"Külmking"?

Sõrves Stebeli patarei komandopunkti lähedal sattus Robi-Jürgen Algo 7. mai õhtu hakul kokku kummalise kõhedust tekitanud nähtusega. Noormees usub, et tema teele sattus Lõuna-Liivi uskumustes kirjeldatud Saaremaa metsades esinev külmking.

“Ma ei tea kindlalt, oli see külmking või polnud, aga umbes saja meetri kaugusel minust hõljus puude vahel hägune laik,” kirjeldas Robi-Jürgen nähtut Saarte Häälele. “Ühe koha peal püsis see vaid mõned sekundid ja siis kadus,” märkis ta.
Koolipoiss rääkis juhtunust ka Sõrve linnumehele Mati Martinsonile ning viimane pakkunud nähtuse nimetuseks just külmkinga.

“Selle (külmkinga – toim) kohta on öeldud, et see on kurja inimese hing, kes on jäänud kahe maailma vahele ega pääse minema,” selgitas Robi-Jürgen, mis see külmking uskumuste järgi on. “Külmkinga pakkus välja Mati Martinson ja seda on sealkandis nähtud ka varem,” ütles poiss.
Saarte Häälele selgitas Mati Martinson, et külmking on Saaremaal, poolel Hiiumaal ja Lõuna-Liivimaal levinud vaim.

“Pakkusin jah, et see võis külmking olla, sest kes see muu ikka olla sai,” naeris Martinson, lisades, et selliseid asju ikka usutakse. “Kui uskumuste järgi võtta, siis külmkingad on need, kes on maa peal kunagi inimesena kurja teinud ja pärast surma ei pääse seega ei taevasse ega põrgu, ja Sõrves on selliseid olnud ju palju,” muheles ta.


Rahvapärimuse järgi on külmking vaim, kes ühe versiooni järgi kondab metsades ja soodes ning püüab lapsi, kui need juhtuvad metsas valjemat häält tegema. Kindlat kuju vaimul ei ole, kuid seda on folklore.ee portaali andmeil nähtud näiteks halli või musta veereva kera kujulisena.

Allikas: http://www.omasaar.ee/index.php?content=...9347&sec=1

Jällegi huvitav nähtus...

Huvitav juhus jällegi tõesti.

Sellised juhtumid näitavad, et folklooril on tõepõhi all ja et folkloorsete olendite näol pole tegu ainult väljamõeldistega (kuigi kindlasti on palju ka väljamõeldisi ja liialdusi).

Mis selle nähtuse taga on, seda ei taheta vist õieti uurimagi hakata, hullukese märk tuleb kohe külge. Vb on ka tegu mingi udupilve või muu tavapärasema nähtusega, kuid vähemalt vanem rahvas pidi ikka oskama vahet teha udupilve ja mitte-udupilve (külmkinga) vahel. Muidu poleks nähtusele omaette nimetust ja seletust antudki.

Mulle on kuskilt meelde jäänud, et külmking oli lapsena surnu hing. Ma ei mäleta allikat ja võin täiesti vabalt ka eksida sellega.

Tsitaat:Mis selle nähtuse taga on, seda ei taheta vist õieti uurimagi hakata, hullukese märk tuleb kohe külge. Vb on ka tegu mingi udupilve või muu tavapärasema nähtusega, kuid vähemalt vanem rahvas pidi ikka oskama vahet teha udupilve ja mitte-udupilve (külmkinga) vahel. Muidu poleks nähtusele omaette nimetust ja seletust antudki.

Miks siis vanemad inimesed ei võiks eksida...võiks ju arutleda, et just vanemad inimesed oma halvema silmanägemise ja tähelepanuvõimega võivad eksitatuks osutuda hulka kergemini, kui nooremad...ei tahaks küll nüüd väga karmilt üldistada, aga vanainimesed ei tundu just alati olevat kõige "teravamad pliiatsid pinalis", see hinnatud "elukogemus" mängib ikka rohkem rolli sellistes inimestevahelistes suhetes ja oma aega jäänud sotsiaalsetes harjumustes...samuti on vanematel inimestel ikka tugev elu jooksul väljakujunenud maailmapilt(mis tihtipeale toetub taolistes asjades pigem müütidele ja rahvajuttudele kui empiiriliselt kogutud teadmistele ja tõnditele)...
Selliste asjade juures on ikkagi suur osa mängida eeluskumustel - kui ikka elu aeg nämmutatud, et külmking seda ja külmking toda, siis muutuvad ühtäkki täiesti suvalised silmanurgast nähtud vilgatused ja udupahvakud kurjaks maapeale igavesti kondama pagendatud vaimudeks...

Aga selle juhtumi kohta ütleks ikkagi seda, et udukogu(saja meetri kaugusel?) ei ole piisav tõend, et piisava kindlusega nähtusele nime anda(“Pakkusin jah, et see võis külmking olla, sest kes see muu ikka olla sai,”)...ehk oli tegemist puude vahele jäänud lõkkesuitsuga, võib olla tolmlevate puude(nt. paju) õietolmuga, mis vahepeal tuulehoogude käigus puudeokstelt pudeneb...ehk oli hoopis tegemist saja meetri kauguselt nähtud põdraga/metskitsega, kes samuti võib kauge maa peale näida hallikas..., seda eriti "õhtu poole"...
Kas nägija sündmuskohale vaatama läks?
Kes teab, kes seal puu taga suitsu tegi...
Kas ikka nägija täit tõtt räägib?
jne, jne...

Nielander---pane google otsingusse külmking ja loe kui palju selle kohta folklooris juttu tehtud.
Kas kõik vanemad inimesed on mitte " teravad pliiatsid"? Loomulikult VÕIB-OLLA tegi keegi puu taga suitsu, kuid
FAKT on see, et folklooris selle kohta liiga palju juttu, et lihtsalt muinasjutuks pidada - arvan mina.

Tegelikult ju pole millegi kohta leiduva materjali maht kellegi argument...
Näiteks on tohututes kogustes folklooris juttu ükssarvikutest, kentauridest ja kükloobidest...kodumaisetest näidetest kalevipoeg, põrgupõhja vanapagan, libaunt, jne...


Asi on ikkagi selles, et taolisi folklooriliste tegelaste nähtusi kiputakse iga põlvkonna poolt erinevatele allikatele viidates dubleerima...ühest müstilisest juhtumist(misiganes selleks originaalis ka oli) saab kümme veelgi müstilisemat, muutuvad tegelaskujud, asupaigad ja inimesed, kes sama juttu sajas versioonis edasi räägivad...

Muidugi VÕIB OLLA on külmking olemas..., aga kas see võimalus tähendab automaatselt, et ka ülalmainitud juhtumi peategelaseks ta oli...muidugi aastaid hiljem viitavad sinu sarnaselt uskujad sellelegi juhtumile, kui järjekordsele külmkingaga kohtumisele - ja nii see folklooripagas üha kasvab - läbi ebaselgete nähtuste ja nende nähtuste kergekäelise tembeldamise audentseteks...
Külmking on ilmselt laste hirmutamise käigus väljamõeldisest üldlevinud tõekspidamiseks muutunud muinasjutt - arvan mina...

[Muudetud: 5-18-2010 Nielander]

Kalevipoeg koos oma ulmeliste seikluste ja tegelastega on ka pikaks jutuks vormitud. On vist tobe hakata seda tõeliseks pidama
Ma arvan siiski, et Nielander tabas asja reaalsemat pointi. Kuid kes tahab, see usub ju ükskõik mida. Seega pole mõtet vaielda, kas tegu oli külmkingaga või oli asja nägija ebaselges olekus.

--e--
Ette jõuti...

[Muudetud: 5-18-2010 zepac]

Kui inimene annab edasi nähtust mille olemust ta ei tunne väljenditega mida ta tunneb siis kas see teeb temast
rumala või "mitte kõige teravama pliiatsi karbis"? Loomulikult on Nielander ja zepac meil siin ju kõige teravamad
pliiatsid kes teavad täpselt kes millal ja mida nägi ning annavad alati kõige adekvaatsemaid vastuseid.

Kõigil on õigus oma arvamusele. Ärgem siis üksteist sellepärast tobedateks pidama hakka...

Naljaga pooleks: Nielander ja zepac on meie foorumi müüdimurdjad

Delfi samal teemal: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ko...d=31118745

Toon seal artiklist välja lõigu:

Paik, kus sõja ajal inimesi surma sai

“Kohaliku pärimuse kohaselt on selles kohas varemgi niisuguseid asju kogetud. Ja tõesti, II maailmasõja ajal toimus seal sõjategevus, seal tapeti inimesi ülekohtuselt,” rääkis rahvausunditeadlane ja lisas, et kohtadel, kus teadaolevalt on inimesi tapetud või surma saanud, on inimeste teadvuses tugev üleloomulik jälg. Ja samas on paiku, kus kogetakse üleloomulikke asju rohkem kui mujal. Osad neist kohtadest on tähistatud, suurem osa aga tähistamata.

See, keda ja kuidas me näeme sõltub paljuski sellest, kas ja kuidas me oleme selleks ette valmistatud, möönis Kõivupuu.

“Füüsikud võiksid selliseid nähtusi kindlasti seletada ilmastikutingimuste või valguspeegeldustena, aga ma pole kindel, et me teame meid ümbritsevast maailmast kõike,” ütles teadlane ja tõi näiteks, et paarisaja aasta eest peeti hulludeks inimesi, kes rääkisid kahe posti vahele seotud traadist, mille kaudu saaks suhelda. Tänaseks oleme aga isegi traadist juba edasi liikunud.

[Muudetud: 5-19-2010 Aerling]

Tsitaat:“Kohaliku pärimuse kohaselt on selles kohas varemgi niisuguseid asju kogetud. Ja tõesti, II maailmasõja ajal toimus seal sõjategevus, seal tapeti inimesi ülekohtuselt,” rääkis rahvausunditeadlane ja lisas, et kohtadel, kus teadaolevalt on inimesi tapetud või surma saanud, on inimeste teadvuses tugev üleloomulik jälg. Ja samas on paiku, kus kogetakse üleloomulikke asju rohkem kui mujal. Osad neist kohtadest on tähistatud, suurem osa aga tähistamata.

Just - inimeste teadvusesse ja seega ka alateadvusesse on taoliste paikade kohta tugev üleloomulik jälg jäänud...selline spooky ja hirmu tekitav jälg, mis juba iseenesest võib tekitada põhjendamata kõhedust ja hirmule iseloomulike suuri eksitavaid silmi...lisa eelnevale tapatalgude jutule veel pikaaegne külmkinga(väga veider ja hirmuäratav nimi) jutt ja täiuslik vaimunähtuste nägemise paik sul valmis ongi...hakka või pileteid müüma...
Ennekõike tuleks ikkagi hoolikalt kõiki võimalusi kaaluda, miks osades kohtades teistest sagedamini "vaime" nähakse...põhjused võivad peituda muuhulgas geograafias, inimasustuses, psühholoogilistes mõjudes, pinnamoes, taimestikus, loomastikus, paigale iseloomulikes loodusnähtustes, jne...

Tsitaat:“Füüsikud võiksid selliseid nähtusi kindlasti seletada ilmastikutingimuste või valguspeegeldustena, aga ma pole kindel, et me teame meid ümbritsevast maailmast kõike,” ütles teadlane ja tõi näiteks, et paarisaja aasta eest peeti hulludeks inimesi, kes rääkisid kahe posti vahele seotud traadist, mille kaudu saaks suhelda. Tänaseks oleme aga isegi traadist juba edasi liikunud.

Esiteks teadus(füüsik) ei ole kunagi väitnudki nagu teadus kõike teaks, otse vastupidi, teadus ütleb, et absoluutne teadmine on just võimatu...
Teiseks toon siia Carl Sagani tsitaadi: "But the fact that some geniuses were laughed at does not imply that all who are laughed at are geniuses. They laughed at Columbus, they laughed at Fulton, they laughed at the Wright Brothers. But they also laughed at Bozo the Clown."
Point siis selles, et muidugi on maailm arenenud ja palju asju on avastatud, mille üle kunagi naerdi ja võimatuks peeti...aga ei tasu unustada, et siiamaani on veel asju ja ideid mille üle naerdakse ja seda põhjusega.
Analoogia ei tähenda paikapidavust...enam vähem - kui kedagi milleski hulluks peetakse siis ergo on tal õgus...

Tsitaat:See, keda ja kuidas me näeme sõltub paljuski sellest, kas ja kuidas me oleme selleks ette valmistatud, möönis Kõivupuu.

Väga õige...eelmainitud füüsik on teistmoodi ettevalmistunud, kui uskuja - mõlemad peavad üksteist lolliks ja teise arvamust vääraks...vaidlus kestab igavesti, kuid õigus on ju vaid ühel poolel...
Kummal?