Stephen Hawking-i uus avaldus

Loogiline põhjendus? Loogiline... ehk on see Jumalast, Tema sõnast, lähtuv puhas vaimne kaif, nauding, ekstaas?
Loomadel arvatavasti, seda võimet pole. Eitades Jumalat, kardame kaotada võimet-inspiratsiooni loomiseks. Kardame
loomastuda.
Idee Jumalast, lisab elamisväärsust. Vaadake, kui Tallinnas poleks mitte ühtegi kirikut... tule taevas appi, kui igav
see oleks! Kardame vaistlikult materjaliste, sest põlgame ratsionaalseid "paaritumiskioske".

Misajast loomad ei koge naudingut ega ekstaasi?
Mul pole erilist tarvidust eitada midagi, mida pole reaalselt põhjendatud. Üldiselt ma ei eita ka Punamütsikese muinasjutu õpetlikkust, kuigi rääkivat hunti pole reaalselt tõestatud.
Minu elu on täiesti elamisväärne ka ilma Jumala idee ja kirikuta, pigem kirikupappide sonimine tundub igav ja vaid neile endile ühepoolselt kasulik.
Kui üheltpoolt karta loomi, millest põlvnetakse ja teisalt karta ratsionaalset teaduslikkust, kuhu edasi arenetakse, siis peab elu ikka piin ja põrgu olema küll, mida vaid Jumala ILLUKAGA võib põhjendada.

Pole hullu, Krt! Esitasin oma aravates lihtsalt "loogise põhjenduse". Paremini... ei oska.

(08-01-2012 16:38 )kalle157 Kirjutas:  Mul on kolm poega,umbes Sinu vanused, levis.Igati toredad ja targad.Aga nad ei usu ei jumalat, ei sensitiive,ei pendlit, ei ufosi - mitte midagi, mida pole teaduslikult tõestatud.
Ehk nad on materjalistlikus, ateistlikus peavoolus ja ma ei suuda neid veenda milleski.
Äkki saad anda mulle nõu.Mingit infot , mida ei saa mitte uskuda - mis tõestaks midagi
eelpool mainitust.Natuke võibolla lapsik soov(et näita jumala pilti)

Veidi tõsisemalt, siis: http://www.near-death.com/evidence.html
jne., aga mul ei ole aega referaati teha

(08-01-2012 17:23 )Krt Kirjutas:  Olen kah läbinisti materialist, nimetage ükski loogiline Universumi LoojaJumala olemasolu põhjendus?

Millist loogikat sa silmas pead?
On põhimõtteline erinevus Ida ja Lääne religioonide vahel- seda erinevust väljendab loogikagi.
Läänes - Aritotelese formaalloogika:
"Üks ja sama asi ei saa samal ajal kuuluda ja mitte kuuluda sama asja juurde."
Idas - paradoksaalloogika:
"See, mis on üks, on üks. See, mis on mitteüks, on samuti üks."
Herakleitos: "Me astume samasse jõkke ja ometi ei ole see sama jõgi; need oleme meie ja ei ole meie."
Paradoksaalloogika on oluliselt mõjutatud jumalakäsitust.
"Inimene ei suuda jumalat tunnetada, kuigi ta võib lõpmata hästit teada, mida Jumal ei ole."
Inimene võib tajuda tegelikkust vaid vasturääkivustes. Jumalaarm ei ole mõtteis Jumala teadmine - see on Jumalaga üheksolemise kogemine.
Nii brahmanismis, budismis kui taoismis ei seisne religiooni ülim eesmärk õiges usus, vaid õiges teos.
Põhisuund Lääne mõtlemises on täiesti vastupidine, rõhk on mõtlemisele asetatud.
Religioonis viis see dogmade tekkimiseni. Inimene, kes uskus Jumlasse - ei pruukinud elada Jumalale meelepärast elu.
Aristotelese loogika viis dogma ja teaduse tekkele, katoliikluse levikule ja aatomienergia avastamisele.

(08-01-2012 16:38 )kalle157 Kirjutas:  Mul on kolm poega,umbes Sinu vanused, levis.Igati toredad ja targad.Aga nad ei usu ei jumalat, ei sensitiive,ei pendlit, ei ufosi - mitte midagi, mida pole teaduslikult tõestatud.
Ehk nad on materjalistlikus, ateistlikus peavoolus ja ma ei suuda neid veenda milleski.
Äkki saad anda mulle nõu.Mingit infot , mida ei saa mitte uskuda - mis tõestaks midagi
eelpool mainitust.Natuke võibolla lapsik soov(et näita jumala pilti)

Aga miks sina siis usud? Mis tõendeid on sinu enda käsutuses, tõendamaks su usku?

Ning küsiks veel seda, et miks sa soovid nende maailmapilti muuta? Sest sa arvad, et sinu uskumused on tõesed, aga nende omad valed? Äkki on vastupidi...ja sa peaksid hoopis oma poegadelt küsima, et mis info on nende käsutuses, millele tuginedes nende koostatud maailmapilt sinu omast erineb...

Muidugi pole hullu, kui selget loogilist põhjendust pole, vaid emotsionaalne.
Lineaarne loogika ei välista tingimata paradoksaalloogikat ja vastupidi, seega jääme lihtsuse mõttes lineaarse juurde.
Minule sobiks mistahes üksainukegi Jumala tõestus, mis on üheselt loogiline, paraku surmaga hirmutamised ja muud sellega seotud unenäod mind ei veena, kuna need ju loomulikud nähtused.

Jumala üle saab arutleda teemas Millisesse Jumalasse usute?:

http://www.para-web.org/showthread.php?t...+olemasolu
Ja on veel teema JUMAL:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...s+on+jumal

Siin on püsitatud teema
Stephen Hawking-i uus avaldus

Esipostitaja alustab teemat järgmiselt:
Ajas saab rännata aga ainult edasi. Ning, et inimkond on võimeline valmistama kosmoselaeva, mis lendab kiiremini, kui valguskiirus...
Ärgem kalduge teemast kõrvale.

(08-01-2012 20:36 )Müstik Kirjutas:  Jumala üle saab arutleda teemas Millisesse Jumalasse usute?:

http://www.para-web.org/showthread.php?t...+olemasolu
Ja on veel teema JUMAL:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...s+on+jumal

Siin on püsitatud teema
Stephen Hawking-i uus avaldus

Esipostitaja alustab teemat järgmiselt:
Ajas saab rännata aga ainult edasi. Ning, et inimkond on võimeline valmistama kosmoselaeva, mis lendab kiiremini, kui valguskiirus...
Ärgem kalduge teemast kõrvale.

No jah, minu viga, samas teema pealkiri võiks täpsem olla.
Kui mõni mode viitsib, siis alates postitusest #73 võiks panna kõik uue teema alla, et "S.Hawking - Universumi loomiseks pole Jumalat vaja"

Hawkingu ennustused põhinevad paljuski Einsteini üldrelatiivsuse teoorial või selle edasiarendustel.

Kuid IIMS eel kuulutas Saksa 3.Riik Einsteini teooriad valeks ja saatis Einsteini koos teiste juutidega Saksamaalt minema.

IIMS eelsel Saksamaal arendati elektro-gravitatsiooni teooriaid, mis viis reaalsete lendavate taldrikute loomiseni IIMS aegsel Saksamaal - Ameerikas, kuhu Einstein emmigreerus suudeti esimene lendav taldrik valmis teha alles 1970 ja sedagi tulnukate tugeva tehnoloogilise abi raames, mitte aga üldrelatiivsusteooria abil.

Katse pidi olema reaalsuse tõestuseks: kui sakslased said lendava taldriku elektro-gravitatsiooni abil lennuvõimeliseks 1940, kuid Einsteini üldrelatiivsusteooria pole siiani suutnud välja pakkuda lendava taldriku konstruktsiooni, siis pole mõtet eriti tõsiselt võtta ka üldrelatiivsusteooria edasiarendustest saadud vildakaid ennustusi maailma loomise ja ajarändude teemadel.

Pole aega, pole Jumalat. On aeg, on Jumal.
Millal universum endale nime sai? Ilmselt siis, kui inimene selle talle andis...
Avastades pikkamööda universumi ajalis-ruumilist sügavust... kas ei anna
me sellega, Jumalale ja tema vaimule-loomingule tagasiulatust?
Olen seda ka varem kirjutanud - usk (juudi-kristlik) ja teadus käivad alati käsikäes.
Kuhu üks, sinna ka kohe teine. Jääb üks ammuli sui, teeb seda ka teine!

Hawkingi point pigem selles, et füüsika teaduses pole isikustatud Jumalat tarvis, kuna füüsika seadustes pole selleks lihtsalt kohta ega vajadust. Jumala teemadega tegelegu mütoloogid, teoloogid, filosoofid ja muinasjutu vestjad, füüsika aga on täiesti teine valdkond, kuhu sõgedal Jumala usklikul pole tarvis ronida ülbelt targutama.

(08-01-2012 04:45 )levis Kirjutas:  Tuhnisin netis ja otsisin materjali, mis aitaks mul luua hüpoteesi ühele fantaasiale ning kogemata juhtusin ühele kriitikale Hawkingsi aadressil, kus jutt käib Hawkingsi avaldusest, et Universumi loomiseks pole vaja Jumalat, sest piisab gravitatsiooniseadusest, et luua mitte millegist midagi.

Kriitika leiab siit (ing.k):
http://johnlennox.org/index.php/en/resou...g_and_god/
John Carson Lennox on kristlane, filosoof ja matemaatika professor ühes isikus
Minu arvates väga vahva kriitika ja kõlab igati loogiliselt.

John Lennox on ka üsna tundud väitleja teemadel usk, teadus, ateism.
Siin on üks duell: http://www.youtube.com/watch?v=Yx0CXmagQu0
mis oli kohati päris huvitav ja veel vs Richard Dawkins
http://fixed-point.org/index.php/video/3...nox-debate

Minu viga. Alles nüüd leidsin, et levis on teemasse uue asja sisse toonud.
Nii, et targad teaduseusksed, arutlegem siis nende asjade üle ka ilusti teaduslikult.
Keegi ehk tõlgib eespoolsed lingid kõigepealt eesti keelde jne.
Kes Stephne Hawkinsist veel üldse kuulnud ei ole, siis siin eestikeelne artikkel tema kohta:
http://et.wikipedia.org/wiki/Stephen_Hawking
Ajasilmusest braanimaailmani:
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel79_68.html

Meile tuntud kõige üldisem teooria – M-teooria – lubab ühena paljudest võimalustest sellist maailma, kus meie vaadeldav Universum on lokaliseeritud neljadimensioonilisse ruumipiirkonda (nn braanile, mille kahedimensiooniliseks analoogiks oleks näiteks paberileht kolmedimensioonilises ruumis), mis on osa kõrgemadimensioonilisest Universumist. Selline kontseptsioon toob esile täiesti uued võimalused, andes tuntud nähtustele väga erineva seletuse senisega võrreldes. Näiteks võib kujutleda Suurt Pauku kui kahe braani – meie braani ja nn varibraani – põrget, Universumi paisumist interpreteerida kui meie braani (Universumi) liikumist kõrgemadimensioonilises aegruumis ja palju muud.

John Lennox:
http://en.wikipedia.org/wiki/John_Lennox

Kui mitte miskist saab luua miskit, siis ma eeldan, et miski ongi mitte miski ja kui miski loomiseks on vaja gravitatsiooni ning M-teooriat, siis on ka viimased mitte miski ja miski ja nüüd ma ei saa enam miskit aru, aga Stephen Hawkings tähistas paar päeva tagasi oma 70. juubelit, ÕNNITLUSED!!!