumriba oleks siis piltlikult laeva välisparras.

(01-10-2020 11:57 )I'll be back Kirjutas:  

(01-10-2020 11:51 )Eithea Kirjutas:  

(01-10-2020 06:48 )I'll be back Kirjutas:  Tsiteerime sii kohal Ants Laaneotsa:
"...See on hull loba, et Rootsi allveelaev ei näe ega kuule midagi ning põrutab äkki suurde reisilaeva...“

No see on ka hull loba, et selline vigastus laevakeresse iseenesest pühast vaimust tekkis.

Aga ma soovitan teha lihtsa katse. Võtke liimiga alumiiniumfooliumi tükk ja liimige see korralikult sirgel laual 4 mm paksuse vineeririba peale. Nüüd võtke ja painutage pisut seda vineeri. Ning vaadake, mis juhtub alumiiniumiga. Hull loba, mis? Alumiiniumriba oleks siis piltlikult laeva välisparras.

Jaa, jha keerutame fooliumit ikka seda ja toda pidi, nii et laevakere oli alumiiniumist(?!~) ja ufod lendasid virutades keresse rebendi ja elekter mõriseb jms..., tead ära hakka, seda iseenesliku augu versiooni siin heietama, muidu tekib üsna kindel mulje, et oled süüdlaste palgal...

Loomulikult, puust ette ja punaseks tehtu parahoolikule ei sobi...täpselt samuti, nagu ei suuda selline seltskond aru saada, kuidas rauast laev vee peal seisab ning keeldub raevukalt võrdlusest konservikarbiga. Sest üks on ju ikka raske raud ja teine õhuke plekk...

(01-10-2020 12:19 )I'll be back Kirjutas:  Loomulikult, puust ette ja punaseks tehtu parahoolikule ei sobi...täpselt samuti, nagu ei suuda selline seltskond aru saada, kuidas rauast laev vee peal seisab ning keeldub raevukalt võrdlusest konservikarbiga. Sest üks on ju ikka raske raud ja teine õhuke plekk...

Muidugi saab ka murduda. Murdumisel on teistsugused jäljed. Miks aga sinna oli tahtlikult kruusa toodud? Ega kruusa vedu ja täpselt alla laskmine odav lõbu pole.
Varjata laeva loomulikku murdumist?

bäkkar, lõpeta see ilkumine.

Estonia väliskestal on ümar, sümmeertiline lohk, nagu "palli" tekitatud,
pragu on selle lohu või süvendi kõrval, nö kõige nõrgem koht on järele andnud sellele löögile.
laeva ei ole painutatud, selle väliskesta ei ole venitatud.

https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust/...d=91225511
Tunnistajate ütlused.

Tsitaat:bäkkar, lõpeta see ilkumine.

Sellised sügava intellektipitseriga postitused nagu TTT siin postitanud on, lausa kisuvad oma silmapaistvuses kommenteerima. Eriti laevaehitusliku poole pealt. Panema selle soovitatud vineeril fooliumitüki kahel otsal klotsidele ning asetame selle keskele näiteks viiekilose kaaluvihi. Ja vastame, mis juhtub. Täpselt sama võis ka laevakerega juhtuda. Otsad on toetatud, keskkoht mitte. Kuidas pinged töötavad?

Tsitaat:Muidugi saab ka murduda. 

Tegelikult siiski mitte murduda, vaid rebeneda. Murded tekivad teisel pool. Ja kruusaga katmine ei puutu väga sellesse, et laev põhja läks. Vaid juba järgmisse ossa. Millel laeva põhjaminekuga ei pruugi ülepea pistmist olla. Vaid laeva laadungi varjamisrga. Või siis tõepoolest hauarahu huvides. Selle puistamise taga oli ju ka kirik. Põhjusel või teisel.