Polügaamia ja nõialiinid

Tsitaat:Algselt postitas Ott Sama
Motiiv on väga salakaval - püsisuhtest seksiturule - Emake Loodus muud ei tunne ja ei andesta!!!

Kas ma sain õigesti aru, et siin Sa väidad, et end nooreks tegev ja mõtlev inimene (ükspuha mil viisil ta seda teeb) teeb seda sellepärast, et vahetada perekondlik koosvananemine välja uute seksiseikluste vastu?

Ma olen kindel, et see seisukoht võib enamikul juhtudest õigegi olla, aga 100% kõiki selle alla panna on vale
Emake Loodus on lipakas (nagu mingi Murphy seadus ütleb), aga loomu poolest lipakatel on suur hing (kuna teevad oma tööd mõnuga) - ja ta sallib "mainstriimi" kõrval kõiksuguseid kõrvalekaldeid.

Hmmm ... ja see kõrvalekaldunud "materjal" on palju tähtsam kui pealtnäha paistab (kust tean - kõhuussid räägivad) ... ülejäänud seksile orienteeritud inimmass toodab lihtsalt liha (söögiks kellelegi).

[Muudetud: 5-12-2010 Marina]

Energeetiliselt on seks teatud diilide tegemisel tekkiv "ülejääk".
Umbes nagu kanakondid - Me puhastame kondid lihast (ehk sööme konte)
Kuna inimene on üks huvitav loom, kes harjub kõigega siis ongi käes selline juhus kus süüakse... konte. Ja kiidetakse veel pealegi!

Ilo, see "ülejääk" on kõige olulisem funktsioon elusorganismil. Mida edukam on geen seda rohkem on "ülejääki"ja
kui leidub veel sellele veel turgu - siis on õnn majas!!! Kogu elu pöörleb nende väärt geenide ümber... , tehes
lõputuid kompromisse. Siit jõuan Marina küsimuseni: nooreks mõtlemine ja "maskeerimine" - absoluutselt õige!...
valmisolek seksiseikluseks on oluline! Mine tea millised pakkumised võivad tulla? Alati tuleb valmis olla!
See nüüd ei tähenda, et püsisuhtest seksiseiklustele - vastupidi - püsisuhtes on parem!... kui see on õigetel alustel.
Ilo, see kondi näide ee ei ole päris see... või siis parem oleks - kontides, luudes on üdi sees. Nii on parem!
Nõiad vahendavad tasakaalu inimese ja looduse vahel - valikud on rasked: iga teene eest tuleb tuua tänuohver
vere/elu hinnaga,... aga vahest aitab loitsust. Eks vahendati ka geene talude vastu - eksimus maksis nõiale elu.

Veel "hiljuti" oli kombeks panna naisele sisse muster pulmaööl aadliku poolt.
Kuidas sa ikka domineerid maalappi mis ei ole energeetiliselt sinu, kui mitte läbi sohilaste.
Tekib liin (olgugi, et habras) aga vähemalt oled "oma" ja tekivad uued võimalused.
Ja ega need nõiad ka sugugi sölibaadis elanud - Vähemalt mitte vaimses. Mindi ja rännati unenägudes teise astraalkehasse ja pandi lapsuke valmis. Enamjaolt ka näkkas ja sündiski lapsuke kes millegipärast tundis tõmmet va selle metsa poole ja kadus oma 13 sünnipäeval "veskisse". Sest ka nõid vajab ju rattaid, et "vilja peksta".

See "hiljuti"on ka tänapäeval kombeks. Tuleviku ajaloo õpikust: pruukis vaid mõnel poppdrubaduuri(de)l linna
tulla, kui nad nõudsid linnaisadelt kõige kaunemaid neitseid oma sängidesse, mis nörritas linna noormehi...
Kas ei tule tuttav ette? See mustriga õnnistamine oli maahärradele tüütuks kohustuseks, millest nad püüdsid
ära viilida,... mis omakorda kutsus esile külamatside mässu. Viimased geeniuuringud siinmail näitasid seda -
saksa verd - mitte tilkagi! Puha läti veri...!
Eks need nõiad möllasid jah ringi ja said lapsi ka. Talupojad neist vist suurt ei hoolind, kui just iludus ei juhtund
olema. Ju nõia lapsed kippusid astuma oma vanemate jälgedesse? Ei tea kuidas nõia meessoost järglased
toimisid? Kuhu nad kadusid?

iga inimene peab ise aru saama, et ta on midagi palju sügavamat kui tema emotsioonid näiteks praegusel hetkel või tema mõtted oma päritolu kohta rohkem puust ja punaseks ette öelda on võimatu

Tsitaat:Algselt postitas Ott Sama
Talupojad neist vist suurt ei hoolind, kui just iludus ei juhtund olema.

Nõidade lapsed olid üldjuhul "väljaspool-valikuvõimalust".
Kui keegi siiski julges sellest keelust ükle astuda siis saadi kõigepealt üks korralik peks oma külameeste käest ja siis visati tagatipuks veel metsa kah, enamasti mõne suure ja väärika puu külge - Häbipostiks.
Enamjaolt tagasi ei tuldud.
Seda häbiposti kasutati hiljem ka ründajate vastu, kes tõid meile "kirjaoskuse ja usu" - Kettidega suure puu külge ja näljutati surnuks.
Huvitav on see, et peale füüsilise keha hävitamist näitasid kohalikud ründajate vastu üles solidaarsust põletades neid austusega samas kohas kus nad ise viisid oma põletusriituseid läbi (Juhul muidugi kui ei olnud isiklikku vimma ja sissetungija ei olnud teatud piiridest üle astunud)