Spontaanselt astraaltasandil

Arvan, et kogesin täna lõunauinakul spontaanset astraalprojektsiooni, mis kestis ~10-20 sekundit. Ega selles midagi erilist ei olnudki, kuid kehasse oli pärast raskusi tagasi saada ning tekkis paar küsimust.

Varem pole astraalis käinud. Olen sellest küll teadlik, kuid sealsete ohtude pärast pole mul kunagi olnud tahtmist seda olnud kogeda. Üsna tavapärane on olnud lucid dreaming, kuid täna hommiku poole tundsin korra seda une ja ärkveoleku vahelist olekut- kerged värinad olid ning mõtlesin tol hetkel, et astraali ma ei taha minna, vaid ütlesin endale, et jään rahulikuks ning uuesti magama. Hetekeks nagu kontroll kadus ära, kuid siis järsku olin oma voodi kõrval. Miskipärast oli nähtavus jube halb. Vaatasin korra enda füüsilise keha poole, nägin ennast ja tekki, aga üsna ebaselgelt. Nagu oleks pime olnud, kõik paistis üsna must ja tume olema. Samas tedvustasin tol hetkel endale, et oi, näe sattusingi astraali. Mõtlesin, et lähen kohe kehasse tagasi, kuid vaatasin veel oma toas ringi. Toa teises nurgas oli arvuti ning ema uuris sealt midagi. Siis tekkis mõte, et lähen läbi ema, et kas ta tunneb siis midagi. Läksingi siis ligi ja viisin oma käe kaks korda temast läbi. Siis ta vaatas kaks korda minu poole. Mõtlesin, et äkki ta tundis midagi. Kuid seepeale tahtsin kehasse tagasi minna. Teatav hirm oli ka, et ei tahaks kauaks välja jääda. Läksin siis keha juurde ning püüdsin võtta sama asendi, nagu füüsiline keha ning lootsin üles ärgata. Kuid siis läks asi imelikuks. Ma ei tea kas hakkasin und nägema, kuid üles ei suutnud ärgata, püüdsin nagu silmi avada ning enda arust raputasin täiega jalgu, häält püüdsin ka teha, kuid häält ei tulnud kuidagi välja ning üles ei saanud. Siis ma nagu mõtlesin/tundsin, et ma ei ole vist füüsilise kehaga samas asendis. Proovisin end täpselt füüsilise kehaga ühte saada, kuid millegipärast oli alaseljas (neeru piirkonnas) nagu mingi tõrge. Selline torkav tunne oli, kui proovisin lükata end õigesse asnedisse. Igatahes oli see jube ebameeldiv ning mõtlein, et pean selle torkava valu üle elama, muidu ei saagi kehasse tagasi. Ning siis täiega surusin end nagu oma keha sisse, mispeale sain lõpuks üles. Üles ärgates oligi ema arvuti taga lugemas.

Mõtlesin tükk aega, mis asi see nüüd oli, äkki oli ikka lucid dream. See tundus küll more real, kuid mitte oluliselt. Kui lucid dreamis teadvustan alati endale, et olen unenäos, siis tol hetkel oli täielik tunne, et olen astraali sattunud. Võrreldes lucid dreamiga oli nähtavus küll halvem, kuid samas tundsin end tasandiliselt hoopis teisiti. Millegipärast oli jube pime, tume, liikusin nagu läbi sudu või kerge võrestiku, kergelt virvendas ka. Millest see nähtavus võib oleneda, et miks nii pime oli? Samuti tekitas paanikat, et miks ma kehasse tagasi ei saanud ning kuidas järgmine kord käituda?- Hakkasin mõtlema, et siit millalgi lugesin, et astraalis on nii, et iga mõte, mis on, mõjutab sealset hetkeolukorda. Ehk siis, kui kehasse tagasi minnes oli kerge hirm, et kehasse tagasiminemisega võib raskusi tekkida, siis äkki kohe tuligi takistusi ette. Tegelikult ei tahaks enam ühtegi astraalvärki kogeda, kuid kui juthub jälle nii olema, et järsku olen oma voodi kõrval ning siis ei saa kehasse tagasi??

Kui sa tahad tagasi saada, siis alusta peast. Mul ei tule kunagi välja teiste kehaosade liigutamine(esimesena). Kui suudad natukenegi pead liigutada, liigu kätele ning siis muudele kehaosadele. Kui jääb kuskil katki, alusta jälle peast. Mõnikord on sealtki raske alustada, aga kui üritad, siis saab hakkama küll. A nojah, see on jällegi ühe inimese kogemused. Mõnikord on isegi nii juhtunud, et terve keha rappub ning kõrvalisik on ikka väga shokis
Ja valu kohta ei oska spekuleerida. Iseendal on mõnikord jalad valutanud ja üks kord ka vasak käsi, a nojah... pikk jutt.
Halb nägemisvõime võib tekkida paljudest asjadest. Hetke ''energia'' olekust ruumis ja sinus, sinu mõttemaailmas ja no nii edasi.
Ürita ikka ise ja ära karda, see suht peamine, mis mind mõnda aega tagasi hoidis.