Eesti on Soome ja Läti vahel

Ühel päeval potsatas minu postikasti üks kiri mis teeb huvitavat keelelist nalüüsi meie ümber olevast keelest.
Ei oska ise öelda kui adekvaatne on seal toodud seosed, kuid loen asja huvitavaks ja loodan, et autor ei pahanda kui seda foorumiga jagan.
Kuulaks meelega teie seletusi ja paluks jääda viisakaks - tean autorit ja tegu isikuga kes on juba aastakümneid tegelenud ka antud teemaga.

Tsitaat:Kodeeritud -N

Täht N nimelõppudes viitab soome rahvaste ulatuslikule levialale Loode-Euroopas. Nime tähendus võib anda vihjeid nime kandja päritolu kohta, kuid ka käänamise vormid on infoallikas.

Soome nimedes on omastava käände lõpp on N, vastates küsimusele kelle? või mille?: Helsinki-n Sanomat, Nokia-n Renkaat, Mannerheim-in-tie. Eesti tavakeel on arenenud lühiduse suunas ja nii ütleme praegu pigem: Helsingi sõnumid, Nokia rõngad (rehvid) jne.
Harv muinasvorm on sõnas maa-n-tee, kuid muidu leiame -n omastava pigem ammuste kihelkondade nimedes: Soontagana, Jogentagana, Vomentagana.


N valitsejate nimedes

Huvitav on vaadata viimase saja aasta vene valitsejate nimesid.
Edukamad vene revolutsionäärid eelistasid just soomepäraselt oma suurustleva nime moodustada.

Lenin (Lena suurjõe mõõtu tegelane), mitte Lenõtš, Lenski või Lenajev.
Just Soomest juhtis Lenin 1917. aastal riigipööret. Soomes väljaõpetatud eriväed olid võtmekohal Petrogradi 1917. aasta nn oktoobri võimuhaaramises. Tänuks on Lenin ja tema muuseumid iseseisvunud Soomes märksa suuremal aukohal kui Eestis. Petrograd asus ju soome hõimude levialal. Veel 1920. aastal oli soome elanikkond ja luteri kirik isegi vene sõjasaarel Kotlin’il (sõnast katel), kus paikneb Kroonlinn.
Stalin (terasmees), mitte Staltsov või Stalnov, vrd Stalnuhhin Narvas.

Osadel riigitegelastel on sünnipärased soome lõpuga perenimed, mille taga võiks aimata muistset soome seost:
Kalinin (kalina ‘lodjapuu’) Muuseas, tema naine Jekaterina on sündinud Paides.
Jeltsin (jelets ‘häslik’ – karpkalalaste sugukonda kuuluv kala).
Putin (putj ‘tee’). Putiina on kalade rände- ja püügiaeg.. Pahatahtlikud küll seostavad Putinit sarnase sõnaga putatj ‘vassima, segadusse ajama’. Raspuutinitsa on teedelagunemise aeg.
Sobjanin (sobjana ‘isiklik varandus, jõukus’), Permi kandis üsna levinud nimi – Putini edutatud uus linnapea Moskvas.

Ka vene sõimukeeles ruganj kajastub soome jälg: suukin sõn – litapoeg.
Tänast soome noort võib siin eksitada soome suukko ‘suudlus’. Vene valitsustegelastel on ju komme üksteist tervitamisel musitada....

Emakodu on vene keeles maamin dom, ehkki tavapäraselt on vene omadussõna pärast nimisõna: dom otdõha ‘puhkekodu’, dom kulturõ ‘kultuurimaja’.

Kunagisel liivi alal elav riialane on rižanin, kuid sisemaal moskvalane moskvitš.
Iidsest varjaagide Kiievist pärineb kiievljanin, ent mööda Dneprit lõunapoole allavoolu Zaporižžjas on juba zaporožets. Ürgsem slaavlane on slavjanin, moodsam venelane ja ukrainlane vastavalt aga russkij ning ukraiinets.

Vene keele reeglite järgi liidetakse naissoo -a, -ja lõpuga nimedele põhisõnast ettepoole asetatav -in omastav. See kajastub perenimedes, näidates pärinemist ja kuulumist:. Miša – Mišin, Ilja – Iljin.
Nõnda on mehe Lena meessoost järglane Lenin. Lenin-grad peaks tõlkima ’Lena linn’.
Uljanovite isa Iljat tähistab mittesoome Iljitš (mitte Iljin), mis kirjutatakse eesnime järele (Vladimir Iljitš). Ka Indias võidakse turistidelt küsida isanime kui kogunime osa, sest isaliinis pärinemist peetakse niivõrd tähtsaks. Sovjetiajal muudeti -itš kohustuslikuks meeste isanime lõpuks. Inimese ametlik nimi oli siis kolmeosaline, eesnime järgi kirjutati omastavas käändes isanimi ja lõppu perenimi (näiteks Arnold Fjodorovitš Rüütel). Samas -itš võib ka perenime lõpp olla, näiteks paljude juutide nimedes (anekdootide koondkuju Rabinovitš).

Valitsemiskeskustega seotud soomepäraselt tuletatud mõisted on bojarin, dvorjanin (dvor ‘õu’)– õukondlane, graždanin ‘kodanik’ja gorožanin ‘linlane’ tuletisena sõnast gorod, grad ‘linn’.

Eesti ja vene ilukirjanduses on olnud kasutusel väljend N. Linn, vältimaks linna otsesõnu nimetamist. See tuleb soome -n omastavast käändest. Näiteks viidet Suomen Kuvalehti võib varjata kui “-n Kuvalehti”. Sarnaselt on Hollandis isegi linn ‘s-Hertogenbosch ‘(Brabanti) hertsogi mets’
Praeguseks on koolimatemaatika kõrvale tõrjunud tähe N kui “tundmatu”, tuues asemele X (näiteks dokumendi pealkirjas “X-valla arengukava”).

Ajaloolised soome keele ja geenide mõjud vene igapäevakeeles kestavad edasi ja on täiesti märgatavad – isegi enam, kui pikka aega saksa mõju vallas elanud eestlaste hulgas. Võib-olla just sellepärast on soomlased venelastega äri tehes nii neile omasemad kui ka edukamad.


Omadus ees või taga?

Perenimed on mõnesaja aasta vanune nähtus. Esmaselt hakati perenimesid moodustama kas koha (talu, küla) või inimesele viitava tunnuse (kasv, amet) kaudu.
Mäe-Jaak > Jaak Mäe; Koka-Kusti > Kustas Kokk

Rahvasuu nimetab avalikku elu tegelasi just tava kohaselt: Tanki-Ants (Laaneots), Korteri-Elmar, Vigala-Sass, Farmi-Gabriel, Raua-Robert (Lepikson), Sea-Tiit (Tammsaar).

Tähelepanuväärne on selle kombe kestmine Lätis ametlikus keeles.
Lätlastel peab mehe nime lõpp olema -s, et saaks õigesti käänata. Reeglid on üksnes s-iga lõppevate meessoost sõnade kohta. Omastavas asendub nimelõpp s tähega a.

Näiteks Tõnis Paltsi kohta ütleme Eestis härra Palts.
Lätis peaks väljenduma Palta kungs. (kungs ‘isand, härra’, palts ‘veelomp’).
Seega on meie tuntud inimene lätlastele Lombi-isand.

Või Mailis Repsi perenime juhtum (reps ‘räpp kui muusikastiil, e häädub ä-na’).
Kui mees on Reps, peaks naine olema Repa, (repa ‘naeris’ vene keeles).
Viisakusvormides mees vastavalt Repa kungs ‘räpi-isand’ ja naine Repas kundze ‘räpi-emand’.

Ka võrukeelne Uma Leht on hakanud inimesi vanamoeliselt nimetama: Võro liinapää Tuliku Ülo, Misso jahiseldsi esimiis Sulõ Aimar, luvvamiis Ruitlasõ Olavi. jne.


Kalevanlinn

Eesti pealinna kunagine nimetus venelaste jaoks oli Kolõvan (ehk Kalevan). Tegu on soome omastavas käändes –n lõpulise sõnaga Ilmselt on ära jäänud nime teine pool, tõenäoliselt –linn. Kas nimetusele Taani-n-linn eelnes Kalev-an-linn?
Eestlased ei tea, mis on Alu nii kohanimes Alutaguse kui ka paljudes perenimedes. Tegelikult on ka Kalev tundmatu.
Isegi “Kalevalas” pole Kalevit.
Nimetus Tallinn ning eepos “Kalevipoeg” on selles mõttes sarnased, et kirjeldavad üksnes Kalevi või kalevite järgset aega.

Helger Aaresild

võimalik, et lähen oma arutelus liialt kaugele ajas või mitte seda teed pidi kui algne postitus eeldaks kuid -
soome keel milles on palju vana säilitatud võrreldes eesti keelega, sarnaneb kohati vana-kreeka keelega. Nimelt, soome keeles puudub sõnadel sugu ja enamus kreeka keele kesksoost nimisõnad on n lõpulused (seda Nominatiiv, Akusatiiv ja Vokatiiv käänetes).
Kui aga rääkida vene keelest, siis on ju õigeusk tulnud venemaale samuti kaudselt just kreekast - seega otseselt on võetud palju sõnu ja väljendeid kasutusse Septuaginta`st, LXX (algse pühakirja, mida täna tunneme Piibli nimega, kreeka keelsest tõlkest). Kreeka keeles on naissoost nimisõnade lõpuks a nagu ka vene keeles;

ja veel -- soome keeles on "kummalisel" kombel säilinud "oma sõna" rahvusvahelistele sõnadele nagu lift(hissi), sport(urheilu), Piibel(Raamattu). viimane aga tuleb otseselt kreeka sõnast" biblion" -raamat. Soome keeles Raamattu. Üldiselt võib leida mitmete muude vormide lõpus n tähte (kreeka keeles) ja seepärast ehk tuletaksin soomlaste enni armastust just siit. Kuid..mine sa tea



"pisteuo tois logois" -usaldan sõnu

Kes teab kultuuritegelast Rudolf Rimmelit võib leida lisatud kirjutisest ehk üllatusi.
Tundub, et antud isik oleks ehk saanud ka meie foorumi mõnedest teemadest hingekosutust.

Rudolf Rimmel | VIIMNE KUJUND

Ma saan aru,et siis üsna pea peale selle kirjutise avaldamist sooritas mees enesetapu-protestiks Eesti mahamüümise vastu.
http://www.iseseisvus.kongress.ee/index7...74b03c9925

Kahju, nüüd Ta ei saagi nautida soodustusi ega allahindlusi, mida suured kaubandusketid aeg ajalt pakuvad!
Saanuks veel soodsa eluasemelaenu ning autoliisingu. Ka Kultuuriministeeriumist kukkunuks kena eurotoetus
tasku. On kurb, et inimene ei saa enam valida endale soodsamat elektripaketti. Nutitelefonist jäi ilma!
Täiesti arusaamatu omavoli, mille tagajärjel kaotas riik maksumaksja, tarbija ning E-valija.

Tsitaat:Eestlasi ajaloolistel radadel juhendav Lagedi mees Neil Savi, kes on aastaid hobikorras tuhninud väga erinevates ajaloomaterjalides, leiab, et on aeg vabastada eestlased orjamüüdist. Teaduslikus käsitluses on see arusaam juba kummutatud ning Haridus- ja Teadusministeeriumi spetsialistidel tuleb mõelda, kuidas meie ajalugu tutvustada nii, et tekiks terviklikum pilt eestlaste minevikust.

Neil Savi paistab tänaval vastutulijale klassikalise patsiga IT poisina. Infotehnoloogiaga ongi Neil täiesti sina peal, kuid sellest enam tunneb ta end kodus ajalooteemas. Kui ta Viikingite külas ekskursioonijuhina igas vanuses ajaloohuvilised enda kõrval minevikku rändama viib, kostub hämmastavaid fakte meie esiisade minevikust.

Esimeste asjade hulgas selgitab Neil, et eestlased ei ole olnud mingid koopainimesed. Soome-ugri rahvad on ühed vanimad Euroopas. See tähendab, et eestlased on väga vana rahvas, kes juba muinasajal elas kihistunud ühiskonnas. Teiseks avab ta külastajate silmi ajalooperioodil 13.-19. sajandini, mil Eesti soost inimesed elasid ametliku ajalookäsitluse järgi rõhutud talupoja või orjaelu. Tegelikult oli pilt palju mitmekülgsem ja Eesti soost inimesed olid samasugused aadlid nagu sakslased, taanlased või rootslased.

Muinasajal toimus kihistumine

„Meie ajalooõpikutes kahjuks ei kirjutata väga pikalt muinaseestlaste elust. Tegelikult on arheolooge, kes ütlevad, et eesti-soome rahvad elasid kunagi tervenisti ümber Läänemere. See oli eesti-soome rahvaste (ugrilaste) sisemeri enne kui saabusid germaani ja teised hõimud," räägib Neil tõelise kirega. Kuid see on vaid siiski üks versioon sellest, kuidas võis tollal elu olla. „Praegusele geeniteadusele ja arheoloogilistele leidudele tuginedes võime vähemasti rääkida sellest, kust me tulnud oleme. Meie esiisad on jõudnud Läänemere idakaldale ja siia jäänudki juba peale jääaega tänapäeva Ukraina aladelt," lisab Neil.

Kui kooliõpikud kirjutavad eestlastest kui tublidest küttidest, põlluharijatest ja hiljem maarahvast, siis Neil jutustab hoopis, et meie esiisad olid kardetud rahvas. Taani vanemates kirikutes olla seintel kiri, mis hoiatas kuralaste-saarlaste-eestlaste eest: „Jumal kaitse meid kuralaste ja eestlaste eest.".

„Kuna arheoloogiliste leidude järgi olid esivanemad nii kõvad kauplejad, rauasulatajad kui ka viikingid, siis arvatavasti just viikingitena panid kuralased-saarlased ja ranniku eestlased taanlaseid hirmu tundma," viib Neil otsad kokku ja jutustab, et näiteks 1000 aastat tagasi elasid paljud eestlased siin tänastel Eesti aladel väga jõukat elu.

Mööda Soome lahte, Pärnu- ja Väinajõge käis aktiivne transiit. Jõukust näitab kasvõi seegi, et jõukad inimesed maeti kivikalmetesse ja selliseid matmispaiku on leitud Põhja-Eestis mitmeid. Näiteks Kahala järve ümbruses on ligi 100 kalmet. Lisaks on Eestist leitud väga palju hõbeaarde leide, suurimad neist kuuluvadki viikingiaega, kaugema päritoluga mündid on araabia hõbedirhemid.

„Kui lugeda Taani hindamisraamatut, mis on pärit ümmarguselt 700 aasta tagusest ajast, siis enamus meie riigi põhjaosas elavatest ülikutest olid eesti soost," kõneleb Neil ja lisab, et kuna tol perioodil ei olnud paremini hakkamasaamiseks niivõrd tähtis rahvus kuivõrd seisus, siis Taani hindamisraamatust võib aimu saada seda, kuidas eesti ülikud kohanesid ning võtsid endale ladina- ja germaanipärased nimesid. Umbes üks kolmandik eesti soost ülikutest oli jätnud endale eesti nime, näit Hildelempe/Hildelemb ja Villelempe/Villelemb. Ka mõjukaim „baltisaksa" perekond Maydell on selgelt eesti päritolu (algselt oli perenimi Maidele, mis tähendab väikest kala, nende suguvõsa erinevatel harudel on alati vapil kolm kala), kuigi seda ei taheta tunnistada. Samuti näitab kohalikest vanemate tähtsuse säilimist asjaolu, et isegi veel Poola ülemvõimu ajal kasutati paljude haldusüksuste juhtidena eestlaseid.

Antud teadmine nimemuutusest on teinud raskemaks saada jälile, kui palju elas enne võõra kultuuri saabumist siin Eesti soost ülikuid. Neil usub, et kuna on kindlaks tehtud, et kihistumine algas juba kiviaja lõpul, siis igati loogiline on, et ülikud olid kohalikud. „Ka Taani hindamisraamatu põhjal saab väita, et eestlased elasid kihistunud ühiskonnas. Mis tähendab, et keegi maksis siin kohapeal kellelegi maksu," järeldab Neil. Eesti ülikud on usinalt kogunud makse maksumaksjalt juba ammu enne 13. sajandit ja sellest peaksid Neili arvates samuti ajalooõpikud kõnelema, et tekiks õigem pilt meie esiisade elust.




Kaardil, mis kujutab Euroopat peale Karl Suure surma aastal 814, on näha, et Eesti ulatub Visla jõeni



Keskajal võeti omaks saksa kultuur

Tavapärases käsitluses (Vikipeedia) oli Eesti alates 13. sajandi algusest tihedalt seotud Saksa kultuuriruumiga: linnad kuulusid Hansa Liitu ja nii linna- kui ka maaeliidi keeleks oli saksa keel. Eesti keel jäi lihtrahva keeleks, mida kõneldi enamasti maal. Neili arvates ei tohi tahaplaanile jätta seda, et väga paljud eesti soost ülikud võtsid omaks saksa kultuuri. „Linnades elasid kohalikud, kes saksastusid, sest linnades oli rohkem saksa kultuuri," selgitab Neil, kes on aastaid uurides jõudnud tõenditeni, mis annavad alust nii väitmiseks. „Sellest on tõendeid Liivi sõja ajast, kus koos kohalike naistega põgenesid linnadest ka saksa naised," lisab ta viidates sarnasusele ka naiste riietuses.

Kust aga pärineb orjamüüt, seda Neil ei mõista. „Võimalik, et kui siia tulid võõras võim sisse, siis siinsete inimeste olukord muutuski ilmselt orjuseks võrreldes sellega, et tuhandeid aastaid oli siin elatud vaba rahvana," arutleb ta ning jõuab järeldusele, et Eesti soost ülikute olemasolu enne 13. sajandit ja nende figureerimine hilisemates sajandites ei luba üldistada eestlasi orjarahvaks. „See on julm üldistus, mis on tehtud kogu rahvale. Iga normaalne mõtlev inimene saab aru, et see ei ole võimalik," väidab Neil ja lisab, et tegelikult eesti keel ei tee kahjuks vahet tõelise orja ja mõisa külge kinnitatud kohustusliku isiku vahel. Neili arvates ei ole eestlane tõelist orjapõlve maitsta saanudki.

„Miks räägitakse Eestis pärisorjusest, kui Euroopa kontekstis oli see Venemaal? Venelased end orjadeks aga ei pea, eestlased peavad, ometi oli meil olukord läänelikum, vabam ja kergem. Kuni 17. sajandini kehtis Eestis maarahva tavaõigus. Alles Rootsi ajal 17. sajandil hakati Eestis laialdaselt kasutama Rooma õiguse retseptsioonile põhinevat kõikehõlmavat õiguslikku regulatsiooni. Kuid ka see regulatsioon võttis ulatuslikult arvesse kohalikke kombeid ja tavasid. Täpsemalt öeldes oli meil sunnismaisus ühel ajaperioodil ühele osale rahvast, mis on küll ühest küljest vabaduse piiramine, aga teisest küljest võib-olla tänu sellele oleme me rahvana säilinud," leiab ta.

Neil usub, et nii eestlaste kui maailmarahvaste ajalugu ei pruugi olla niivõrd mustvalge nagu me seda teame. „Sageli ei taheta vastu võtta uut, sest lihtsam on püsida vanas. Itaalia astronoom Giordano Bruno on tunnistatud ketseriks, kes sunniti oma vaadetest lahti ütlema, aga hiljem selgus, et kõik see mille ta välja ütles, oli tõsi, sest maakera käib ümber päikese," meenutab Neil.




Viimane suurem aardeleid Raasiku vallast, ca 1800 hõbemünti on pärit klassikalisest viikingiajast. Foto: Neil Savi erakogust



Soomlased eestlaste järeltulijad

Ajaloopildikesi kokku pannes on Neil jõudnud teisele järeldusele ka eestlaste ja soomlaste suguluse osas. Soomlased on eestlaste järeltulijad. Kui siit hakkas rahvas massiliselt üle lahe minema, alles siis hakkas soome rahvas kujunema. „400-500 aastat tagasi rääkisime ühte ja sama keelt. Kuna vesi oli vahel, hakkas erinevus tulema. Lisaks nemad jäid rootslaste võimu alla, meie saksa-germaani võimu alla."

Matti Klinge, kes on mitme Euroopa ülikooli audoktor, on kirjutanud raamatu „Meie muistsed mereriigid", mis ka eesti keelde on tõlgitud. Neil peab tähelepanuväärseks, et Klinge kasutab seal just sõna „meie". Kui ta oleks soomlastele kirjutanud, oleks ta kasutanud rohkem ainsust - näiteks väljendit Soome mereriigid. Seal raamatus ütleb ta, et Kalevala on suures osas korjatud siit Eesti ja Liivimaa aladelt. Klinge seostab veel soomlaste Lemminkäiset kuralaste kuninga Lemmekinusega. „Miks?" küsib ta ise ja vastab, et üle lahe ei olnud midagi kokku korjata, sest enne seda elasid seal saamid. Lisaks on teada, et Eesti aladel oli kasutusel väga palju lem(b)-tüvega nimesid, näit, Lemmetu, Lembitu, Lemmu, Hilde-lemb jne. Rahvajutud ja legendid on siit kaasa viidud, kuid paljud eestlased seda ei usu.

Lõpuks tutvustab Neil ühte oma radikaalsemat mõtet. Vale on rääkida soomeugrilastest, õigem on rääkida eesti-ugrilastest, sest soomlased on eestlaste tütarrahvas. Kuna peale eestlaste jaoks rasket keskaega oli soomlasi arvuliselt rohkem, siis selle põhjal räägitakse soome-ugri keelest, aga õigem oleks rääkida eesti-ugri keeltest.

http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/...d=65077948