Maa ema mõiste : Tais Birmas, Laoses, Kagu -Aasias ja mujal:
Tõnn Sarv:
http://tsarv.com/tai/puhadused/mae-thorani/
Taar (vanemas kirjaviisis Taara, maakeeltes ka Toar, Toor, Toorus, Teer jms) on kehatu ja kujuta, kõikeläbiv vägi, ylim jõud ja vaimsus, suur tundmatu, hõlmamatu, haaramatu, mis täidab nii inimesi kui kõike muud olemas olevat.
Maarahva oma usk
Maausk on Eesti põlisrahva – maarahva – ainus oma loonausk. Maausku pole keegi kunagi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud sellel maal koos maarahvaga lugematute põlvkondade jooksul.
Olles lahutamatu tervik meie maa, pärimuskultuuri ning maakeeltega, on ta midagi enamat kui religioon. Maausk on järjepidev maailmatunnetus, pärimus ning elulaad, mis sellisel kujul on olemas vaid siin, Maavallas.
Hingestatud loond
Nagu räägivad maarahva ja meie hõimlaste vanad lood, oli alguses lind. Tema munadest syndis maa ja ilm – loond. Loond kasvas, nagu kasvab seemnest puu või rebust kotkas, kuni kõik sai hingelisi täis. Sest hing on tähtedel, kuul, päikesel, ilmal, veel, tulel, maal ja yldse kõigel, mis on.
Inimene on vaid yks paljude hingeliste seas. Meil koos kivide, taimede ja loomadega on yhine ema – Maaema. Maarahvas on tuhandeid aastaid järjest kasvanud Maaemast ja maarahva põrm on kasvatanud Maaema viljakat pinnakihti. Oleme tuhande niidiga seotud oma maa ja selle loonaga. Kõik, mida tehakse meie maale, tehakse maarahvale ja kõik, mida tehakse maarahvale, tehakse ka maale.
Leidub pärimus praeguse Arktika territooriumil elanud muistsete aarialaste algkodu kohta. Nendest paikadest leitud loomade jäänused, jäljed ja troopiliste taimede kivistised annavad tunnistust sellest, et muistsetel aegadel oli seal troopiline kliima. Seal niinimetatud Arktidas ehk Hüperboreis elas iidsetel aegadel mingi rahvas. Seal oli kõrge kultuur, eetika ja moraal, usk ja vaimsus. Seal elasid väga kaunid mehed ja naised – pikad, heledanahalised ja sinisilmsed. Nad säilitasid kaua nooruse ja elasid loodusega harmoonias. Ent hiljem, ülemaailmse kosmosekatastroofi tulemusel vajus muistsete aarialaste kodumaa vee alla. Me ei tea, mis juhtus – võib-olla põrkumine mingi komeediga või Phaetoni planeedi hävimine või Päikese orbiidi muutus, mis omakorda viis planeedi telje nurga kallaku muutuseni. Just need sündmused võimaldasid ülemaailmse üleujutuse ja Noa laeva legendide teket.
Ka Veda tekstides on see müüt olemas, ainult et Noa asemel on Manu – inimkonna esiisa. Pärimuse kohaselt võttis see katastroof enamiku maailma elanikkonnalt elu. Katastroofi järel algas järsk külmenemine ning pääsenud inimesed, kes hiljem nimetasid end aarialasteks, rändasid planeedi teistesse piirkondasse praeguse ekvaatori suunas. Nende rändeteed on enam-vähem teada.
Aaria tsivilisatsiooni üks harusid asus elama ja elas kaua just siin, Peterburi lähistel, Valdai kõrgustiku ja Laadoga vahel. See kultuur on tihedasti seotud soome-ugri ja vanaslaavi rahvastega enne meie ajaarvamist. Nende filosoofia, religioon, mitme valdkonna teadmised, sealhulgas meditsiinis, peegelduvad Veda kultuuris. Kaasaja keeleteadlasi hämmastab sanskriti keele tavatu sarnasus vanaslaavi keelega.
Aarialaste teine haru asus alguses elama Kesk- ja Lõuna-Uurali piirkonda, kuid aja jooksul suundusid Lähis-Itta. Nad rajasid Avesta kultuuri, mille järglasteks said pärslased ja teised sealkandis elanud rahvad. Veel üks haru asus ümber Põhja-Ameerikasse ja jõudis Kesk- ja Lõuna-Ameerikani.
Veel üks haru jõudis Kagu-Aasiasse. Liikudes lõunasse, India ookeani suunas põrkusid aarialased samasuguse võimsa rahvaga – draviidide ehk lankalastega.
Lanka on iidne manner, mis kataklüsmide tulemusena vajus osaliselt vee alla, temast jäi vaid kaks saart: Sri Lanka ja Madagaskar. Tol ajal arenes lankalaste tsivilisatsioon tõenäoliselt nagu meie oma praegu, teisisõnu hoolitsedes välise mugavuse eest, pööramata tähelepanu vaimsele arengule. Kui aarialaste põhiprintsiibiks oli elada lihtsalt, mõelda ülevalt, siis lankalased ehk draviidid asetasid püramiidi tippu inimese, jumaldasid teda, pidasid teda looduse kuningaks ning ülistasid igati tema mõistust. Kuid kahe tsivilisatsiooni kohtumise ajaks olid draviidid oma endise võimsuse juba minetanud. Aarialaste ja draviidide võitlus leidis kajastamist antiikeeposes “Ramayana”. Sõda kestis kaua, kuid viimaks need kaks tsivilisatsiooni ühinesid. See toimus järgnevate aastatuhandete jooksul.
Kujuneva aaria tsivilisatsiooni kultuur, teadus ja kunst hakkasid uues kohas intensiivselt arenema. Toimus teadusvaldkondade süstematiseerimine, tekkisid uued filosoofiasüsteemid, kerkisid ebatavalised templid ja linnad. Kujunev tsivilisatsioon sai hüpoteesi kohaselt nimeks Bharata-Varsha. See oli võimas jumalakeskne ühiskond, mille pealinn oli Hastinapura.
Aarialased suutsid levitada oma kultuuri peaaegu kogu planeedile. Nende kolooniate asukohti on leitud Lõuna-Ameerikas, Indoneesias, Filipiinidel. Lisaks arvatakse, et egiptuse tsivilisatsioon oli samuti aaria osa. Rääkimata juba kreeka, pärsia, slaavi ja euroopa tsivilisatsioonist – need on aaria tsivilisatsiooni hilisemad harud.
Mikk Sarv :
http://epl.delfi.ee/news/kultuur/raamatu...d=65554520
Emakeele selts:
http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2007...7-2_02.pdf
Ilmar Soomere:
http://www.elukiri.ee/print/1357406/pool...arateadusi
http://www.haidor.com/Ajarandur/Ilmar_Soomere.html
Stuupa - vahest... "Stjoopa"
Abi
