Ringid Sahara kõrbes

http://been-seen.com/travel-blog/travel-...the-sahara

On äkki keegi rohkem kursis millega tegu?
Ley jooned ka sinna ei koondu, need jäävad rohkem Timbutku poole.

Seda müstilist ringi Sahara kõrbes käsitletud siin minu arvates ei ole. Kuskil oli juttu aga, et Sahaara kõrbest on kunagi leitud UFO-laevu.
Aga leidsin kahe aasta taguse uudise:

27. oktoober 2008
Müstiline hiidring Sahara kõrbes.

Nimetatud pinnavorm on äratanud huvi varastest kosmoselendudest alates, kuna kujutab endast kahtlustäratavat sihtmärki keset igavat kõrbe.


Richat struktuuri on kuju poolest võrreldud ülisuure ammoniidiga (paleontoloogiline mereelajas) ja sellest on saanud oluline maamärk (vähemalt) astronautide jaoks.

Algselt on selle tekkepõhjuseks sümmeetrilisuse tõttu toodud meteoriidiräntsatust, arvatakse siiski nüüd tegu olevat maapinna kerkimisega, millele omakorda on oma osa lisanud erosioon.

Asja teeb pisut müstiliseks järgmine asi: tõmmates sirge (208°S-SW) läbi teineteisest 166 kilomeetri kaugusel asuvate Temimichat’i ja Tenoumer’i meteoriidikraatrite, lõikub see täpselt 390 kilomeetri kaugusel oleva Richat struktuuri keskkohaga, st kõik kolm kaatrit on ühel joonel.

Allikas: http://forte.delfi.ee/news/paevapilt/art...d=20197354

Aafrikasse on üsna usinalt auke tehtud
http://www.google.ee/imgres?imgurl=http:...s%3Disch:1

Jah, pilte sel lingil nii et...jätkub.
Eks need ole kraatrid ju.
Üks uuemaid uudiseid, mis leidsin on, et selle aasta märtsis võidi taas Aafrikast leida meteoriidikraater.
http://www.postimees.ee/?id=235512

Kui see tõesti osutub meteoriidikraatriks, siis selle tekitanud meteoriit pidi olema vähemalt kahekilomeetrise läbimõõduga. Ka loodetakse selle ringi vanus kindlaks määrata. Esmastel andmetel võib see pärineda juuraajastust.

Maailma suurim meteoriidikraater on Lõuna-Aafrikas asuv Vredeforti kraater, mille läbimõõt on 300 kilomeetrit ja vanus kaks miljardit aastat.

http://www.southafrica.info/about/geogra...080605.htm

Kanadas asuva Sudbury kraatri läbimõõt on 250 kilomeetrit ja vanus 1,8 miljardit aastat. Mehhiko Chicxulubi kraater on 170 kilomeetrit lai ning 65 miljonit aastat vana, Venemaa Popigai kraater on 100 kilomeetrise diameetriga ning 35,7 miljardi aasta vanune ning Kanadas asuv Manicouagani kraater on samuti 100 kilomeetrine, kuid 214 miljonit aastat vana.
Aga ega ma enne seda teadnud - just leidsin.

Kui see on meteoriidikraater siis pidi ta prantsatama vedelasse massi, mis pärast seda prantsatust hangus väga kiiresti.
Meteoriidikraatritel ei ole tavaliselt mitu ringi/valli nagu ka selle lingi all toodud artiklis kirjutatakse.

Kui visata kivi vette tekib ka mitu ringi laineid aga siin on huvitav kontrast, et maapind pidi vedel olema aga õhtuemperatuur selline, et hangumine tekib nii kiiresti, et need nn. lained või ringid hanguvad peaaegu koheselt.

Huvitav igatahes. Tahaks teada, kas on tehislik või looduslik.

Kõik on väga viis olge ka edasi toredad

Tagasi Sahara kõrbes olevate "kraatrite" juurde. KUI need on looduslikud, kuidas need nii täpsed saavad olla? Loodusel pole ju mõõdulinti ega sirklit...:o

Tsitaat:Algselt postitas Phrase
Tagasi Sahara kõrbes olevate "kraatrite" juurde. KUI need on looduslikud, kuidas need nii täpsed saavad olla? Loodusel pole ju mõõdulinti ega sirklit...:o

Ja ometigi suudab loodus teha ääretult sümmeetrilisi lumehelbeid

Teiseks - kuidas defineerida "looduslik" ? See, et meie ei tea midagi sellest protsessist mis tekitas sellised kujundid ei tähenda veel, et loodus sellistega poleks hakkama saanud. Kuna eeldatavasti on läinud vägagi palju aega sellest hetkest kui need tekkisid - mis tähendab seda, et algne väljanägemine on palju muutunud - siis võib olla vägagi raske täpselt defineerida protsessi mis need asjad moodustas. Hetkel tundub mulle, et protsess mille käigus sellised ringid moodustusid eeldab mingid protsessi mille käigus kivimid olid vägagi "pehmed" ehk peaaegu vedeled. Sellel hetkel "murdus" osa sellest ning mida me näeme on see murde joon. Mis protsess aga tekitas sellise pehmenemise - kas puhtalt looduslik või oli ka mängus intelligentse olendi "käsi" - on hetkel "müstika". Aga arvan, et kui neid moodustisi piisavalt uuirda võib asjale leida ka seletuse. hetkel minu teada EI OLE neid uurituid - seega igasugune spekuleerimine on ajaraiskamine.

Tsitaat:Algselt postitas Phrase
Tagasi Sahara kõrbes olevate "kraatrite" juurde. KUI need on looduslikud, kuidas need nii täpsed saavad olla? Loodusel pole ju mõõdulinti ega sirklit...:o

Mis mõttes "kuidas saavad"? Veekeeris on ju ümmargune, samuti keeristorm, orkaan ja mitmed muud asjad. Ma imestaks siis kui need ringid oleksid kolmnurksed.

Tsitaat:Algselt postitas Phrase
Tagasi Sahara kõrbes olevate "kraatrite" juurde. KUI need on looduslikud, kuidas need nii täpsed saavad olla? Loodusel pole ju mõõdulinti ega sirklit...:o

Aga kust tead sina, et ei ole...

Tsitaat:Algselt postitas mutionu

Tsitaat:Algselt postitas Phrase
Tagasi Sahara kõrbes olevate "kraatrite" juurde. KUI need on looduslikud, kuidas need nii täpsed saavad olla? Loodusel pole ju mõõdulinti ega sirklit...:o

Mis mõttes "kuidas saavad"? Veekeeris on ju ümmargune, samuti keeristorm, orkaan ja mitmed muud asjad. Ma imestaks siis kui need ringid oleksid kolmnurksed.

Seda minagi

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris

Tsitaat:Algselt postitas Phrase
Tagasi Sahara kõrbes olevate "kraatrite" juurde. KUI need on looduslikud, kuidas need nii täpsed saavad olla? Loodusel pole ju mõõdulinti ega sirklit...:o

Ja ometigi suudab loodus teha ääretult sümmeetrilisi lumehelbeid

Teiseks - kuidas defineerida "looduslik" ? See, et meie ei tea midagi sellest protsessist mis tekitas sellised kujundid ei tähenda veel, et loodus sellistega poleks hakkama saanud. Kuna eeldatavasti on läinud vägagi palju aega sellest hetkest kui need tekkisid - mis tähendab seda, et algne väljanägemine on palju muutunud - siis võib olla vägagi raske täpselt defineerida protsessi mis need asjad moodustas. Hetkel tundub mulle, et protsess mille käigus sellised ringid moodustusid eeldab mingid protsessi mille käigus kivimid olid vägagi "pehmed" ehk peaaegu vedeled. Sellel hetkel "murdus" osa sellest ning mida me näeme on see murde joon. Mis protsess aga tekitas sellise pehmenemise - kas puhtalt looduslik või oli ka mängus intelligentse olendi "käsi" - on hetkel "müstika". Aga arvan, et kui neid moodustisi piisavalt uuirda võib asjale leida ka seletuse. hetkel minu teada EI OLE neid uurituid - seega igasugune spekuleerimine on ajaraiskamine.

Oled sina, või keegi teine, teadlik perioodist, mil Maa koor oli vedel? Vabandan ette ära, kui küsimus väga rumal kõlab.

Ning kas veekeerised ja orkaanid jt sellise kujuga pole, sest see kuju on kõige.. ma ei tea, sümmeetrilisem? Selles mõttes, et kaotab kõige vähem energiat, võimidagi? Jällegi kehtib eelmine vabandus.


On keegi näinud Gaial sirklit käes?

See on ümmargune selleks, et loodusseadused on sellised.. ja kunagi oli maakoor veedel. Tervet maakera kattsid kunagi vulkaanid, laava jms.. aga see oli väga ammu.. isiklikult kahtlen, et see oli mingi taoline "laava keeris" kuna selle tekkimiseks oleks vaja suuri temperatuuride erinevusi jms.. ma ei usu, et tol ajal nii tihke asjaga nagu vedel kivim näiteks päikese aktiivsus suurt rolli mängis, et tekiks sarnane effekt nagu praegu on meres hoovused või atmosfääris tsüklonid.

edit: Unustasin öeld, et pooldan kraatri teooriat.

[Muudetud: 5-14-2010 Savipats]

Orbiidilt tulistatud laser mis muutis pinnase pehmeks ja ajas keema.
Tekkis mull mis lõhkedes jättis sellise jälje.

(09-05-2010 17:34 )Aerling Kirjutas:  Kui see on meteoriidikraater siis pidi ta prantsatama vedelasse massi, mis pärast seda prantsatust hangus väga kiiresti.
Meteoriidikraatritel ei ole tavaliselt mitu ringi/valli nagu ka selle lingi all toodud artiklis kirjutatakse.

Kui visata kivi vette tekib ka mitu ringi laineid aga siin on huvitav kontrast, et maapind pidi vedel olema aga õhtuemperatuur selline, et hangumine tekib nii kiiresti, et need nn. lained või ringid hanguvad peaaegu koheselt.

Huvitav igatahes. Tahaks teada, kas on tehislik või looduslik.

Äkki keegi oskab öelda, kas sellest on vahepeal kuskil juttu olnud.

Uudis oli Postimehes paar aastat tagasi järgmine:
"Uurijate sõnul ei ole sellel kraatril selget ja teravat välist joont. Seda saab selgitada erosiooni ja pehmema maapinnaosa vajumisega.

Teadlased kavatsevad uurida, kas kohalikes legendides ja rahvajuttudes on viiteid meteoriidile ja kraatrile.

Ka otsitakse kivimeid, mis võiksid viidata kokkupõrkele. Samuti kaalutakse, kas see moodustis võis tekkida vulkaanilise tegevuse tõttu.

Kuid seal piirkonna geoloogia viitavat vaid «kosmilise külalise» tekitatule.

Kui see tõesti osutub meteoriidikraatriks, siis selle tekitanud meteoriit pidi olema vähemalt kahekilomeetrise läbimõõduga. Ka loodetakse selle ringi vanus kindlaks määrata.

Allikas: http://www.postimees.ee/235512/kesk-aafr...dikraater/

Huvitavat kuulamist nende ringide kohta: