Tarkusehamba ja tarkuse seos

Huvitav on mõelda, miks on hamba nimeks just takusehammas. Kas selle hamba tekkes ja inimese vaimse arengu tsüklis on tõesti mingi seos? Tundub et on. Nimelt selleks ajaks, kui tarkusehammas on lõplikult valmis, on inimene ka vaimselt enam-vähem küps. Kusagilt olen kuulnud, et peale 25 eluaastat ei ole inimene suuteline enam midagi sisuliselt uut omandama, st tal on peamised väärtushinnangud ja ümbritsevasse suhestumine lõplikult paigas. Ses suhtes ei olnud sellele hambale nime panijad päris "naljahambad"

[Muudetud: 22-11-2010 PiziIngliito]

Tsitaat:Algselt postitas VLAD
Huvitav on mõelda, miks on hamba nimeks just takusehammas. Kas selle hamba tekkes ja inimese vaimse arengu tsüklis on tõesti mingi seos? Tundub et on. Nimelt selleks ajaks, kui tarkusehammas on lõplikult valmis, on inimene ka vaimselt enam-vähem küps. Kusagilt olen kuulnud, et peale 25 eluaastat ei ole inimene suuteline enam midagi sisuliselt uut omandama, st tal on peamised väärtushinnangud ja ümbritsevasse suhestumine lõplikult paigas. Ses suhtes ei olnud sellele hambale nime panijad päris "naljahambad"

Terane tähelepanek!

Pakun võimaluse, et selles vanuses kui need "neetud" Tarkusehambad kord ära kukuvad/lagunevad on inimene jälle võimeline midagi sisuliselt uut omandama.


[Muudetud: 11-22-2010 Halo]

Arheoloogid teavad, et küttidel-korilastel olid tarkusehambad täiesti normaalsed hambad. Põllupidajatel, leiva-
õgijatel jäi "sahtel" lühemaks ja tarkusehambad kipuvad neil jääma poolele teele. Tihti leevendatakse asja
kirurgiliselt - tõmmatakse hammas välja!
Ja ärge muretsege, peale 25 muutute veel palju, ja paljuski tuleb uuesti alata.

See 25 sai võetud seetõttu, et mingi teadlane soovitas enne 25 eluaastat autojuhilube teha. Nimelt kuni selle eani tehes omandab inimene õpitu kõige kiiremini ja põhjalikumalt. Hiljem hakkab vaikselt see keha lagunemise protsess, millest ei pääse ka ajurakud.

Võimalik.
Aga mul tekkis selline küsimus, et kui peale 25 eluaastat ajurakud lagunema hakkavad siis 70-selt peaks ju enamus juba lagunenud olema? Ma ise olen veel 40dates aga tunnen üsna mitut üle 70 inimest kes on ääretult vitaalsed ja õpihimulised- samuti ei ole neil mingeid erilisi probleeme uue omandamisel. Õpetasin üht 74a meest arvutiga ringi käima ja ta "haaras kõike lennult".
Kas need on siis erandid? (kuradi palju erandeid- pea pool nendes vanadest inimestest keda tunnen).
Äkki on võimalik, et pisukest tähtsust omab see kuidas oma elu elada. Kui endale igasugust "solki" sisse juua ja süstida siis võib juba enne 25 eluaastat oma ajurakkudest lahti saada- kõikidest hammastest sh. tarkusehammastest ka

Tsitaat:Algselt postitas Halo
Aga mul tekkis selline küsimus, et kui peale 25 eluaastat ajurakud lagunema hakkavad siis 70-selt peaks ju enamus juba lagunenud olema? Ma ise olen veel 40dates aga tunnen üsna mitut üle 70 inimest kes on ääretult vitaalsed ja õpihimulised- samuti ei ole neil mingeid erilisi probleeme uue omandamisel.

Võibolla on tegu heade näitlejatega?

Eks ole igasuguseid kõrvalekaldeid. Mõni üle 100 aastane papi tõmbas kogu elu suitsu, aga tervid surmani korras.

Kindlasti palju oleneb ka inimese ametist, et palju aju treeningut saab.

Aga muidu on vanuritega ikka selline lugu, et nooruse aja sündmused püsivad meeles, aga hiljutisemad asjad lähvad meelest. Ka see kinnitab seda, et nooruses aju toimib paremini (või saab lõpuks täis?).

Tsitaat:Algselt postitas VLAD

Võibolla on tegu heade näitlejatega?

Otse loomulikult on!
Oma näitlemisoskused on nad omandanud kõige paremas koolis mis olemas- elukoolis nimelt (hea näitlemine nõuab muuseas palju ajurakkude tööd).
Niikaua kui inimene ise ei ütle "Aitab Küll" õpib ta ikka edasi. Noorel on palju õppida- ta lausa "ahmib" teadmisi, vanal ei tule enam niipalju pingutada ja vahest muutub ta "laisaks". Lihtsam on olla eee... veidi konservatiivne ja näideldes jätta mulje, et ajurakke on na vähevõitu
PS. Muidugi on ka seniilsust küllaga olgu selle põhjus siis mis tahes.

(23-11-2010 00:20 )Ott Sama Kirjutas:  Arheoloogid teavad, et küttidel-korilastel olid tarkusehambad täiesti normaalsed hambad. Põllupidajatel, leiva-
õgijatel jäi "sahtel" lühemaks ja tarkusehambad kipuvad neil jääma poolele teele. Tihti leevendatakse asja
kirurgiliselt - tõmmatakse hammas välja!

Evolutsiooniline hälve või tulnukad panid kodeerimisega mööda?
Huvitav miks leivaõgijatel peaks sahtel lühemaks minema ja samas miks siis tarkusehambad pole ära kadunud... error

(30-05-2012 15:22 )Balzzar Kirjutas:  

(23-11-2010 00:20 )Ott Sama Kirjutas:  Arheoloogid teavad, et küttidel-korilastel olid tarkusehambad täiesti normaalsed hambad. Põllupidajatel, leiva-
õgijatel jäi "sahtel" lühemaks ja tarkusehambad kipuvad neil jääma poolele teele. Tihti leevendatakse asja
kirurgiliselt - tõmmatakse hammas välja!

Evolutsiooniline hälve või tulnukad panid kodeerimisega mööda?
Huvitav miks leivaõgijatel peaks sahtel lühemaks minema ja samas miks siis tarkusehambad pole ära kadunud... error

Tarkusehambad veel nii pea ei kao - loodus on siin meist tsipa targem. Jätab need meile, sahtli põhja nö igaks juhuks.
Leivaõgijate sahtel lüheneb, aga samas nende isandate ahter jälle.. laieneb. Kõik on kenasti tasakaalus.

(26-11-2010 19:17 )Halo Kirjutas:  Võimalik.
Aga mul tekkis selline küsimus, et kui peale 25 eluaastat ajurakud lagunema hakkavad siis 70-selt peaks ju enamus juba lagunenud olema? Ma ise olen veel 40dates aga tunnen üsna mitut üle 70 inimest kes on ääretult vitaalsed ja õpihimulised- samuti ei ole neil mingeid erilisi probleeme uue omandamisel. Õpetasin üht 74a meest arvutiga ringi käima ja ta "haaras kõike lennult".

Pakun välja, et siin on tegemist loodusliku valikuga. Loodusliku valiku puhul nõrgemad hukkuvad ja tugevamad jäävad alles. Seega vananedes saame vastupidi targemaks. Sama võiks naljaviluks laiendada ka alkoholismi peale - alkohol hävitavat ajurakke, kuid loodusliku valiku juures hukkuvad nõrgemad ja tugevamad jäävad alles. Järeldus - peale korralikku joomingut peaksite olema kõvasti targem .
Tulles nüüd vanuse juurde tagasi, siis praktika näitab, et inimene võib ju sellel omandamise perioodil hoolega koolipinki nühkida ja igatsugu tarkusi omandada ja pähe ajada, kuid kui ei ole piisavalt "soola söönud", ehk omandanud elukogemust, ei tasu mingist tarkusest, kui sellisest, üldse rääkida. Seda tarkust võiks ju tinglikult nimetada ka harituseks.
Vast oli mu mõttekäik arusaadav.
Tarkusehammastega on aga sedasi, et viimased mis suhu tulevad ning esimesed, mis suust lähevad.

(01-06-2012 01:18 )Ott Sama Kirjutas:  Tarkusehambad veel nii pea ei kao - loodus on siin meist tsipa targem. Jätab need meile, sahtli põhja nö igaks juhuks.
Leivaõgijate sahtel lüheneb, aga samas nende isandate ahter jälle.. laieneb. Kõik on kenasti tasakaalus.

Just targem oleks kaotada enne hambad ja siis lühendada lõualuud. Sest vastupidiselt tekiksid probleemid sahtli ära mahtumises, mis põhjustaksid palju vaevusi ja põletikke. Rumal valik lausa

See nii öelda Leivaõgijate teooria ja ja nende lõualuudele hammaste ära mahutumine ei olegi nii väga "määdžik". Mul sugulasel näiteks on lõualuud suht lühikesed (võib ka nimetada Leivaõhijaks ), ehk siis kui tarkusehammaste aeg hakkas tulema, siis oli jama. Hambad ei tahtnud ära mahtuda. Minu mäletamist mööda esialgu ajas tarkusehamba väljatulek ülejäänud hambad suus sirges rivis risti ja ühe tarkuse hamba normaalsesse kohta väljatuleku asemel tuli hammas välja hoopis suulaest. Igatahes vehkis ta hambaarstil tükk aega käia ja oli ilgelt piinasid, et hambumus korda saada.