Mis teeb inimesest inimese?

(28-02-2013 16:52 )Eithea Kirjutas:  Mina ütlen ausalt, selle lobotooma mõtte sain ma siit, kuid harjutuse tegin meeldejätmiseks toona, millegipärast ma teadsin peale mooride külastust, et siis kui rääkima õpin ei ole mul see asi enam meeles ja momendil ei oska ma veel kõnelda( kuigi mooridega sai suurepäraselt suheldud), pingutasin kuni uinusin.

(01-03-2013 14:19 )Krt Kirjutas:  Mis ma sellise üliandekuse peale oskan muud kosta, kui vahest kuluks vähe mõttetööd kah ära, suudaks ehk oma andekaid arusaamu ja hinnanguid ka adekvaatsemalt edasi arendada? Et tegite oma harjutused aastaid hiljem meeldetuletamiseks, ja nüüd olete veendunud, et just need mõtted teil sünni hetkel täpselt peas olidki? Tere Talv! Küll on lihtsameelsetel ikka "põnev" elu, ju nende erilisus teebki nendest "õiged" inimesed! Sel juhul ma hea meelega ei kvalifitseeru seal inimeseks, sest seal on minu jaoks piisavalt igav.

Õpi lugema, harjutuse tegin toona ja mingeid ekstra/lisa meenutamise harjutusi (s.h. hüpnoos jms) teinud ei ole (alati oli meeles), seega palun ära pane mulle sõnu suhu.
Edaspidi kasuta oma nn " kõrgemaid tasemeid" tõe selgitamiseks, muidu võib jääda mulje, et sa oled neist nn "tasemeist" väga kaugel, võiks isegi öelda, panid mehe tasku, kuid ei tea, kus "see" on.

Kas naeravad? Või hoopis teevad grimasse millel pole naeruga mingit pistmist?! Jahh - olen kuulnud, näinud, et loomad reageerivad kõdistamise laadsele tegevusele naerulaadse ilmega. siin aga tekib teatud küsimus - kui jutt läheb "uhfudele" siis tekib kiiresti teatud hulk kodanikke kes seletavad, et tegu on soovunelmaga millel ei ole tundmatute lendavate objektidega mingit pistmist - lihtsalt näeme suvalist kujutist ja anname sellele oma mõttes sellise väljundi mida sooviksime näha. Ei räägi praegust mõningatest "kõrgematest" loomadest nagu teatud ahvi liigid aga jutt ikka koerad-kassid-hobused.
Seega kui koer teeb grimassi mis meenutab oma kujult inimese naeratust kas siis tegu on ikka naljaga? Kas kutsika/kassipoja sihitult sihikindel ringi koperdamine mis mingil hetkel juhuslikult meenutab nalja tegemist (meenutage seda kuulsat juttu lugematust hulgast ahvidest kes kirjutusmaisnaid toksivad) on ikka nalja tegemine aga mitte juhuste kokkulangemine. Inimesed tihti teevad loomadele liiga - loom oma mõistusega üritab kätte maksta. Seni kuni loom on väike on tegu mõju väike ja võtame seda kui "nunnut nalja" ja omastame talle (teenimatult) nalja tegemise oskuse. Kui aga loom on suur (nagu näiteks elevent) siis tema kättemaks lõppeb kurvemalt nii inimesele kui talle. Aga sisuliselt sama tegevus pole enam naljakas?
Leian, et on VARA veel evolutsiooni seisukohalt võttes inkrimineerida loomadele külge nalja tegemise võimet. Ja seda ühel lihtsal põhjusel - kuna hetkel veel käib inimese jõud loomadest üle siis esineksid need loomad oma naljadega kuskil tsirkuses või estraadil ja seda murdu arvestades paljude kasuahnust. Seni kuni seda aga ei toimu olen päris kindel, et on vara rääkida midagi loomade "naljavõimest".

Eithea, sama hästi võiks ka öelda, et õpi selgemalt väljendama. Pealegi VS oli sind vahepeal juba oma lobotoomiaga poolenisti hüpnotiseerinud, mida olid ausalt tunnistama sunnitud, kuna seda teab siit foorumist iga vähegi vanem olija. Aga sinu loos võib veel teisigi sarnaseid ebaausaid momente olla, mille oled mujalt oma mõttekonstruktsioonidesse üles korjanud. Seega pole sa sunnitud seda ausalt ära mainima. Kas sinu edasine jauramine peaks mind millegi poolest veel huvitama? Kui said oma imeharjutused tehtud, siis peaks kõik ju suhteliselt hästi sinuga olema, mis ongi peamine.

(01-03-2013 16:45 )excubitoris Kirjutas:  Leian, et on VARA veel evolutsiooni seisukohalt võttes inkrimineerida loomadele külge nalja tegemise võimet.

Kas naljasoon on midagi milles inimesed loomi süüdistavad või hoopis millalgi võib-olla tuvastavad kas seda on või ei ole? Pealegi kui sa midagi sellest ei tea, siis mille alusel sa väidad, et see loomadel puudub? Sest su pikk jutt näitab ainult seda, et sa vaatad ainult inimese pilgu läbi loomi ja üritad naljasoont inimesest lähtuvalt neile omistada, st kui inimene teeb enda arust nalja, siis peaks loom seda naljana võtma. Sa ei ole ju loomade käest küsinud millised nende naljad on, kui neid on, kuidas nad reageerivad neile ja aru saanud kas inimestele peaks need üldse naljakana tunduma.

Esiteks, naervad loomad ei tee vaid grimasse, vaid ka häälitsevad tavapärasest teistmoodi, näiteks rottidel on tuvastatud teatud spetsiifiline helin. Teiseks ei pruugi loomade naerugrimassid inimeste naeruga üldse sarnased olla ja tõenäoliselt ei olegi, sest hammaste näitamine on loomariigis valdavalt märk agressiivsusest. Isegi ahvide naerugrimass ja häälitsus ei sarnane eriti inimeste omale. Kolmandaks on huumor ja naer üldisemalt teatud rõõmu tunne ja emotsioon, mis on väidetavalt seotud aju limbilise keskusega. Imetajatel on kõigil see keskus teadaolevalt olemas. Neljandaks on minu silmis kõigil loomadel mingit huumorimeelt, kes vähegi tunnevad mingit mängulusti. Ja loomade omavahelist mägimist pole teab mis keeruline kõrvalisel vaatlusel äratunda, iseasi kas iga inimene seda ka naljatlemiseks peab. Seega, kuhu üldse tõmmata piir huumorisoone ja mitte huumorisoone vahele, või milline konkreetne nali on naljakas ja milline mitte? - on jälle isegi inimeste puhul erinev. Ufo võrdlus jääb minule arusaamatuks, kuna definitsiooni kohaselt ei saa vast keegi välistada tundmatute lendavate objektide olemasolu.

---

(01-03-2013 17:43 )Eithea Kirjutas:  

(01-03-2013 17:16 )Krt Kirjutas:  Seega pole sa sunnitud seda ausalt ära mainima. Kas sinu edasine jauramine peaks mind millegi poolest veel huvitama? Kui said oma imeharjutused tehtud, siis peaks kõik ju suhteliselt hästi sinuga olema, mis ongi peamine.

, Noo milleks nii närviline, kuid tänan küsimast, minuga on ikka kõik heaste, arvan et ka sinuga sest hoolsa õpilasena oled tänaseks kindlasti enesele Tokroda raamatud nii edaspidi kui tagurpidi juba pähe ajanud, kuigi paistab olema puudujääke, pead vist veel studeerima.
Lugupidamisega

Minule pole tarvis siin kohtlaselt lugupidamist avaldada. Ei, ei ole Tokroda teist raamatut läbigi lugenud, ega huvita enam ammu kah - kui see sind kuidagi huvitama peaks.

See paneb muidugi mõtlema mõiste inimene üle, kas seda saabki defineerida? Inimkehades liigub tõenäoliselt palju erinevaid olendeid, näikse, et enamik kehasid on vaimust pärit hingede poolt asutatud, kuid ilmselt mitte kõik, niisiis polegi paslik ka imikute kohapealt püüda mingit universaalset tõde kehtestada. Samuti ei pruugi kõik hinged olla olnud teadlikud keha asustamisest. Mina olen suhelnud paari hingega enne kui nad oma kehasse maabusid.

(01-03-2013 18:08 )serviti Kirjutas:  See paneb muidugi mõtlema mõiste inimene üle, kas seda saabki defineerida? Inimkehades liigub tõenäoliselt palju erinevaid olendeid, näikse, et enamik kehasid on vaimust pärit hingede poolt asutatud, kuid ilmselt mitte kõik, niisiis polegi paslik ka imikute kohapealt püüda mingit universaalset tõde kehtestada. Samuti ei pruugi kõik hinged olla olnud teadlikud keha asustamisest. Mina olen suhelnud paari hingega enne kui nad oma kehasse maabusid.

Mina olen umbes samamoodi mõelnud. Mingist (ka kosmilisest) rassist hing/vaim koos maise kehaga ongi inimene.

Meil on kõnekeelne väljend "ole nüüd inimene", millega eeldatakse kõrgemate inimlike väärtuste nagu humaansuse, kaastunde, eelpoolmainitud huumorimeele, eetika kategooriate jms avaldumist.
Olen mõelnud, et inimese defineerimisel saame defineerida üksnes inimesena eksisteerimise miinimumi, mis ongi kehastunud hing. Kasvõi mõistuseta, multipuudega, huntide kasvatatud jne.

Seega tuleks välja, et inimene tähendab inimlike väärtusteta üsna vähe?

---

(26-02-2013 15:54 )Sinis Kirjutas:  Vahemärkusena lisan, et äärmuslikust headusest (tõenäoliselt puuduvad selle kandjad) pole eriti midagi kuulnud.

Pakun, et (äärmusliku) headuse kandjad on siiski olemas - ingelinimesed. Neid ehk ei märgata
Viited http://www.sacredspaceswa.com/angelichuman.cfm
http://humanityhealing.net/2011/04/metap...ic-humans/

Edelatuul Kirjutas:Mingist (ka kosmilisest) rassist hing/vaim koos maise kehaga ongi inimene.


Olen mõelnud, et inimese defineerimisel saame defineerida üksnes inimesena eksisteerimise miinimumi, mis ongi kehastunud hing. Kasvõi mõistuseta, multipuudega, huntide kasvatatud jne.

Seega tuleks välja, et inimene tähendab inimlike väärtusteta üsna vähe?

Jah. Ei tähenda väärtuste kontekstis pmst midagi. Inimene on kokkuleppeline bioloogilise liigi nimetus üksnes

Kage Kirjutas:Ei meenu, et ... keegi oleks uurinud või kindlaks teinud või oskaks loomadega nende tasemel suhelda

Krt Kirjutas:Kõigepealt tuleb ikka loomalikust alateadvusest inimliku tavamõistuseni kasvada.

Loomadega nende tasemel suhtlemine ei ole loomastumine ja jääb täiesti inimvõimete piiresse. Muust loomast ei saa "kasvada" inimeseks nagu ei saa inimesest kasvada delfiiniks vms. Loom on üldmõiste ja ka inimene on loom - inimeseks teeb inimlooma teistest liikidest ehk parem võime teha mitmenda astme järeldusi. http://www.youtube.com/watch?v=Zd97TnKlRZM Lingi kirjeldus: Animal behaviourist, Kevin Richardson, has struck up a remarkable friendship with an entire pride of lions in South Africa. Sky's Africa Correspondent Emma Hurd reports.

Tänud Eitheale, kes endale nii suurepärase allkirja pani .

Teemaga vägagi seoses
Telelavastus Koera süda (ETV 1988)
http://etv2.err.ee/videod/teater/28aadd2...8a9e0b492f

Ja kes originaali näha tahab, see leiab selle Youtubest

http://www.youtube.com/watch?v=whHySar4E...ults_video

http://www.youtube.com/watch?v=2usMQPhei...ults_video

Maalased s.h. inimene -see kummaline olend.
Ka alljärgnev on inimese(te) osa... kas see just teeb inimese, kuigi...?
I film
Earthlings - Joaquin Foenix (2003)

NB! Nõrganärvilistel mitte vaadata! Häiriva sisuga film.
Võib kustutada, kui ei sobi.

Earthlings - Joaquin Foenix (2003)

Edasi "mitteinimesed", kui keegi oskab võib tõlkida (mingis kohalikus keeles?)...Välimuse järgi võiks öelda, et inimesed, kuid tegevus ... (vaimusus?) läheb juba "mitteinimeste" pärusmaale , aga vaadake ise.
Pealkirjaks on "Püha Ganges. Mitteinimeste küsimus".
Pildist täiesti piisab, et mõista pealkirja.
II film
Священный Ганг. К вопросу о нелюдях
http://video.mail.ru/mail/goldsberg07/109/1919.html

NB! Nõrganärvilistel mitte vaadata!
Võib kustutada, kui ei sobi.

Minul tekib küsimus. Kas me seda liha sisse ajades ikka jääme puhtaks sellest süüst, või oleme samal tasemel nagu need kõrilõikajad?
Kuidas see oligi? Seadust mitte tundmine ei vabasta süüst. Aga mida siis meile pähe määritakse?

Olen viimasel ajal mõelnud, et 7 miljardit inimhinge on liialt palju selle imelise Maa jaoks. Kuidagi väga kummalised sündmused ja arengud toimuvad praegu siin. Justkui kõik on lubatud ja millegipärast lastakse vabalt kõigel loogilisel ja mitteloogilisel sündida....et vaadata, kuhu see viib või koguda asitõendeid.
Kas see mõte tundub teile jabur... et Universumi nö "sisepolitsei või maksuamet" kontrollib Maa inimesi, et kui jätkusuutlik rass see on ja nähes, kui palju me vihkame üksteist rassiliste, usuliste või sooliste erinevuste pärast ja hävitame oma ligimesi ja ka ümbritsevat loodust misiganes põhjusel....
Siis kas me peaksime olema imestunud, kui meile kriips peale tõmmatakse, sest oleme lootusetu ja ennasthävitav rass.

Meie hinged kehastuvad uutes tingimustes, planeetidel ja teistes oludes.

Aga INIMENE ...???

Täiesti õige tähelepanek, olen ka sellele mõelnud samast vaatenurgast. Hetke seisul on inimestel raske see eksam läbida, rassiste jne. teistevihkajaid pisierinevuste pärast on me hulgas liiga palju. Puudub ühtsus. Kas kujutaksite ette näiteks hunte, kes tapaks üksteist sellepärast, et ühel on hall kasukas ,teisel tumehall või pruun ?

Inimese peaks inimeseks tegema või siis vähemalt eristama teistest liikidest võime armastada, andeks anda jms. Kahjuks nagu eelpool juba öeldud, ei suuda me enam suures plaanis väga inimlikud olla....

ARMASTUS - ma arvan, et see ongi võti. Kuidas aga keegi seda tõlgendab või kasutab?
Aga seda ei saa endale vägisi ellu tuua...see on ikka väga müstiline energia.

4th Reich Rises - elus näide ,miks inimesed seda eksamit ei läbi.

Me oleme ikkagi loomses kehas, koos kogu selle iseärasuste ja vigadega. Hingelt oleme kõik üks, seega minumeelest teeb see meist inimese, mitte meie füüsiline ja hinge kombinatsioon.

(15-09-2013 12:31 )theodor Kirjutas:  Me oleme ikkagi loomses kehas, koos kogu selle iseärasuste ja vigadega. Hingelt oleme kõik üks, seega minumeelest teeb see meist inimese, mitte meie füüsiline ja hinge kombinatsioon.

See on muidugi vaieldav, et kas me oleme kõik hingelt üks. Mida keegi hinge all silmas peab ...

Eks see võrdub ka samas sõnadega, armastus, hoolivus jne...

(13-09-2013 19:47 )Teeline Kirjutas:  Inimese peaks inimeseks tegema või siis vähemalt eristama teistest liikidest võime armastada, andeks anda jms. Kahjuks nagu eelpool juba öeldud, ei suuda me enam suures plaanis väga inimlikud olla....

Jah, kes on inimene, ja isegi mitte Inimene? Väga palju arusaamadest sõltub vanusest, läbi erinevate kogemuste muutub sinu - kas just mõistmine - alateadlik hindamine või siis, väärtushinnangud. Kümmekond aastat tagasi olin ma täiesti veendunud, et inimene on samasugune "rakukogum" nagu iga teine elusorganism Maa peal, ei midagi erilist. See, et me räägime ja toimetame on lihtsalt meie liigi omapära nagu kopral puude langetamine või kaladel kudemine ... Täna hakkab mulle tunduma, et inimesi on siin maapeal mitte erinevaid vaid pärinevad erinevatest "liikidest", "algkultuuridest", mis iganes, mis ei ole seotud geneetilise siduvusega ... juhm arvamine, võibolla, aga selleni on viinud inimeste kõrval elamine ... Loomulikult ma olen lugenud biorobotitest ja tuhninud läbi suure osa seda muud teaduslikku lugemisvara - aga mõelgem korraks sellele, et ka need on kokku kirjutanud ja kellegi teise arvamustest koostanud : inimene. Nagu Pühakirjad pole Jumalate poolt kirja pandud vaid inimeste kirjutatud ...

Võime mõtiskleda (tunne ,olla olemas) eksistentsi üle ,kuulda enda eksisteerimise müra ja seeläbi püüda mõista ümbritsevat keskonda ja teisi olendeid.

(19-09-2013 22:54 )Ifkin Kirjutas:  Võime mõtiskleda (tunne ,olla olemas) eksistentsi üle ,kuulda enda eksisteerimise müra ja seeläbi püüda mõista ümbritsevat keskonda ja teisi olendeid.

Võime mõtiskleda enese eksistentsi üle? Mõistatahtmine? Väheks jääb nagu.
Võib pidada tõenäoliseks, et paljudel imetajatel on võime mingis ulatuses mõelda ja ka selles samas "mingis ulatuses" mõista teisi olendeid.

Ei Ifkin, sinu selgitusest jääb selgelt väheks.

---

PS. Andeks andmine, armastamine, hoolivus jne see on kõik noh selline ... inimlik eneseõigustus.

Mõni tarkpea on väitnud, et võime uskuda eristab inimest loomast. Aga siin on probleem. Keegi ei ole mõõtnud loomade religioossust või siis loomade usulisi võimeid. Usk(umine) ei ole lihtsalt kirik ja kiriklik hierarhia, dogmad ja "tavausklike lambakari". Kes nii väidab on oinas (ma solvasin just oinast) ja napi kujutlusvõimega ignorant.

(20-09-2013 21:55 )positiivne Kirjutas:  

(19-09-2013 22:54 )Ifkin Kirjutas:  Võime mõtiskleda (tunne ,olla olemas) eksistentsi üle ,kuulda enda eksisteerimise müra ja seeläbi püüda mõista ümbritsevat keskonda ja teisi olendeid.

Võime mõtiskleda enese eksistentsi üle? Mõistatahtmine? Väheks jääb nagu.
Võib pidada tõenäoliseks, et paljudel imetajatel on võime mingis ulatuses mõelda ja ka selles samas "mingis ulatuses" mõista teisi olendeid.

Ei Ifkin, sinu selgitusest jääb selgelt väheks.

---

PS. Andeks andmine, armastamine, hoolivus jne see on kõik noh selline ... inimlik eneseõigustus.

Mõni tarkpea on väitnud, et võime uskuda eristab inimest loomast. Aga siin on probleem. Keegi ei ole mõõtnud loomade religioossust või siis loomade usulisi võimeid. Usk(umine) ei ole lihtsalt kirik ja kiriklik hierarhia, dogmad ja "tavausklike lambakari". Kes nii väidab on oinas (ma solvasin just oinast) ja napi kujutlusvõimega ignorant.

Kui on olemas mõistmine(kohale jõudmine) ,siis ei jää väheks! Kõik muu lihtsalt kuulub sinna juurde. Tavaliselt ei saada vähemagagi hakkama
Millisena me üldse tahame inimest näha? Milline on see ideaal?
Mida me üldse tahame või loodame? Eesmärk?

Mõtlema peab veel - see on tõsi. Ja siin püüame ehk olla võimalust mööda erapooletud? Mitte millisena tahame näha inimest, vaid mis või milline enamvähem selgepiiriline omadus või oskus teda eristab ümbritsevast... faunuast

Ja esitatud küsimuse valguses ei ole palju tähtis, mida tahame või loodame.

Molekulaarbioloog Jaan-Olle Andressoo ja teatrilavastaja Jaanus Rohumaa räägivad ööülikoolis teemal "Igapäevasest surematusest". Juttu tuleb rakkude ehitusest, geneetikast, evolutsioonist ja vananemisest. Kuna see Rohumaa tundub selline väga parameelne mees olevat, siis tuleb teaduse kõrval juttu ka mõnedest sellistest teemadest, mida siin foorumiski lahatud on - teadus kui eliidi tööriist, tervendamine muusika ja sõnade abil, GMO'd jne...

http://heli.er.ee/helid/oy/OY2006_Jaanus...tusest.mp3