Esimene mälestus

ma mäletan ka igast asju rsk, ntx kuidas mul aastaselt pimesool välja rebiti jne. indigo värk u know.

Tsitaat:Algselt postitas: rd
ma mäletan ka igast asju rsk, ntx kuidas mul aastaselt pimesool välja rebiti jne. indigo värk u know.

Ja kes rebis, mis põhjusel, kuidas su vanemad sedapõhjendavad, kas rebiti ainult ja täpselt pimesool ja miks sa end indigoks pead. Äkki oled hoopis Dogon, või äkki tegelikult oled üldse halli värvi suurte silmadega elukas.

Tsitaat:Algselt postitas: encore
Mu andmed võivad eksida, aga kas mitte 5-6 aastaselt ei hakka pimesool arenema ? Ei ole arstiraamatut ka käest kohe võtta.

ei hakka, mu ema on arst ja ma just praegu küsisin talt järgi. pimesool on kohe sündides olemas

Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Ja kes rebis, mis põhjusel, kuidas su vanemad sedapõhjendavad, kas rebiti ainult ja täpselt pimesool ja miks sa end indigoks pead. Äkki oled hoopis Dogon, või äkki tegelikult oled üldse halli värvi suurte silmadega elukas.

rebis kirurg, ei päris suur jupp muid soolikaid ka ikka, põhjendusejs põletik, soolte sõlm ja valesti kokkukasvamine, indigo oli nagu pilke pärast sinna lisatud rohkem juhul kui sa aru ei saand:hy:

Tsitaat:Algselt postitas: aapee
Mäletan alla aastaseid aegu ja nõndaviisi aastatekaupa edasi kuni tänaseni välja. Olen seda faktiliselt ka korduvalt ema ja teiste käest kontrollinud ja alati oli kuulda nendepoolset üllatushüüdu, et noo uskumatu!! Aga on: ja laps saab allaaastasena väga hästi aru, mida täiskasvanud inimesed räägivad. Niiet vaadake ette, küsimus on vaid selles, kui paljudele ka midagi meelde jääb.
Mõned eredad mälestused on seotud eelmis(t)e elu(de)ga, mida lapsena kohe kuidagi ei osanud endale ja ammugi teistele selgitada.
Samas võivad mitmed hilisaja seigad unustusehõlmas olla kuid lapsepõlve omad mitte.

Muide eelmiste eludega seoses võivad need niinimetatud deja vu'd vms tekkida.

ma olin umbes 2 aastane ja mäletan kuidas vanaema juures koritoris toorest muna jöin (mille möte ajab mul praegu sydame pahaks)....mäletan veel isegi seda, et munale oli pahasti auk sisse tehtud!!

Mm.. ma mäletan et ma käisin 2aastaselt kuskil suurel-suurel laval laulmas ja painutasin poolkogemata mikrofoni paigast ära, või lõhkusin sootuks ära.. igatahes mingi asi käis seal mikris ja siis jätsin mikri rahule kah. Kõik

2 aastaselt käisid laval laulmas?

Mhm. Kõlab uskumatuna? Muidu ma oleks pidanud Vanemuisesse ka minema aga alla 3aastaseid ei lastud esinema..:S:S

Ma mäletan mingit kevadist jäätiseostu üsna selgelt(ma olin veel kärus) ning oma vanavanaisa. Mäletan hommikusööke ja tema söömakutsumist. Vanavanaisa matused on ka selgelt meeles. Ma olin siis kuskil 2-3 aastane.

Mina mäletan seda kuidas ma isal lenksu peal sõitsin.Ma olin mingi nelja-kolme aastane.

Muudetud: 10-5-06 kell 21:14:06 nettu

Muudetud: 10-5-06 kell 21:14:27 nettu

Mulle meenub 1 pilt sellest kuidas isa ja ema köögis süüa tegid ja mine piiluma läksin mida nad teevad , elasin siis veel Kadri tänaval ( Pärnus ) Nüüd elan Voorimehes. Isa on mul surnud , aga mäletan veel väga detailselt seda nägu mis ta siis tegi kui ta minupoole vaatas.

mina mäletan et kui olin 4või5ene ei tahtnud lastaaias magama minna

Ma olin mingi väga väikene arvatavasti siis, 1 võib-olla? Väike titt igal juhul ja me elasime tol hetkel Tartus, ühikas. Mu vanemad olid üliõpilased siis, ja mu isal oli ühika tuba jooga matte täis. Mäletan kuidas ma mingi madratsi peal lamasin ja siis vaatasin ühte matti. Väga ähmane mälestus on. Järgmine on kuskil 3-4 aastaselt, kus mu vanemad lahku läksid ja isa läks ära.

Ma mäletan, et magasin oma hällis [kas just häll, aga selline võrega voodi, kust ise naljalt välja ei saa] ja nägin mingit primitiivset und sellest, kuidas krokodillid mul voodis ujusid. Unengu nägi välja siis selline, et krokodilli-kujutised liikusid terves vaateulatuses vasakult paremale ja paremalt vasakule. Nad olid ridadekaupa ülevalt alla. Siis ärkasin üles ja äratasin ema ning küsisin juua.

Muudetud: 21-12-06 kell 16:24:30 ZusieSmiley

Minu esimene mälestus tuleneb ajast, kui meie maja krohviti. Mäletan, et minu jaoks oli hirmus põnev vaadata kuidas mu isa keskendunult "maalis". Keegi ennist mainis, et esimene mälestus pidavat olema negatiivne. Vastuoluline selle mälestuse juures oli see, kui isa hakkas minu peale karjuma, et ma ei tolgendaks seal tellingute all, sest midagi võivat pähe kukkuda.
Henzukaz ei usu, et inimesed mäletavad asju mis on toimunud ajal, mil nad kusagil pooleteist aastased on, ega minagi ei usuks. Uurisin siis emalt järele, millal meie vana maja krohviti ning tema ütles, et kusagil 15.a. tagasi.
Mina olen 16-aastane veel, kuid juba 1.juuni saan 17. Tehke omad arvestused, vana ma sel ajal olla võisin)).

Mmm.. Olen kusagilt kuulnud, et inimesed pidavat oma sündimist teatud vanuseni mäletama. Kas see on võimalik? Isiklikult usun, et on küll võimalik.. Rüblikuna ju on niinii palju mälestusi ja uusi asju, mida avastada. Sündimine lihtsalt ununeb. Palju efektsena jääb ju lapsele meelde, kuidas nt. liblikas lillelt lendu tõuseb.

Minu esimene mälestus on vanavanaisast ja tema korterist...
Ma olin siis umbes 1,5 aastane.

minul on esimene mälestus kui ma olin 1 aasta ja 1.kuune.Vaatasin oma tite pilte.Ja kui avastasin pildi,kus ma koos vanema õega kõrvuti seisan,tuli mulle meelde see kare kleit.Miks nad panid mulle seda küll selga!Pilti vaadates siiani meenub see piltniku juures käik.Pildil oli taga kirjas kui vanad me oleme seal.

mul on palju mälestusi lasteaiast ...eriti hästi on meeles see et homjmikul sain teada et ema värvib pea ära, ja siis ma põdesin et ma ei tunne teda ära
seda ma ei suuda eristada milline see esimene on või nii ....

Mina. Nendes nunnudes sukakates, mis üheksakümnendate alguses ikka olid. Roosat värvi.
Vanaema kootud lapiline vest seljas. Seisin auto tagaistmel püsti, ema hoidis eest käega mind püsti.
Maantemuhk, marskaja valna ja suuur kurv.
Mida tegin mina? Kukkusin külili.
Ja ema ei usu siiani, et mäletan. Pakun, et olin vist ühene.
Aga lõbus mälestus sellegipoolest

Mina mäletan oma kõige varasemate mälestustega eluperioodist (või vähemalt tundub nii), kuidas ma läksin õdede (ja emaga) korduvalt rongi peale (rongijaam 2km kaugusel) ja alati mõtlesin, et kui vastikult pikk maa olla saab. Pakun, et see oli algselt ka nii 3-aastaselt.

Minu esimene mälestus on ajast kui ma olin vanaema juures ja siis elas veel vanaisa ema ning telefon helises, aga tema seda ei kuulnud ja siis ma läksin ise seda vastu võtma. Ma lüll ei oleks tohtinud, aga tema ei kuulnud ja mina oskasin telefoni kasutada ( võtad hargilt, räägid ja paned pärast hargile tagasi. ) Seda võtmist ma enam ei mäleta, aga seda hetke mäletan küll. Telefon oli koridoris suure külmkapi peal.

mürakaru

Olin ühe vanaema juubelil, koos isapoolse vanaemaga. Ta tõstis mu üles ja nägin laes lambi eredust. Sirutasin selle valguseallika poole käed, sest pidasin seda päikeseks. Mäletan, et ma nii väga tahtsin seda puudutada... Peaaegu tegingi seda, kui vanaisa poleks mind tagasi maha pannud. Oh seda pettumust, ma vist nutsin peale seda.

Ja mul polegi rohkem selle vanaisaga seoses väärt mälestusi...

***

Tsipa hilisemast ajast mäletan seda, kuidas ma jonnakalt öö otsa mängida tahtsin. Õde mul siis veel polnud, seega olin juba 3-aastane. Mängisin legoklotsidega ja vanemad olid juba lootusetuses magama läinud. uinusin vist mingiaeg klotside sees, aga kui vanemad mind voodisse viima tulid, ärkasin jälle üles ja nutsin. Vanemad jätsid mu jälle omapead aga siis ei olnud mul enam mängutuju ja nii läkski väike Kati ise magama. Nuuksudes.
Voodisse pikali heites nägin padjal pisikesi punaseid täppe ja triipe. Naeratasin neile, nad liikusid. Siiamaani juhtun neile naeratama.

Minu esimene mälestus on see kui ma oma niiöelda parima sõbraga väljas rõduall kodu mängisime..Olin nii umbes 4 aastane.
Üldiselt pole mul eriti mälestusi mis mul meeles oleks..ma tean lihtsalt nii palju kui olen piltidelt näinud..

mul on selleks vist see
kui mu ema läks linna et mule nukku osta ma jäin tädi valvata siis ja ma kukkusin voodi pealt maha põrandale ma kukkusin täpselt voodi ja kapi vahele ning mu tädi ei leidnud mind enne ülesse kui ema koju tuli
ema andis mulle selle nuku ja siis ma mäletan veel et see nok oli suht suur ja sellel hetkel mist vist isegi pikem igatahes ma mahtusin nuku karpi ära ja seal ma ka mängima hakkasin nukk ei huvitanud mind algul ültse