Omas kodus alati kõige parem - kodune positiivne energia?

Et asi nüüd selles, et ükskõik kuhu ma ei reisiks ära oma siit Hiiumaalt, et siis on huvitav jne lõbus olla ja nii nagu ikka reisid võivad mõõduda kas hästi või halvasti, aga 1 asi, et kohe kui ma jõuan oma jala, kas lennuki või laeva pealt maha panna oma Hiiumaa peale, siis see näitab silmad ette kõikidele teistele tunnetele, ma tunnen kohe, et ma olen omas kodus, selline väga hea tunne on, seda ei saagi lausa kirjeldada, tegelikult see võrdub umbes sama tundega kui saad enda juhtruumi korda, tühjaks segavatest teguritest............ Et kui ma näiteks siin ringi uitan teises saare otsas ja ära eksin, siis tuju ikka selline väga hea, aga kui seda teeksin näiteks mõnel muul saarel siis mitte, kasvõi kihnu või ruhnu....

Et mitte ainult maja, kus ma elan ei tõmba mind koju, vaid nagu terve saar tervik, äkki mul on see saar nii hinges, et sellepärast?

Kuidas teil on omakodukohaga umbes, kas tuleb ka mingi hea tunnetus nagu sisse kui jõuad näiteks oma kodukoha maakonda?

NB! seda tunnet tunnevad igatahes enamus hiidlasi kui Hiiumaale satuvad, see siin oleks nagu meie energia allikas, kust saame koheselt nagu energiat juurde või midagi sellist, näiteks kui teisel pool kallast pea valutab, siis siin pool, pole sellest enam midagi alles, ma mõtlen peavalust....

Ei tea nüüd kui paranormaalne see just on, aga igatahes tahaks just teada, et mis tingib sellise tunde, kuidas ma saan siit nagu seda positiivset energiat nii palju juurde? Tahaks proovida ühte asja, et nagu ma magaks mingi 12 tundi järjest ning siis mind sõidutatakse siit ära ja siis tagasi ja jälle ära selle aja jooksul ning siis kui ärkan, ise ei tea kus, et kui kodukohas, et kas siis saan selle positiivse energia, kuigi ise ei tea, kas ma olen siin?

[Teadet on muutnud 8-7-2004 postitaja hiidlane]

oma kodu on alati kõige parem paik maailmas, minujaoks vähemalt. tean üht tuttavat kes hetkel elab Londonis. Ei taha küll teise eest rääkida kuid ta on kuidagi närviliseks muutunud, ei leia kuidagi asu. Jätsin mainimata et ta elas enne seda seitse aastat new yorgis. tema kirjadest saan aru et parim paik on ikka eesti ja oma kodukant. Nii et midagi ikka seob sellega kus oled sündinud. Ise arvan küll nii.

aga siiski on olemas ka inimesi, kes tahavad siit ära ning ei taha kohe kuidagi siia tagasi tulla? Et milles see side seisneb? Kuidas mõnel see on, teisel ei ole? Mis võime on sellel täiesti tavalisel kodukohal sind siia juurde tõmmata? Näiteks ma arvan, et paljud siit foorumist on kunagi kolinud kuskile, et kuidas neil siis juhtub, et kas see uus kodu või vana hakkab teda nii nagu tõmbama? Minu puhul, et olen eluaeg hiiumaa ainukeses linnas elanud, tõsi erinevates majades, aga minul seda maja refleksi pole, et omas voodis tuleb kõige paremini uni jne, noh see midagi siiski on, aga mul toimub kogu selle positiivse energia saamine terve saare ulatuses? Peaks veel mainima, et üldse ükskõik mis saartel on mul tunduvalt parem enesetunne kui mandril

Järelikult on vaim vales kohas sündinud kui ta tahab mujale kolida või inimene räägib sellest enda lohutuseks kuna tema materjaalne kindlustatus ei olnud siin piisav

kuna ise elan Hiiumaal siis saan täpselt aru mida hiidlane mõtleb (tegelikult on hiidlastel ikka küll mingi connection omavahel, et saame üksteisest paremini aru kui näiteks mõni muumaa mees)
ei saa õelda et saar annaks mingid hüper energiat, aga siia tagasi tulles on ikka küll super hüper tunne alati. et saad kohe vabalt hingata, samal ajal mõtled umbes nii "nonii Hiiumaal, vahet pole kuidas Kärdla saad, peaasi et saarel oled.."
ei tea küll kui suur tõepõhi on all sellel et Hiiumaa saaresse saab ära armuda, võib olla räägivad seda kõik puhkuskohtade reisivoldikud ei jah, ei tohi nuud uhkeks ka minna!

aga kui on ikka kodu, siis tunned ennast alati hästi. niisama kohta koduks ei nimeta ju.

ma energia kohta ei oska siinkohal midagi öelda aga..
Kodukoht on tuttav ja teada, seal tunned ennast turvaliselt. Ju vist see ongi antud 'fenomen' - kes teab. :o

Jah, minu elu on aga nii läinud, et pean veel kodu otsima. On koht kus elan -töötan kuid, et köik mida puudutan, millele mötlen siin mulle vastu heliseks ja, et ma sellega täiesti üks olen, seda küll mitte. Jah lilled on imekenad ja kasvavad hästi ja on ka muid asju, mis on hea kuid midagi jääks nagu puudu.
Lapsepölvekodu pole enam ammu alles ja see hävis selle pärast, et keegi teadis, et mu vanemad peaks elama hoopis teisiti ja teises kohas. Kuna vööras tahe valitses selles paigas ei püsinud ma kunagi kodus ja läksin ka ära niipea kui vöimalik. See on juba pikem jutt.Praegu otsin ja kindlasti loon sellise kodu kus ka minul on oma juured ja kuhu on alati hea ja soe tulla.

kui nüüd lugeda hiidlase juttu, siis tekib tunne, et minu endaga on hoopis kuidagi tagurpidi lood. mind nimelt ei tõmba kodupaik üldse .. a ehk on asi selles ka, et tallinnas elan .. müra ja kära ja muu segadus .. seega otsisin sellist rahulikumat kohta, kus lasta hingel "puhata". ja oh seda õnne, kui seadsin kevadel sammud Saaremaa poole. (Saaremaa minu väikeste tähtedega jutus sellepärast suure tähega, et koha vastu austus nii suur. muidu ta ka suure tähega käib) ühesõnaga .. kohale jõudes tabab mind selline tunne nagu hiidlane kirjeldanud. lahkuda on sealt igatahes tohutult valus ja tagasi päälinna jõudes tekib tunne nagu oleks musta auku kukkunud

minu puhul on see ilmselt kiindumus selle paiga ja nende inimeste vastu kes mul seal on .. kuidagist eriliselt kallis kogu see Saaremaa oma rahvaga
aga eks kodu ikka armsaks jääb ..eriti, kui ta veel nii kaunis paigas on, kui Hiiumaa näiteks

jah seda tunnet ei saa lihtsalt kirjutada, ma arvan nii nagu alri ütles et on vales kohas sündinud või midagi, siis minul on vaim sündinud hiiumaal ning ta saab kohe mingit vaimu energiat juurde, ma kohe tunnetan seda positiivset energiat mida siit saab, eriti on just võrreldav see, et kui poolteist tundi tagasi olin ühel kaldal ning nüüd teisel, siis kohe see tunne tuleb nii suur sisse... et äkki sünnikoht, kus nagu hing sulle sisse tekkis sinna kohta kuidagi väga positiivset energiat, mis tõmbab/hoiab sind seal küljes kinni või midagi

aga ma veel rõhutan, et see pole ainult oma saarega nii, oma saarega on see kõige tugevam jah, aga kui olen kasvõi ükskõik mis saarel, siis ikkagi leidub seal seda positiivset energiat ja kohe kindlasti rohkem kui mandril, isegi kui täiesti ilus koht on mandril, et seda ei mõjuta ainult loodus, sest on väga ilusasid kohti ju mandril?

Nagu alri kirjutas, et sündis valesse kohta, et siiski mõne vaimu koht on just tallinnas - tuleb mõni tallinlane siia ei saa siin kohe mitte hakkama.....


Et ikkagi ma tahaks teada, kuidas saab sünnikoht eritada sellist positiivset energiat ning nii suurel kujul, kuid sellepeale, et kuidas teiste saarte peal ka seda on? Äkki on igal saarel mingi tuum või energia keskus, ärge küsige miks ja kuidas, lihtsalt tekkis selline loll mõte

Et ma veel rõhutan, et mingi fenomen peab selles sees olema, kuidas ma saan tunnetada nii positiivset energiat.....

[Teadet on muutnud 8-7-2004 postitaja hiidlane]

a ju see saarte viga siis on, et seal niivõrd positiivne kõik?

Ma ise ei taha kellegi poole ööseks jääda.Alati on nii kui ma´kellegi poole ööseks jään siis tunnen et ma ei taha ma enam olla ja tahan koju minna..Iialgi pole ma kellgi juures nädal... :S See on alati nii

Reisidel igatsen kodu, aga mitte nii paaniliselt.
Sõprade pool olen hakanud viimasel ajal isegi rahulikumalt magama.

Mul on see värk olnud kuidas kunagi. On olnud perioode, mil ma igal võimalusel olen püüdnud kodust eemal olla, ööbides lausa tuttavate juures või minnes kuhugi telkima, samuti käisin öösiti linna peal. Kuid, huvitav küll, alates ajast, mil sai nett koju veetud - ja see oli nii paar aastat tagasi - , eelistan kodus olla, öösiti nii väga välja ei kisu, kusagilt reisu pealt naastes on ka selline hea tunne sees...

Eks see oleneb sellest ka kus käia. Tean, et inimestel on tihti peale meedivaid rännakuid tabanud "reisipohmell". Endalgi olnud. Astudes Tallinna lennujaamas lennukilt maha, tekib paariks päevaks hull masendus - jälle siin sombuses Eestis.
Kodust eemale saamise soovi suurus on ilmselt seotud ka vanusega ja sellest, kes või mis sind kodus ootab. Mida vanem, seda kodusem. Või kui kodus elutseb "tulehark" siis läheks igal õhtul peale tööd sõpradega õllekasse.
Üks praktiline soovitus oleks, et kui kodust lahkute, tehke oma kodu ennem korda. Mul endal on tihti olnud nii, et paariks päevaks kodust ära minnes on jube raske siia naasta, kuna mõte kisub sellele korralagedusele, mis mind siin ootab ja võin selle kojutuleku lükata võimaluse korral mõneks ajaks kaugemale.
Veel üks tähelepanek. Kui olen käinud kuskil kesk, ida või lääne euroopas reisil, siis tagasi tulles kui bussis-autos raadio mängib, tekib mul lätikeelseid saateid kuulates kuidagi kodune tunne. Lätlaste hääldus tundub kuidagi hästi kodune.
Ja põlise tallinnlase ja harjumaalasena ma tunnen end seletamatult hästi just siin.
Mis siis, et siin on Lasnamägi, saaste, tempo, jube liiklus jms.

positiivsed emotsioonid ja julgustunne- kodus ei saa ju ometi sinuga midagi paha juhtuda, ega? tuttav kant, tuttavad inimesed... nii see on.