Estonia katastroof - õnnetus? Vandenõu?

(02-10-2019 09:53 )I'll be back Kirjutas:  

(02-10-2019 09:29 )Aadu66 Kirjutas:  No kui ise hüpoteese ei esita, siis oleks mõistlik ka teiste omad rahule jätta ja suue vimma väljaelamiseks kodus koera piinata või naist peksta!

Astraallennundust mõne kõrghoone katuselt ei taha demonstreerida?

Kas see pidi nüüd ähvardus olema? Et kohe niiviisi?

Mis ähvardus, soovitus ikka. Parateema avardamiseks. Kujuta ette ajalehepealkirju- Aadu lendas kõrghoone katuselt. (Kuigi pigem kõlavad need nii- meeltesegaduses meeskodanik hüppas kõrghoone katuselt alla)

Oi aitäh! Mul süda nüüd palju kergem kohe.

"...kuidas nö kadunud meeskonnaliige tema silmade all uppus..."

Saade on ETV lehel järelvaadatav, targutamise asemel võiks pigem vaadata.

Kukkus siis kukkus...funktsionaalse lugemispuudega kodanikele nagu TTT kordan uuesti, et seesinane kuue inimese pääsemine (või mittepääsemine) ja pääsemise puhul nende edasine saatus on minu jaoks üks küsitavusi selles loos. Loe peegli ees kõva ja selge häälega endale kõvasti ette, kui muidu aru ei saa.

Sel ajal tehti vesiiri lukkude tugevusarvutust käsitsi sest arvuteid ja programme ei olnud. Vibratsiooni ongi raske arvutada. Praegu on see käkitegu. Aga see, et paberid väljaanti Veritase poolt "piisava tugevusega". Esiteks piisav tähendab hinnet "kolm" ehk "rahuldav", näitab et tugevusvaru eriti polnud. Kui inimelud on mängus siis peaks olema "väga hea tugevusega". Veritas on süüdi aga advokaadid räägivad välja.

Et sedatüüpi visiirid küsitava väärtusega olid, tõendab kasvõi asjaolu, et jiba 80ndate keskel ehitatavad suured avamerepraamid projekteeriti mitte enam ülestõstetavate visiiridega, vaid vööriluukidega. Seda nii Soomes kui Saksa laevaehitusfirmades. S.t kõigest viie aasta möödumisel Estonia ehitusest olid laevaehitajad probleemi teadvustanud ning parema lahenduse leidnud.

Jah, kadumised ... toon oma eelpoollingitud dokumendi teksti siia ka ära. Allikat ei tea, FBst sain. Ilmselt mitme allika põhjal koostatud.

Estonia katastroofi vaikivad tunnistajad: kes sai kuuli pähe, kes leiti raudteelt okastraati mähituna

Estonia huku järel suri peagi mitu inimest, kes võinuks anda vastuse nii mõnelegi küsimusele. Mõnele sai saatuslikuks raske haigus, ent oli ka mõrvu.
Igor Krištapovitš võis salakaubaveost nii mõndagi teada. FOTO: TOOMAS VOLMER
Üks 1990. aastatel politseis töötanud allikas muigab, et kui praegu kibelevad noored IT-d õppima, siis toona oli õnnistatud valdkonnaks toll. Just seal liikus raha ja smugeldati kõikvõimalikku kaupa. Relvad, salaalkohol ja -sigaretid, narkootikumid – kõik oli osa sellest. Kuna Estonia vrakki pole tuukrid ülipõhjalikult uurinud, on siiani õhus jutud sellest, mida kõike võidi pardal vedada.

Kahtluste keskmes oli ka Igor Krištapovitš, kes töötas Nõukogude aja lõpus KGB vastuluure osakonnas ja tegeles salakaubaveo uurimisega. 1991.–1993. aastani oli ta tolliameti peadirektori asetäitja, misjärel läks edasi turvafirmasse ESS eskortteenuste peaspetsialistiks. Põhimõtteliselt jätkas ta ka erasektoris merevedude eest vastutamist.

Mõrtsukas koduhoovis
Krištapovitši elutee lõppes 1994. aasta 22. oktoobri õhtul Lasnamäel Liikuri tänaval kodumaja akende all. Tal olid tuttavad külas, hiljem läks ta oma koeraga õue, et auto tasulisse parklasse viia. Ta märkas, et masinal on üks rehv tühi – keegi oli selle läbi torganud. Ta hakkas ratast vahetama, aga selja tagant tuli mõrtsukas, kes tulistas teda summutiga püstolist TT kaks korda pähe. Väljaanne Post kirjutas järgmise nädala hakul, et põgenedes haavati sama relvaga üht politseinikku. Nimelt tahtis korravalvur kinni pidada tuledeta liikunud beeži VAZ 2103. Politseinik sai haavata, aga jäi ellu. Tulistajat ta identifitseerida ei suutnud.
Endine kriminaalpolitseinik Kalle Klandorf ütleb, et Krištapovitši mõrva uuriti toona väga põhjalikult, aga kõik niidiotsad kippusid takerduma ja süüdlast ei leitudki. Küll põgenes arvatav kahtlusalune Venemaale, küll kuuldi, et keegi kahtlustatavatest on juba surnud. Klandorf usub, et kui laevaga midagi salajast transporditi, võis just Krištapovitš selle avastada.

Siiani on muidugi lahtine, kelle poolel Krištapovitš tegutses. Üks toonane kriminaalpolitseinik räägib omakorda anonüümselt, et kuigi surnutest halba ei vesteta, kahtlustati siis, et Krištapovitš võis teha koostööd Vene eriteenistustega, samuti abistada salakaubaveoga Estonial. Ta toob võrdluse, et sel ajal oli siin kurjategijate jaoks tõeline el Dorado – hangeldati kõige, ka värviliste metallidega. Selles „mängus” oli võimalik palju võita, ent ka elu jätta. Seda illustreerib toonane statistika – aastas oli u 400 tapmist.
1995. aasta detsembris analüüsiti ajakirja Luup mahukas artiklis, et ehk kandsid Krištapovitši peale vimma hoopis venelased ise, kuna 1992. aasta veebruaris konfiskeeris Eesti toll Krištapovitši eestvedamisel 15 000 püstolit. Omamoodi irooniline on praegu lugeda, kuidas tolles artiklis võtab Krištapovitši eeskosteks sõna hilisem riigireetur Herman Simm, kes oli lühikest aega
politseiameti peadirektor (1994. detsembrist kuni 1995. aasta maini). „Ta oli sõna otseses mõttes zakonnik (operatiivtöötajate argoos seadusetäitja – toim), kellele olid riigi huvid pühad,” kiitis Simm Krištapovitši.

RELVAVEO TAUST ON AASTATEKS SALASTATUD
MIHKEL TAMM

Palju on räägitud relvade või militaartehnika veost. Uurimiste käigus on ilmnenud, et kõigest nädalapäevad enne Estonia hukku, 14. ja 20. septembril, veeti laevaga tõepoolest üle mere sõjavarustust.
Küll aga ei ole teada, mis oli lasti täpne sisu. Kogu info salastati 70 aastaks.
Uurijatel oli Estonia hukku puudutavatele materjalidele keeruline ligi pääseda. Sukeldujad, kes laeval pärast uppumist käisid, jätsid filmimata olulisi kohti kaptenisillal ega huvitunud paikadest, millel võinuks olla uurimisel tähtis roll. Rootsi meresõiduameti sõnul on töid teinud firma sukeldumisest tehtud 19 originaalvideot ära põletanud.
Samuti on Estonia kohta salastatud teavet USA riiklikul julgeolekuagentuuril (NSA). Teadaolevalt on seal kolm dokumenti, mis on märgistatud kui salajased ja NSA väitel võib nende avalikustamisel tekkida oluline kahju USA julgeolekule.

Tapeti päise päeva ajal
Kui Krištapovitši surmast räägiti meedias palju, siis pea märkamatuks jäi tema kahe toonase turvafirma ESS-i töökaaslase surm 1994. aasta esimesel jõulupühal. Keset päeva leiti Tallinna südalinnas Gonsiori tänaval asunud Eesti Telefoni peakontori all olnud keldribaarist hoone valvetöötaja Anne (30) ja autojuhi Heikki (40) surnukehad. Heikki sai kuuli pähe, Annet tulistati kaela. Kalle Klandorf käis sündmuskohal ja nägi verist vaatepilti. Ta viitab, et arusaamatu oli see, et mitte midagi polnud varastatud. Ametlikult ütles politsei BNS-ile, et ilmselt hakkasid mõrvarid midagi kartma või segas neid keegi.
Kalle Klandorf suhtles hiljem Heikki emaga, kes rääkis, et poeg pidi Estonia huku õhtul viima parvlaevale ühe paki, mis läks otse kaptenile.
Klandorf suhtles hiljem Heikki praeguseks meie hulgast lahkunud emaga, kes rääkis, et poeg pidi Estonia huku õhtul viima parvlaevale ühe paki, mis läks otse kaptenile (tol õhtul oli kapten Arvo Andresson, laevas viibis reisijana ka kaptenina töötanud Avo Piht). Mis seal sees oli, ema ei teadnud. Klandorfi sõnutsi oli säärane palgamõrv isegi tol ajastul kahtlane – üldiselt, kui keegi tapeti, uputati ta näiteks veekogusse. Miks aga koksata maha kaks turvafirma reatöötajat kuskil keldribaaris? Meediast jooksis uudis läbi üldse teise nurga alt, arvati, et tegu võis olla armukolmnurgaga. Politseist märgiti väljaannetele, et mõrvamotiiv võis olla armukadedus, aga ei enamat.

ESS-i asutaja Urmas Sõõrumaa mäletab juhtumit ja viitab, et kuulis temagi, et ehk oli tegu isikliku kättemaksuga. Klandorfi teada jäigi see toimik lahenduseta riiulile tolmu koguma.
Samamoodi ei leidnud laia kõlapinda Estline’i endise tegevjuhi Harri Enula surm 1996. aasta juunis. Tema laip leiti Tallinna–Keila raudtee äärest ühe raudteesilla juurest. Mees oli mähitud okastraati ja viskunud või visatud raudteele. Aastaid hiljem on sellest põgusalt ajakirjanduses kirjutatud – eriti Estoniaga seoses – ent sel suvel see praktiliselt tähelepanu ei saanudki, kui surmakuulutused välja arvata. Üks politseis juhtumiga kokkupuutunu räägib nüüd, et siis loeti see enesetapuks, sest läheduses oli Enula auto, kus olid sees isegi dokumendid. Kogu vara oli puutumata. Peale selle olnud Enulal eraelus probleeme. Paljud uurijad ei uskunud, et tegu oli enesetapuga (kes end ikka ise okastraati mähiks?), kuid midagi tõestada ei õnnestunud.

Esiti oli Kalev Vahtrase nimi pääsenute hulgas. Laevapere liikmedki kinnitasid, et Vahtras on Soomes Turu haiglas.
Suur küsimärk saadab ka laevapere liikme Kalev Vahtrase saatust. Saksa ajakirjanik Jutta Rabe kinnitas, et ta mõrvati. 2002. aastal pajatas Rabe SL Õhtulehele, et esiti oli Vahtrase nimi
pääsenute hulgas. Kalev Vahtrase abikaasa Ruth sai kinnitust teisteltki laevapere liikmetelt, et mees on Soomes Turu haiglas. Ruth sõitis sinna, ent seal öeldi talle, et tema mees viidi Rootsi. Pärast pikki telefonikõnesid kinnitati hoopis muud, Kalev Vahtrase surnukeha olevat leitud merest, Ruthile näidati fotot ja ta tundis oma abikaasa ära. Hiljem tõi mehe vend surnukeha Eestisse. Kui siin kirst lahti tehti, oli ta šokeeritud: surnukehal olid noahoopide jäljed ja lõikehaavad. Neid märkas ka Ruth, kelle sõnutsi oli tema meest piinatud ja pekstud. Kuid surmatunnistus nendib kiretult: uppunud Läänemeres.

TUUKRID LEIDSID PIHTI KAJUTIST ÄRIMEHE KOHVRI
KAROLIINA VASLI

Saatuslikul ööl sõitis laevaga Rootsi ka salapärane Ida-Virumaa ärimees Aleksandr Voronin koos 15-aastase poja ja tolle vanaisaga. Pärast päästmist seletas mees ajalehtedes, et oli teel ärikohtumisele Taani ja otsustas lennuki asemel laeva kasuks seepärast, et pelgas tormi tõttu lennu ärajäämist.
Õhtuleht kirjutas aastate eest, pärast õnnetust otsisid tuukrid Voronini kohvrit meresügavustes oleva Estonia kajutitest. Tuukrite ja tuukrikontrolli omavahelisest vestlusest selgub, et Voronini kohver tuli iga hinna eest leida. Nii ka läks. See leiti kapten Avo Pihti kajutist.
Voroninit on seostatud relvaäri ja Vene kosmosetehnoloogia smugeldamisega Läände. Mida sisaldas tema kohver, pole kirjas üheski ametlikus aruandes. Ärimees ise suri 2002. aasta juunis insuldi tagajärjel. Ta lahkus jäädavalt kaks nädalat pärast seda, kui ajaleht Süddeutsche Zeitung arutles ühes artiklis tema relvaäri võimalikust seosest laevahukuga.

Uskus surmani, et mees on elus
Uusaastaööl vastu 2006. aastat suri ravimatu ajukasvaja tõttu kapten Avo Pihti abikaasa Sirje Piht, kes uskus vankumatult, et tema mees on elus. Sirje Piht pühendas katastroofi järel oma elu Estonia uppumise põhjuste uurimisele. Intervjuus Eesti Päevalehele viitas valitsuse uurimiskomisjoni juhtinud endine riigiprokurör Margus Kurm (vt kõrvallugu), et midagi võis teada uurimiskomisjoni rootslasest liige Börje Stenström, kes oli
seotud sukeldumistega 1994. aasta detsembris. Ajaleht Svenska Dagbladet on kajastanud, et just Stenströmi käsul visati tagasi merre vraki juurest üles toodud vöörivisiiri tähtsad hüdraulikaosad. Seda kinnitas operatsioonil osalenud tuuker. Stenströmi enda käest midagi küsida ei saa, sest ta suri 1997. aasta märtsis vähki.
Rootsi meedias on kirjutatud, et just Börje Stenströmi käsul visati tagasi merre vraki juurest toodud vöörivisiiri osad.
Selle aasta 1. septembril suri Estonia hukku uurinud rahvusvahelise uurimiskomisjoni Soome esindaja Kari Lehtola. Oma elu viimased aastad veetis ta hooldekodus. Siiani on elus komisjoni endine esimees Andi Meister, kes avaldas 1997. aastal paljastava raamatu „Lõpetamata logiraamat”, kus ta rääkis muu hulgas laeval viibinud kaheksa inimese salapärasest kadumisest, kelle huku kohta pole kindlaid tõendeid. 2000. aastatel pole ta avalikult Estoniat puudutavatel teemadel pea üldse sõna võtnud. Liiguvad isegi jutud, et ta loobus Estoniaga tegelemisest, sest hakkas kartma, et teda jälitatakse. Eesti Päevaleht pöördus ka nüüd Meistri poole, kuid ta ei soovinud intervjuud anda.
Margus Kurm

ANDRES PUTTING
UURIMISKOMISJONI JUHT: TULEKS KORRALDADA UUS SUKELDUMINE KAROLIINA VASLI
Eelmisel kümnendil valitsuse uurimiskomisjoni juhtinud endine riigiprokurör Margus Kurm ütles Eesti Päevalehele sel nädalal antud intervjuus, et kuni laevakere pole uuritud, jäävad kõik stsenaariumid teoreetilisteks arvamusteks.
Teie toonases aruandes on märgitud, et laevakere põhjaosa ei ole kunagi kogu ulatuses uuritud ega filmitud. Teadaolevalt pole praegusekski suuri uuringuid tehtud. Saan aru, et seetõttu ei saa lõplikult ikkagi välistada ka plahvatusi? Miks laevakere põhjalikult ei uuritud?
Hinnangud ja arvamused ei maksa palju. Asju tuleb uurida. Mina püüdsin seda uurida. Kohtusin JAIC-i (laevahuku algne uurimiskomisjon – toim) liikmetega, nii eestlaste, rootslaste kui ka soomlastega, aga vastust ei saanud. Selgus, et ainus mees, kes võiks midagi teada, oli rootslane Börje Stenström. Paraku oli tema 2005. aastaks juba surnud. Kokkuvõtteks, oli põhjus milline tahes, fakt on see, et filmi või mingit uuringuaruannet lavakerest ei ole.
Vastuseta küsimus on seegi, kuidas pääses vesi autoteki all olevatele tekkidele. Kas nüüdseks, aastaid hiljem, on selles rohkem selgust?
Selgust on täpselt sama palju kui oli 2009. aastal, kui valmis komisjoni viimane aruanne.
Algne ametlik versioon pärast õnnetust ütles, et vöörvisiiri kinnitused purunesid, visiir kukkus vette ja ramp avanes täielikult. Teie aruandes oli viidatud, et see jutt läheb vastuollu paari tunnistaja ütlusega. Milline sündmusre käik on teie hinnangul kõige tõenäolisem?
Hinnangud ja arvamused ei maksa. Loevad faktid. Fakt on see, et mitte keegi mitte ühelgi ajahetkel pole näinud, et ramp olnuks lahti. Küll on aga viis pääsenut, kes nägid, et ramp oli kinnises asendis ka siis, kui laev oli juba kreenis. Isegi kui JAIC algul arvas, et vesi pääses sisse avatud rambist, siis sellele arvamusele vasturääkivate tõendite ilmnemisel tulnuks kontrollida alternatiivseid hüpoteese, näiteks seda, et laevakeres on auk. Kuna seda ei tehtud, siis polegi muud kui JAIC-i arvamus ja sellele vasturääkivad tõendid. Kui mina siin nüüd midagi arvaks, siis oleks see ju ka ainult arvamus, mida ei ole võimalik faktide abil kinnitada ega ümber lükata. Kuni laevakere pole uuritud, jäävad kõik stsenaariumid teoreetilisteks arvamusteks.
Vrakki üles ei toodud – seda on põhjendatud ka hauarahuga. Kas seda oleks uurimise huvides pidanud ikkagi tegema?
Arvan, et vraki ülestõstmiseks puudus vajadus. Laevakere põhjaosa oli suures osas, võib olla isegi täies ulatuses nähtav ning seda oleks saanud ka vee all uurida ja filmida.
Meedias on aastate jooksul räägitud palju ka sõjatehnika salakaubaveost.
Väidet, et laevaga veeti huku ööl mingit sõjatehnikat või muud salakaupa, pole keegi suutnud tõestada.
Millest võis tuleneda, et mitu isikut kanti esiti pääsenute nimekirja, ent hiljem nad sealt kadusid? Näiteks Andi Meister tõi raamatus „Lõpetamata logiraamat” välja kapten Avo Pihti, tüürimehe Kaimar Kikase, laevaarsti Viktor Bogdanovi, mehaanikud Lembit Leigeri, Agur Targama, kaupluse juhataja Tiina Müüri ja varieteetantsijatest õed Hannika ja Hannely Veide.
Teoreetiliselt on igasuguseid võimalusi, aga milleks teoretiseerida, kui on võimalik uurida. Otsige üles need inimesed, kes neid nimekirju koostasid ja küsige, miks nad kirjutasid sinna need nimed.
Kas teie enda jaoks on Estonia katastroofiga seotud suuremaid küsimusi, millele siiani vastust pole? Kas ja mida annaks üldse riiklikul tasandil teha, et neile vastused leida?
Teha annaks igasuguseid asju. Kõige lihtsam ja mõttekam oleks korraldada uus sukeldumine.



LEVINUIMAD VANDENÕUTEOORIAD ESTONIA HUKU PÕHJUSTE KOHTA
MIHKEL TAMM
Mõned vandenõuteooriad elavad jõuliselt edasi veel tänaselgi päeval ja nendega koos levivad arutelud, et uurimise võiks uuesti avada.
- Piirkonda tabas veealune maavärin, mis tekitas merel ebatavalise tormi. Selle loodusõnnetuse olevat põhjustanud asjaolu, et kaks taevakeha olid sattunud oma tiirlemisel resonantsi. Kui Merkuur oli jõudnud teha kaks tiiru ümber Päikese, lõpetas Kuu oma kuuenda ringi ümber Maa. Resonantsi tugevnemiseks andnud põhjust ka planeet Uraan. Seesama nähtus olevat hukutanud ka USA kosmosesüstiku Challenger ja tekitanud Tšornobõlis tuumaelektrijaama katastroofi.
- Professor Aleksander Sinjakovi arvutianalüüs näitas, et Estonia hukkumise ööl kella ühest kuni veerand kaheni sattunud laev geofüüsikalise resonantsi piirkonda, mis nõrgendab oluliselt metallide kristallstruktuuri. Seetõttu ei pidanudki vööriluukide riivid merejõududele vastu.
- Väidetavalt veeti Estoniaga salakaupa. Kui Estonia oli 28. septembri õhtul Tallinnast lahkunud ja jõudnud avamerele, saanud kapten Arvo Andresson kõne Jurilt, kes öelnud, et Rootsi tolli on teavitatud laeval olevast heroiinist. Seepeale pidi Andresson kogu heroiini üle parda heitma. Hiljem meenus Jurile, et laeval pidi kahes veoautos olema veel 40 tonni koobaltit, millest tuli samuti lahti saada. See oli juba raskem ülesanne ning vandenõuteooria kohaselt otsustas laevameeskond keset tormist merd laeval visiiri avada, rambi alla lasta ja kaks veoautot merre uputada. Selle käigus läkski kõik nihu, lukud ei avanenud korralikult, hinged purunesid ja visiir kukkus merre, mis viis laeva uppumiseni. Väidetavalt olnud see salapärane Juri ei keegi muu kui Eesti kaitseväe juhataja Aleksander Einseln ja kogu Eesti poliitiline juhtkond oli salakaubaveoga kursis olnud.
- Estonia põrkas kokku rootslaste allveelaevaga ja uppus.
- Laeval veeti salaja sõjatehnikat Rootsi. 28. septembril juhtus aga lastiga õnnetus, mille tõttu sõjatehnika plahvatas ja laev põhja läks. Kuulujutul on nii palju alust, et nädalapäevad enne uppumist tõesti veeti Estoniaga sõjatehnikat Rootsi, kuid mitte hukkumise ööl. Peale selle on uurimiskomisjoni liikmed kinnitanud, et isegi kui Estonia oleks olnud ääreni sõjavarustust täis, viis tol ööl laeva põhja siiski vigane vöörivisiiri süsteem.
- Estonia uputati sihilikult, et lahti saada Rootsi 69 politseinikust, kes olid uurinud tapetud Rootsi peaministri Olof Palme mõrva ja kes teadsid liiga palju. Seetõttu korraldati neile Estonia peal preemiareis, et nad kõik korraga tappa.
- Laevafirma Estlink oli Vene maffiaga probleemsed suhted. Kui laevafirmal raha maksmisega raskeks läks, oli maffiagrupeering lubanud laeva põhja lasta.
- Estonia peal transporditi tuumarelvi või -jäätmeid Paldiskist. Seetõttu oli vaja õnnetuse tagajärjel kiiresti laevavrakk betoneerida, et radioaktiivne materjal merd ei reostaks.
- Estonia viimasel reisil oli reisijana kaasas ka laeva teine kapten Avo Piht. Esialgu päästetute nimekirja kantud Piht aga kadus ühtäkki nimekirjadest. Vandenõuteoreetikud on veendunud, et Pihtist tuli vabaneda, sest ta teadis liiga
palju laeva tegelike uppumise põhjuste kohta või on ta seetõttu suunatud Ameerika Ühendriikidesse tunnistajakaitse programmi. Samasugune saatus oli ka kaheksal teisel meeskonnaliikmel, kes esialgu pääsenuteks loeti ja seejärel ikkagi surnuks kuulutati.

Päevalehe, Ekspressi ning PM artiklid. Mõnda asjalikku, mõnd suht jaburdust sisaldavad...näiteks "...Seesama nähtus olevat hukutanud ka USA kosmosesüstiku Challenger ja tekitanud Tšornobõlis tuumaelektrijaama katastroofi... "- mõlema katastroofid ja nende põhjused on lausa sekund-sekundis läbi uuritud.

Kas mulle ainult tundub, et eriteenistused tunnevad selle, Estonia teema vastu seletamatult aktiivset huvi. Iga teema puhul sellist huvi ei tähelda.

Eriteenistused vaevalt, neil on muudki teha, küll aga on see teema oma küsitavuste ja vandenõuteooriatega lihtsalt paljudele huvipakkuv. Erinevalt peenemast "parast" nagu kellegi unenäo tähendusest vms.

Eriteenistustele ei paku see teema mingit huvi, sellepärast, et see on liiga äraseletatav. Eriteenistustele pakuvad huvi seletamatud sündmused millele on vaja otsida põhjust. Seletamatu sündmuse tunneb ära sellejärgi, et kui sellest rääkida tahad siis tuleb nagu plokk ette. Aga Estonia teemas kõik pruugivad suud vabalt, ilma plokita. Järelikult selles teema pole midagi salajast.

https://saartehaal.postimees.ee/6792305/...versioonis

Estonia teine tüürimees kahtleb laevahuku ametlikus versioonis

Esimest korda veerand sajandi jooksul on Tagarannas Estonia katastroofis hukkunute mälestusürituse ajal päikseline ja rahulik ilm, ent südames rahu ei ole. Estonial teise tüürimehena töötanud Tagaranna mees Raul Allvee ei lepi sarnaselt paljude teistega Estonia huku ametliku versiooniga, mis osutab laeva konstruktsioonivigadele. Konstruktsioonivead võisid ju olla, ent kas tõde piirdub vaid sellega, arvestades, kui palju on vastuseta küsimusi?

Siiani ei anna Raul Allveele asu laeva vanemmehaaniku Lembit Leigeri kadunuks jäämise lugu. Ta meenutab katastroofijärgset Eesti merelaevanduse peakapteni kokkukutsutud koosolekut ja seda katkestanud telefonikõnet.

Kõne, milles teatati, et lennukiga Soomest saabub komisjoni tööst osa võtma ka Lembit Leiger ja paluti talle autoga lennujaama vastu tulla. Mõne aja pärast helistati uuesti ja anti teada, et vanemmehaanik tuleb hoopiski järgmise lennukiga. Leiger pole tulnud aga tänase päevani ja siiamaani pole tema kohta rohkem infot.

Piht mis Piht

Sarnaselt paljude oma kolleegidega tundis ka Raul Allvee õnnetuse järgsel hommikul Saksa televisiooni uudistesaates Turu ülikooli haigla ukse juures bussist väljunud mehes ära kapten Avo Pihti.

"Kui sa oled inimesega kaks aastat koos sõitnud ja näed teda läbi kiirabiauto akna, siis ikka tunned ära, seal ei ole teist võimalust," räägib Allvee, kes kuulus Estonial kapten Pihti vahetusse. Üle 800 inimese märga hauda viinud laeva kapten võidi ära peita ainuüksi juba sel põhjusel, et säästa teda rahvahulkade võimaliku süüdistusterahe eest.

Täiesti usutav tundub Raul Allveele ka relvavedu parvlaeval Estonia. Kauba eest vastutajana, kes autosid peale laadis, kordab Allvee esmalt üle asjaolu, et Estonia väljus viimaseks jäänud reisile kaks kraadi paremale kaldu. Nii juhtub tavaliselt, kui autode kaal on valesti deklareeritud. Millegipärast tulid kaaluerinevusega autod laeva alati viimastena, ehkki just viimaste autode järgi rihitakse laev tasakaalu, mistõttu hakkab kaaluvahe eriti silma.

Allvee sõnul tegid nad koos kaptenitega Estline´i kaubandusosakonnale kaks ettekannet, kus juhtisid tähelepanu veokitele, mille kaal erines laadijatele esitatud andmetest. Mingit tagasisidet nad oma ettekandele Estline´ilt ei saanudki.

Raul Allvee hinnangul ei pruugi relvaveol laeva hukuga otsest seost olla. Pigem üritatakse relvavedu maha vaikida sel põhjusel, et merenduskonventsioon keelab relvade transportimise reisilaevaga ja sellest keelust üleastujat ootab karm karistus.

Õnnetuse võis põhjustada hoopiski pime juhus. Teine tüürimees Allvee osutab, et viimase versiooni kohaselt võis laevahukuni viinud vigastuse põhjustada Rootsi allveelaev, mis eksikombel üritas valel ajal pinnale tõusta ja laevakeresse augu tegi. Tormise ilma süüks Allvee laeva põhjaminekut panna ei söanda.

Päikeseline õhtu

"Tegelikult oli see tavaline tormine ilm, Estonia oli Rootsi vahel ka hullemat tormi kogenud," möönab ta. Et rahu maa peale saabuks, pooldab Allvee laevavraki uurimist.

Esimest korda Estonia laevahuku ohvrite Tagaranna mälestamisürituse ajaloos toimus üritus 28. septembri asemel tänavu 27. kuupäeval ja algas tavapärasest paar tundi varem. Esimest korda oli mälestusõhtu üheaegselt nii soe kui ka selge.

Kell võis olla poole seitsme paiku, kui Raul täheldas: "Praegu on see aeg, kui laev 25 aastat tagasi tunni aja eest välja läks. See juhtub alles mõne tunni pärast."

Sel päeval laseb Raul alati silme eest läbi kõik laevale jäänud töökaaslased. Kuigi laeval töötati kahes vahetuses, oli laevapere omavahel tihedalt läbi põimunud. Vahetuste koosseisud muutusid ja kõik olid kõigiga rohkem või vähem koos töötanud. 29. septembril laevale minema pidanud Rauli vahetusest oli õnnetuse ajal laeval umbes 30 inimest.

25 aastat järjest oma kodukülas Tagarannas laevahuku ohvreid mälestanud Estonia teine tüürimees leiab, et kõik merepõhja jäänud inimesed väärivad meelespidamist ka 50 aasta pärast.

Tsitaat:Saksa televisiooni uudistesaates Turu ülikooli haigla ukse juures bussist väljunud mehes ära kapten Avo Pihti. 

Tsitaat:"Kui sa oled inimesega kaks aastat koos sõitnud ja näed teda läbi kiirabiauto akna

Siis kas nähti väljumas bussist või nähti mööduva kiirabi aknast? Päris suur ja põhimõtteline vahe.

Kas kapten Piht?

Kaks kaptenit...

(03-10-2019 10:46 )I'll be back Kirjutas:  

Tsitaat:Saksa televisiooni uudistesaates Turu ülikooli haigla ukse juures bussist väljunud mehes ära kapten Avo Pihti. 

Tsitaat:"Kui sa oled inimesega kaks aastat koos sõitnud ja näed teda läbi kiirabiauto akna

Siis kas nähti väljumas bussist või nähti mööduva kiirabi aknast? Päris suur ja põhimõtteline vahe.

Kogu intervjuu on loomulikult täielik asjatundmatu jaburuste jaburus ja hülgemöla ja küündimatute ajudeta ahvide hambast väljaimetud antisionistlik demagoogia. Ja teate miks? Reportaažihommikul väideti ajakirjanikele, et Allvee ajas habet žiletiga, kuid kontrollitud allikate väitel kasutanud ta hoopis Philipsi pardlit!!!
Siin on ju ometi määratu ja põhimõtteline vahe ning see seab kahtluse alla kogu tema jutu ja sellega seoses Estonia uppumise fakti kui sellise üldse.

Tsitaat:ju ta tundis Pihti ära mõlemas klipis. 

Nu-nu...a miks siis räägitakse kõik need paarkümmend aastat vaid ühest kadunud videost, kui nüüd tuleb välja, et neid on mitu ja üks neist ka igati tuubis nähtav...

"need kes terve päeva teleka eest istusid, kinnitavad et õhtuses AK-s ei olnud klippi mida päeval kedrati."
Mandela efekt ehk?...

Siiani on jutuks olnud ÜKS klipp, mis on kadunud ning milles väidetavalt kapten Piht vaatas kiirabi embleemidega sõiduauto aknast välja. välja auto aknast. Nüüd siis ilmneb, et klippe on tegelikuses mitu, kusjuures need pole ülepea kadunud. Järgmiseks tulevad jutud kustutamisest, lõikamisest etc. Mõistagi ei lisa see teemale mingil määral usutavust. Ülepea oli seal kohapeal tegu märkimisväärse segaduse ja peataolekuga. Näide sama teemat käsutlevast foorumist selle väite illustreerimiseks

Tsitaat: Einar Kuke ülekuulamisprotokoll
Kuupäev: 7. oktoober 1994

Tsiteeri:

Umbes kell 7 hommikul võttis meid pardale Rootsi helikopter. Meie päästepaadis oli neli inimest, kes kõik pääsesid eluga. Päästepaadi all oli üks rootslane. Päästepaat oli nimelt ümber pöördunud. Kui meid üles korjati, oli juba valge.

https://www.delfi.ee/archive/estonia-pr ... d=69822175

Siit võib välja lugeda, et
* Parves oli neli inimest, üks nendest polnud parves vaid oli parve all, kokku 4 inimest, 4 pääses eluga
või
* Parves oli neli inimest + üks rootslane parve all, kokku 5 inimest, 4 pääses eluga ja 1 ei pääsenud või pole teada

Ma TEAN, et sellelt parvelt päästeti 4 inimest, seal oligi kokku koos parve all olnud ja viimases "Pealtnägijas" esinenud Anders Harald Eriksson`iga 4 inimest, mitte viis, aga ülekuulamisprotokollist ei ole kõik üheselt ja selgelt aru saadav.

Selliste tunnistuste baasil on väga raske, kui mitte võimatu, viia kokku päästetud konkreetsete parvede ja päästjatega.
Selliste tunnistuste baasil on võimatu järeldada, millistel parvedel olid ainult ellu jäänud, ainult hukkunud, või mõlemad läbisegi.

---

Tsitaat:Sirje Piht oli veendunud, et kiirabiautos istus Avo. 

Katsuks siis lõpuks ära otsustada, mitu neid klippe oli ja millised kaotsi on läinud. Kas Pihti nähti kiirabis istumas ja mööda sõitmas (milline video on tuubis vabalt olemas/vaadatav) või istus ta kiirabibussis ja on see klipp kadunud ( kiirabibussides veeti inimesi valdavalt mitmekesi ja sel juhul peaksid teised bisdis olnud teda ju mäletama. Lühidalt- palju segadust ning vähe usaldusväärsust. Lisaks- ka ülejäänud päästetud ja kadunuks väidetud pidanuks kuskil suure tõenäolsusega kaamera ette jääma, helikopterid, mis inimesi transportisid, olid ajakirjanike ja tele võttegruppide tähelepanu keskpunktis.

Delfi tõstab ette "uskumatu vandenõuteooria": Estonial veeti relvi!

kroonika.delfi.ee/news/kurioosum/sobing-laane-ja-ida-vahel-netflixi-dokumentaalis-kasitletakse-kummalist-vandenouteooriat-estonia-uppumise-kohta?id=88485791

Kommentaariumis jõudsid teadjamad juba ka relva enese tuvastada: õhutõrjeraketi tuumalõhkepea...
Raketiteadlane, auuu!

Sealt kommentaariumist leiab nii mõndagi huvitavat --->
"1994 septembri postimehes kas oli 28 või 29 omas esilehel suurelt Lembit Leiger kanderaamil, kust ma seda tean sest olin teise vahetus madrus. Niiet neid meie kolleege peideti ära kusagil 14 tk kuna meie töötasime teises vahetuses siis meieni jõudis info pääsenud meeskonna liikmete kohta suht esimesena.kõik.kes Eesti lasti ei või midagi avalikustada mis teelt laeval toimus. Nii on. Uut uurimist pole vaja vaid peaminister, simm, sinisalu, kross ja kes kõik veel peaksid suu lahti tegema ja tõe ära rääkima. "

Galeriis esimesel pildil on keegi kanderaamil aga kuidas selliselt pildilt kedagi ära tunda...
https://heureka.postimees.ee/4258533/199...e-voimalik
Sealt vanu ajalehe artikleid vaadates kohtab veel huvitavaid pärleid.
Pildil nr 2- "Kohe pärast Tallinna saabumist vestles päästetutega eesti kaitsepolitsei" .
Pilt nr 8 !!!- "Eesti päästelennukeid ja laevu õnnetuspaigale ei lasta" .Mis põhjusel? Peale pealkirja mina sealt kahjuks rohkem välja ei loe.Keegi veerib välja mis seal kirjas on ?
Pilt nr 9 - Carl Bildt ja Mart Laar silkasid kiiremas korras Turu haiglasse kus oli päästetuid kahekümne ringis.Rootsis oli päästetuid kordades rohkem,miks nad sinna ei läinud ? Turu haiglas olid Voronin,Linde,Kadak,Sillaste,Kermet...Ehk siis enamus neid kelle tunnistuste põhjal lõplik rapport tehti.Bildt ja Laar olla olnud mõni nädal varem koos Paldiski reaktori juures käinud..
Sattusin kogematta ka sellise artikli peale - "Postimees 1994. aastal: nurjati suure värviliste metallide partii toimetamine Venemaalt Eestisse. Venemaa loodepiirkonna siseasjade transpordimiilitsa töötajad selgitasid välja kuritegeliku jõugu, kes oli spetsialiseerunud haruldaste ja värviliste metallide salajasele toimetamisele Eestisse. Konfiskeeritud partii maksumuseks hinnatakse 600 miljonit.
https://arvamus.postimees.ee/4440015/pos...t-eestisse"
Mart Laari pinginaaber koolis oli Meelis Lao.FBI andmetel oli Lao Peterburi organiseeritud kuritegevuse esindaja Eestis.Tegeles 90ndatel transiidi-bisnessiga.
Igaljuhul Mart teab...

Selline kommentaar ka delfist -"See teooria käis venekeelsest meediast läbi juba ca pool aastat peale laeva uppumist. Tookord väideti, et ka eesti poliitikud olid teadlikud ja seotud veneallilmaga, kes asja korraldas."

Geargirl,leidsin midagi mis sulle huvi pakub -
"Uurisin natuke interneti avarusi. Leidsin mõnedest allikatest väiteid (ei vastuta nende tõepärasuse eest), et selleks konvoiks oli Kaitseliidu SOG II eriüksus, mis allus otse KL ülemale(sellest KL ülemast siin veits juttu-Kindral Aleksander Einseln teadis relvaafäärist peastaabis poolteist aastat). Ja lisaks, et lastiks oli venelaste SS-19/20 tuumalõhkepea koos selle programmeerimiseks vajaliku elektroonikaga. Ja lisaks, et vene luure sai sellest saadetisest teada (endisel KGB töötajal Kristapovitšil oli väidetavalt kaubaga seotud kõnede salvestisi, mis võisid ka ta surma põhjustada mõni nädal hiljem) ja Vene saatkond Rootsis nõudis laeva läbiotsimist hommikul kui laev maabub. Mida lõpuks ei toimunudki, sest ..."

Pakub küll huvi... Juhuslikult olen üsna kursis tolleaegse piirivalve korralageduse ja tolli korruptsiooni tasemega. Miks just tuumapomm võis olla lastis? See selgitaks nii mõnegi anomaalia: vraki katmise soov betooniga ja salatsemise himu.
Vaatame veel kord, missugune vene sõjatehnika pakkunuks huvi läänele? Ma arvan, et suurt sellist polnud midagi. Hoopis kompaktne tuumapomm võinuks mustal turul sadu sidruneid maksta. Kuid sel juhul olnuks just jänkide ja juutide eriteenistused tagajalgadel...
Edasi... Mul ei ole mingeid kahtlusi, et teatud seltskond omas võimekust kasutada Eestit transiitmaana relvade smugeldamiseks. Siinkohal hammustan keelde, nimetamaks konkreetseid nimesid. Kes soovib võib uurida, millised Eestiga seotud tegelased teenisid oma esimesed miljonid just käibemaksupettustega ja hiljem Vene loodusvarasid ärastades miljardärideks said. Selline tegevus oli võimalik ainult koostöös vene eriteenistustega. Ja see on ülioluline punkt, sest tuumapommi pihta panemine(loodusvarade ärastamine) ilma eriteenistuste katuseta oli ilmselt võimatu...
Veel üks huvitav fakt: 94da aasta alguses varustati kõik Eesti piiripunktid radiatsiooni tuvastamise seadmetega. Põhjenduseks Tshernobõlist pärit kiirgava vanametalli Eestisse sattumise vältimine. Sellise seadme nina alt tuumalõhkepea läbivedamine pidi olema võimatu, kuid... piirivalve korruptsioon...

Ei saa jätta irisemata inimeste lihtsameelsuse üle, kes usuvad, et Estonia uputas pomm. Estonia uputas vöörivisiiri konstruktsiooniviga. Ja ametnike ahnus, kes sellise rannasõidulaeva avamerele lubasid. Tuleks tähele panna, et mingil ajal oli tõsiselt õhus üüratu kahjunõue saksa laevaehitusfirma vastu. See nõue on kuidagi märkamatult laualt maha libisenud... Ja kes esitasid pommiversiooni? Need olid SAKSLASED.

President Lennart Meri nõudis 1994. aasta sügisel kaitsepolitseilt suure saladuskatte all ettekannet, kas uppunud parvlaeval Estonia oli registreerimata sõidukeid.Piirivalve andmetel veeres Estonia peale 61 autot,tolli ja laevafirma andmetel aga 75.KAPO arvates oli masinaid pardal kuni 83.
https://www.postimees.ee/6787065/pealtna...oidukitest

---

Selle kruusa ja betoneerimisjutu kohta on ka selline "vandenõu"versioon olemas ,teen copy/paste-
"Aga selle nn luureohvitseriga kohtusin ma puhtjuhuslikult Rootsi roheliste partei korraldatud koosviibimisel, kus muu hulgas arutati ka huku-teemat.
Tema teooria on järgmine:
Estonial veeti tõepoolest sõjatehnikat, kuid hukuga sel seost pole. Hukk toimus just nii nagu seda väidab lõppraport ja oli erinevate ebameeldivate kokkulangevuste tulemus.
Paraku sisaldas aga osa tol ööl laeva pardal olnud tehnikast mingil määral radioaktiivseid aineid, mis huku tagajärjel keskkonda lekkisid.
Rootsi riigi kava Estoniat katta olevat välja mõeldud just sel põhjusel, et vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist.

Tervet Estoniat ei olnud siiski vaja katta, sest ramp tiriti irvakile ja radioaktiivset ainet sisaldanud konteinerid toodi välja ning maeti vraki lähedusse. Väidetavalt on see matmispaik isegi merepõhja kaardil tuvastatav, kui võrrelda esimesi sonaripilte ja kõrvutades neid tänapäevastega.

Peale paljasõnaliste ütluste pole mehel oma väidete tõestamiseks midagi ette näidata.

Jah - ramp on aja jooksul rohkem irvakile vajunud, kui esimestel videotel näeme.

Jah - vraki katmise kava jäi katki, kuigi raha maksti hollandi firmale Smit Tak AB-le ette ning merepõhjas mingeid töid isegi tehti.

Jah - selle firma üheks töövaldkonnaks oli ka radioaktiivete ainete kahjutustamine.

Jah - Estonia pardal veeti eelnevatel kuudel relvi, kuid hukuöö kohta sellised andmed puuduvad.

Kas pole taas üks kena teooria? Kuigi jah - tegemist on taas ühe omalaadse vandenõuga.

Ma nüüd veidi Jutta Rabestun ja toon teieni selle ammuse loo üksikasjad. See on veel hullem, kui Jutta Rabe film. Loodan, et võtate seda mõnusa irooniana.

Rootsi ohvitser rääkis, et viibis katmistööde ajal hukupaigas töid seiranud Soome jäämurdjal ning kinnitas, et Estonia vraki katmisest oli asi kaugel. "Mitte kunagi ei ole olnud eesmärgiks Estonia vrakk betoonsarkofaagi matta - tegelik põhjus lebab Estonia lähedal merepõhjas," väitis mees omal initsiatiivil toimunud vestlusel.

Oma nime arusaadavatel põhjustel mitte avaldanud riigiteenistuja sõnul oleks too salajane operatsioon juba varem äärepealt avalikuks saanud, sest ajakirjandus nuhkis välja, et liiva ja kruusa puistatakse vrakist üsna kaugele. Kuid riikide vaikimistaktika tõttu sumbus see kiirelt, ütles ta.

Tema väitel kulutas Rootsi riigi tellimusel tegutsenud Smit Tak katmis- ja kahjutustamistöödele umbes 3 miljonit dollarit. "Objekti ei kaetud lihtsalt kinni, sellele eelnes töö vee all," lausus mees.

Väidetav Rootsi ohvitser ei oska öelda, mille nad täpselt kinni katsid, kuid teab, et see on seotud Estonia katastroofiga. "Mulle küll otse ei öeldud, kuid jäi mulje, et see on sama ese, mis jäi kajaloodipildile mõni aeg pärast katastroofi vraki nina ees. Siis veeti see mõnisada meetrit laevast eemale ja seal jäi see kogemata kombel uuesti, sedakorda juba visiiri otsinud meestele ette. Nemad käisid ka vee all vaatamas ja väitsid siis, et see on tavaline terasplaat," jutustas mees.

Luureohvitseri jutust selgus, et objekt oli ähvardavalt radioaktiivne ja mingil ajal eksisteeris reaalne oht, et Läänemeri saab tõsiselt saastatud. "Alguses ei kiirustatud katmisega, siis aga tekkis oht. Midagi läks seal kardinaalselt viltu," seletas ta. Rootsi riik telliski seetõttu kiirelt kinnikatmistööd, kuid rahva hulgas tekkiva paanika ennetamise nimel otsustati tööd Estonia vraki matmise nime all läbi viia. "Keegi ei oodanud, et rahvas hakkab selle vastu protestima. Kuid niikuinii ei oleks vrakki kinni kaetud - kes sinna alla oleks ikka vaatama läinud, et kas kere on kinni kaetud või mitte," seletas mees. "Moepärast heideti ka vraki ümbrusesse veidi liiva ja kruusa, mis on näha ka Gregg Bemise videol," väitis ta.

Ohvitser rääkis, et objekti katmistööd vältasid paar nädalat - tegemist ei olnud hiigelobjektiga. "See oli ligi paarkümmend meetrit pikk ja mõned meetrid lai," iseloomustas ta objekti."
See nn "terasplaat" võis ehk olla koobalt mida oletatavalt oli kuni 40 tonni Estonia pardal?