Miks ehitati Giza püramiidid

(02-11-2017 20:27 )Nielander Kirjutas:  Cheopsi püramiidist avastati üsna suur avastamata tühimik. Kas tegu on salakambriga või on see mingi arhitektuurilise otstarbega, pole veel teada.

http://novaator.err.ee/640237/cheopsi-pu...ne-tuhimik

Vaatasin, et juba kümme aastat tagasi märkisin foorumis, et Suures püramiidis võib peidus olla veel avastamata kambreid, sest seest on see 15-20 % ulatuses tühi.
Miks see aga ehitati? Püramiidi uuemate uudiste kohta tegin kunagi eraldi teema.

https://www.youtube.com/watch?v=Q5CohNp0DOM
See video selgitab nii mõndagi nende "salakambrite" kohta. Lisaks veel, et neis ruumides on juba ammu käidud: kuna aga nende otstarbe selgitamine ei haakunud kuidagi matusekambri teooriaga, siis valis Peaegüptoloog Hawass mahasalgamise taktika.
Minu arvamus on, et seda teed ei kasutatud "sarkofaagi" transportimiseks(ega ka vaaraode laipade tassimiseks), vaid tegemist on dubleeriva tagavarasüsteemiga, juhuks kui klapid(portcullies) peaksid tõrkuma või kuluma.

1850 aastal leiti Egiptusest ilmselt kõigi aegade suurim kuldaare: kaks hiiglaslikku kivikirstu olid täidetud kuldehetega...
30 aastat hiljem korraldas püramiidide juurde ekspeditsiooni mees, kes hiljem kogus tuntust kui "matusepaiga" teooria autor...
Mis võisid olla selle mehe motiivid? Haritud mehena oli ta kindlasti tuttav Herodotuse tekstidega, kus püramiide seostati iidsete kuningate matusepaikadega...
Torkab silma selle mehe veendumus, et just tema sisenes esimesena "kuningakambrina" tuntuks saanud hooneossa. Sest just tema kõrvaldas oma teelt kolm paksust kivist ust, pruukides selleks dünamiiti...
Kuid kust sisenes kambrisse Mamoun?
Sellele annab vastuse isand Petrie: "hauarüüstajad" lahkusid, libistades täpselt oma kohale tagasi kivi mis kattis nende jäljed sissetungist.

Ainult et, tema ei teadnud midagi enne teda toimunud Mamouni retkest ja sellest, et ka nemad jäid tühjade kätega...

Mamouni retkel ja Petrie ekspeditsioonil on oluline vahe: esimene oli hästi finantseeritud(kaliif!) ja teine puudulikult, Petrie teostas töid üksi, kuna puudus raha töölistele maksmiseks. Seega, kohates püramiidi tunnelilabürindis takistust jättis ta selle käiguosa lõpuni uurimata ja valis kambrisse sisenemiseks otsema- efektsema tee: õhkimise.
Mamoun aga otsis põhjalikumalt ilmselt ja leidis läbi labürindi teise tee kasutades takistuste ületamiseks köisi või redeleid.

Ei saa öelda, et neid käiguosi poleks piisavalt uuritud; kuid kuna nende otstarbe selgitamisega jäädi jänni ja olemasoleva "matuseteooriaga" need kuidagi ei sobitunud, valiti lihtsam võimalus: trellid ette.

(09-09-2018 09:17 )TTT Kirjutas:  usuhullud ütlevad, et matmispaik. uputuspraktikud, et põgenemispaik uue uputuse ajaks. kodus on elekter, mille eest peab maksma - järelikult on see tasuta elekri allikas...majakas ufodele - ufospetsid.
millegipärast räägime ühest-kahest püramiidist, aga neid on sadu. pidi olema miskit muud, mida meie pead ei võta.
Geargirl vist teab midagi, mida teised ei tea. aga ta ju ütle, mis tal järsku "selgeks lõi".

Võin sulle täpselt öelda mis mul "selgeks lõi": püstitasin enesele eesmärgi leida kõigi püramiidis asuvate ruumide ja detailide tegelik otstarve. Viimaseks oma kohale asetunud puzzletükiks sai maaaluste käikude tõenäoline rajamise eesmärk. Ma võin ju öelda, et neid käike pidi pumbati vett üles mäkke, kuid selle tõestamine on neetult keeruline.

Põhimõtteliselt saab erinevad püramiiditeooriad jagada kolmeks:
1)Ametlik matuseteooria. Selle versiooni kogu raskuspunkt rajaneb AINULT ÜHEL detailil: kivist kasti võimalik kasutus sarkofaagina...
2)Selline lõtv suhtumine teaduslikku väitlusse on olnud inspiratsiooniallikaks lugematutele kuulsusejanulistele: võetakse ÜKS detail püramiidist ja esitatakse seda kui tõestust, et püramiidid ehitati kosmosekiirguriteks või kondensaatoriteks...
3)Erinevad "uhhuuuurijad", kes on võtnud vaevaks leida püramiidi kõigi osade kasutusotstarve, on teinud järelduse: tegemist on veepumbaga. Kuna neis teooriais esineb fakti ja loogikavigu, ei hakka ma neist ühtegi esile tõstma ja linkima.

Suurimaiks vaidlusi tekitavaiks kohtadeks püramidioloogias on:
miks
kes
kuidas
ja millal ehitati püramiidid.

Sellest, millal ehitati püramiidid saab aimu kui vaadata neid pildiridu: https://www.youtube.com/watch?v=FThF8sU44ws
https://www.youtube.com/watch?v=yvt1bK4ahvA
Tähelepanu tuleb pöörata järgmistele detailidele:
1)Esimeste arheoloogide saabudes oli kogu püramiidi ümbrus mattunud liiva.
2)Liivakihi sees asub kogu vaaraode aegne kultuurikiht, kes kasutasid püramiidi ümbrust surnuaiana.
3)Huvitavaks läheb kui jälgida Sfinksi väljakaevamise erinevaid etappe: jah selle kivimikihi Sfinksi rinna kõrgusel sai tekitada AINULT veeuputus.
4)Täpselt sama fenomen Sfinksi kõrval asuvate püramiidi kommunikatsioonide varajases väljakaevamisfaasis.
5)Nii Sfinks kui ka kommunikatsioonid kannavad endal parandamise märke. Parandustööd on tehtud märksa nigelama kvaliteediga kui algsed ehitusvõtted.
Nende tähelepanekute alusel rekonstrueerisin püramiidide ajatelje: tähtsaimateks sündmusteks püramiidide ajaloos on olnud kaks veeuputust, 6000 ja 12000 aastat tagasi toimununa on nad mõlemad jätnud oma geoloogilised jalajäljed...

liiv võis sinna kanduda tunduvalt hiljem, nt. siis kui Rooma linn 6-10 meetri paksuse sodikihi sisse mattus... ma toon need veeuputused, mis puudutavad Vahemere ümbruse kanti kõvasti ettepoole. olen veendunud, et ka varajasemad uputused on piirkonda räsinud ja väga pikalt ühte jutti - paekivisse soonte/kanalite sisseuuristamine võtab ikka väga palju aega.
aga liiv võib olla palju hilisem.
kui mõelda püramiididele laias laastus, siis tekkib küsimus - kas rämpspüramiidid/kivikuhilad rajati suure püramiidi matkimiseks, et noh "meil on ka püramiid" taipamata selle otstarvet, või suudavad kõik püramiidid täita seda üht ülesannet, mida meie välja ei mõtle.
tsivilisatsiooni arengu järjepidevus katkes üpris hiljuti, nt. tunti "vanas roomas" betooni tehnoloogiat, meie tsivilisatsioon leiutas selle aga uuesti. pidi olema mingi tõsine juhtum, mis tõi püramiidide ümbrusesse liiva ja tegi lõpu tehnoloogiatele, tappes selle oskuse kandjad. vana rooma panin jutumärkidesse, sest ma ei pea seda üldsegi mitte vanaks.

Giza kompleksiga sarnaseid püramiide on tosinkond: neil on juures "causeway" sarnased kommunikatsioonid.
Neid kõiki ühendab ka sarnane asukohavalik: Niiluse kaldakõrgendikud ning jõeni ehitatud kommunikatsioonid...
Kaldapealse asukohaga on veel mõnikümmend püramiidjat ehitist...
...nii et keskenduks kõige paremini säilinud ja võimsaima- Giza kompleksile.

geargirl juba seletas - püramiid on veepump. täsemini siis mitte vee pumpamiseks ühest kohast teise, vaid energia ülekandmiseks ühest kohast teise.
tegemist on tehnoloogilise asjaga, mitte kirstuga.
areneme ka ikka vähehaaval

No aga Gisa (ja Orioni) täpne peegeldus Mehhikos? Teotihuacan? Ma ei hakka siin kordama kõike, mis sealt leitud (elavhõbe, kassikullakuulikesed, vilgukivivooderdis. Vihjab küll mingile energiakompleksile, aga vett on seal vaid väike jõeke poole km kaugusel. Püramiidi alt leiti küll kobas inimasustuse jälgedega, aga kas seal on ka leitud mingit kanalisüsteemi või viiteid vee juhtimisele püramiidi juurde?

See on nüüd väga spekulatiivne seos, ja kindlasti seotud mõistega "energia" ehk psi,
kuid veega, veejuhtimisega ja maa-aluste veejuhtmetega on seotud ka Nasca jooned (see on suht kindel) ja spekulatiivselt siis vb ka Nazca kultuuri keskuse püramiid Cahuachi.

kahjuks on püramiidi kuurde kuuluvad, muud selle energiakompleksi osad lammutatud ja laiali tassitud. energiat anti edasi mööda jõge, iga paarisaja km järel oli vastuvõtu jaam. kahtlustan, et jaamades muundati see elektrienergiaks - geargirli mõtted...

Aga kuidas oleks sellega, et Thoth ja tema kaaslased ehitasid kompleksi Egiptuses selleks, et aidata võrgustikku taas üles ehitada? Lugesin, et seejärel jätsid nad selle keset vihmametsa maha ning läksid tagasi Atlantisele, et katastroofiks ette valmistuda. 200 aastat oli see ehitis seal kasutamata, kuid nad teadsid, et võrdpäevsuse pretsessiooni tsükli kriitilises punktis poolused nihkuvad. Nad teadsid, et Atlantis upub ja nii nad siis ootasid.
Ühel päeval see lõpuks juhtuski. Tegelikult toimus kõik üheainsa öö jooksul. Teadlased on kindlaks teinud, et pooluste nihe toimub umbes 20 tunniga. Kogu protsess kestab umbes kolm ja pool päeva, kuid pooluste nihe toimub 20 tunniga.
Nähes pooluste nihke alguse esimesi märke, naasid nad Sfinksi juurde ning tõusid oma laevaga (vimanaga?) õhku.
Võtsid Atlantiselt peale Naakali Müstilise Kooli inimesed (1600 ülestõusnud meistrit), kellest said iidse õhulaeva ainukesed reisijad. Kui nad suundusid Khemi, millest hiljem sai Egiptus, oli nende laeva ümber väga võimas kaitsev valgusväli. Nad maandusid Suure püramiidi tippu.
Seejärel algas pooluste nihe ning inimteadvuse tase hakkas langema. Samal ajal hävisid ka elektromagnetilised väljad ning Maa magnetväli kollabeerus. Kogu elu sellel planeedil sisenes Suurde tühjusesse - kolm ja pool päeva kestvasse täielikku pimedusse, mida on kirjeldanud paljud kultuurid üle kogu maakera.
Maiad kirjeldavad seda Tühjust Troano dokumendis. Tänapäeval nimetatakse seda elektromagnetiliseks nulltsooniks.

(09-09-2018 16:58 )Geargirl Kirjutas:  ...

Põhimõtteliselt saab erinevad püramiiditeooriad jagada kolmeks:
1)Ametlik matuseteooria. Selle versiooni kogu raskuspunkt rajaneb AINULT ÜHEL detailil: kivist kasti võimalik kasutus sarkofaagina...
2)Selline lõtv suhtumine teaduslikku väitlusse on olnud inspiratsiooniallikaks lugematutele kuulsusejanulistele: võetakse ÜKS detail püramiidist ja esitatakse seda kui tõestust, et püramiidid ehitati kosmosekiirguriteks või kondensaatoriteks...
3)Erinevad "uhhuuuurijad", kes on võtnud vaevaks leida püramiidi kõigi osade kasutusotstarve, on teinud järelduse: tegemist on veepumbaga. Kuna neis teooriais esineb fakti ja loogikavigu, ei hakka ma neist ühtegi esile tõstma ja linkima.

...

Seoses punktiga 3, ilmselt on John Cadman siit juba kuskiltkaudu läbi käinud aga mulle meeldis lugeda tema analüüsi Giza veepumba teooria teemal:

http://sentinelkennels.com/Research_Article_V41.html (The Great Pyramid’s Subterranean Chamber Hydraulic Pulse Generator and Water Pump)

Cadman paistab üsna veendunud et tegemist ei ole kõigest veepumbaga.

Juba aastal 1962 püstitati esimest korda hüpotees, et püramiid võis olla veepump. Võrreldes kõigi teiste teooriatega on just seda varianti kõige enam ekspluateeritud. Selle teooria esilekerkimist on igati takistatud küll seda naeruvääristades või seda toetavate asitõendite uurimise takistamisega(suletud püramiidiosad ja maaalused käigud) ning füüsilise hävitamisega(kinnimüüritud käik "sarkofaagi" kõrval põrandas, purustatud klapid ja nende olemasolu eitamine).
Cadmani versiooni tuleb suhtuda eluterve skepsisega, kuigi siin on nii mõndagi huvitavat: näiteks galerii ja maaalusesse kambrisse viiva tunneli vahelises käigus asuv klapp(kuigi vaevalt ta puust oli tehtud, kivist ikka) ja vaakumvõimendi idee. Koht kus tema teooria lappama läheb on just ülemises kambris toimunud füüsikaliste protsesside asitõendite arvestamata jätmine. Kordamine tarkuse ema: ei sool ega ka tahm kambri seintel ei sobi "vesioina" versiooniga. Rääkimata sellest, et hüdrauliline löök ei suudaks tekitada kambris näha olevaid kahjustusi.
Kuid lubage ma aitan teid taas "kelgule"...

Ülemise kambri seintele settinud soolakiht on vastuvaidlematu tõend sellest, et kambris on kunagi olnud VESI. See on fakt mida ei tohi eirata ega unustada. Kuidas vesi sinna sai seda tõestab Cadman küll piisavalt veenvalt(kuigi minul on selle kohta veidi erinev versioon, siis sellest võin ma publiku huvi korral pikemalt pajatada). Edasi läheb asi veel huvitavamaks: soola rant oli tugevamalt märgatav 3/4 peal kambri kõrgusest. Siinjuures tekib väga õigustatud küsimus; kui kambrist väljapääsu takistavad "languksed" asuvad madalamal, kuidas sai siis veetase olla ustest kõrgemal?

Ja siin läheb asi veel huvitavamaks. Kõik need versioonid, mida me praegu teame nende uste kohta, ei toeta seda võimalust, et need uksed olid veekindlad! Seega tuleb nende uste otstarbe ametliku selgituse versioon sujuvalt laualt maha lükata ja hakata mõtlema nende tegeliku otstarbe üle. Kambri poolt vaadates esimene uks ei saanud olla veekindel: "antechamberi" seintes asuvad sooned ei lase seda arvata. Samuti oli esimene uks madalam. Järeldus, vesi voolas läbi soonte ja üle ukse esimese ja teise ukse vahel olevasse tühimikku. Küll aga seisid kambri poolt lugedes teine ja kolmas uks veekindlalt.

Kuid asi läheb veel põnevamaks: Galerii ülemises otsas olevad erosiooni jäljed kinnitavad, et vesi ei püsinud igavesti seal vaid väljus sealt suure surve all! Kuidas seda vastuolu selgitada? Mida kirjutas nende uste kohta Petrie: kambri poolt lugedes teise ja kolmanda ukse vahemik oli altpoolt kitsam- ülalt laiem; uksed vastavalt alt paksemad- ülalt õhemad. Miks? Ja nüüd tuleb meenutada vähetuntud fakti: nende uste vahel asus ustega sama lai umbes meetri kõrgune kivi; ülalt paksem- alt kitsam... Täpselt samasuguse kiilukujulise kujuga kui on teise ja kolmanda ukse vaheline ruum. Kui kambrist tulev vesi voolas ÜLE esimese ukse ja läbi teise ukse ALT jäetud pilu, kohtus vesi takistusega: kiilukujulises vahes rippuv kiilukujuline kivi sulges kindlalt vee edasipääsu. Kuid millistel tingimustel siis tungis vesi läbi nende uste?

Vaatleme veelkord kambris toimunud füüsikaliste protsesside parameetreid: kambrit täitis vesi 3/4 ulatuses, see tähendab et kambri ülaosas olev gaas suruti kokku hiigelrõhu all 1/3kuni oma mahust! Ja siis toimusid kambris veel müstilisemad protsessid, mille tagajärjel läksid kummi kambri seinad ning mõranesid neis olevad kivid ning murenes "sarkofaag" ja "ventiatsioonishahtide" sisenemiskohtade ümbrus. Sellist tulemust ei suuda saavutada hüdrauliline löök, seda suudaks ainult plahvatus. Kahe ürgelemendi, tule ja vee omavahelises võitluses jäi peale TULI. Vesi muutis oma oleku vedelast gaasiliseks: AURUKS. Aurul on füüsikaline omadus: ta paisub vedelast veest gaasilise auruni kuini 1200 kordse suurema mahuni. Ja oi milline jõud on aurul! Niisiis hakkab aur otsima ahistavas kambris väljapääsu: ta poeb üle esimese ukse ja läbi teise ukse alla jäetud pilu, ning kohtub teise ja kolmanda ukse vahel flegmaatiliselt rippuva kiviga. Mingi pooletonnine kivi ei kujuta auru võimekusele mingit vastast, ta tõstab selle üles ja sööstab möirates vabadusse...

Kas siiani on kõik selge? Kui teie maailmanägemuse pilt kirgastus ja te saite aru, et tegemist polegi "portcullies"(langustega) vaid KLAPIGA, siis hakkame jälitama kuhu lippab edasi "white rabbit" ehk aur. Loomulikult saate te aru, et just sellepärast on galerii püramiidi suurim ruum, et mahutada ja salvestada auru paisumisel tekkivat jõudu. Galerii üleminekul maaalusesse tunnelisse viival käigul põrutab ta pärani veel ühe klapi ja kihutab märatsedes tunnelisse. Tunneli püramiidi pinnale viivas otsas poeb osa tema liigsest energiast läbi pisikese pilu vabadusse, kuid sedamööda kuidas seal pilus olev liiv niiskub, kahaneb tema läbilaskvus(jälle klapp!). Seega hakkab aur otsima teist väljapääsu, ta leiab selle alumise kambri lae all oleva kolme uru näol.Ta poeb sealt läbi ja leiab end seejärel mõnevõrra taltsamana kuid endiselt vägagi võimekana püramiidi idakülje all oleva kaevu põhjast.
Edasine on küll puhas spekulatsioon, kuna selles osas püramiidi lisa ehitused suures osas hävinud. Kuid puhas loogika ütleb, et vaevalt püramiidi projekteerija raatsis nii suures koguses auruenergiat tuulde lasta. Samuti tuleks märkida, et enamus siiani jõudnud energiakandjast on suruõhu mitte auru näol. Niisiis juhiti suruõhk "causeway" nime all tuntud ehitisse. Praeguseks suures osas hävinud, kuid selle mõned säilinud elemendid viitavad, et paksudele seintele toetusid kunagi katusena massiivsed kiviplaadid. Seega oleks selle ehitise korrektsem nimetus- TORUJUHE. Torujuhet pidi suunati suruõhk selle otsas olevasse ehitisse. Massiivsed seinad lubaks eeldada ka sama rasket katust, seega ainus võimalus on et suruõhk juhiti läbi selle hoone põrandas olevate aukude MAA ALLA.
Ja nüüd tulebki püant. Maa all asub ju kogu selle püramiidiehituse mahust kolmandiku energiat neelanud tunnelivõrgustik: ühtekokku kaks kilomeetrit uuristatud(lõigatud?) käike, shahte ja nendega lõikuvaid kaeve. Kuigi vaaraode ajal kangutati kaeve katvad kaaned maha, et saada kätte kaevu põhjas olevat vett, siis võib arvata, et omal ajal olid need kaevud kõik suletud massiivsete kivikaantega. Lisaks oli sel ajal ka põhjavee tase tunduvalt kõrgemal ja muidugi aitas kaasa ka kaevude põhjast suunaga püramiidi poole rajatud drenaazh. Iga kaevu ühendas teineteisega vähemalt kaks käiku. Nende käikude ehitus järgis kindlat mustrit: igast kaevust allapoole(jõe poole) suunduv käik asus kaevu ÜLEMISES osas; ülespoole(püramiidi poole) aga ALLpool. Kõik need käigud, mis on horisontaalselt, on suure ristlõikega ja avarad; neid omavahel ühendavad vertikaalsed käigud aga ahtakesed.

Mis te arvate, kuhu hakkas liikuma vesi kui neisse käikudesse juhiti tuhandeid kuupmeetreid suruõhku?

Tsitaat: Mis te arvate, kuhu hakkas liikuma vesi kui neisse käikudesse juhiti tuhandeid kuupmeetreid suruõhku?

Kastmissüsteem, vesi purskas nagu hiiglaslikest purskkaevudest. kui pump oli oma töö teinud. Mingil põhjusel umbes 8000 e.m.a süsteem lagunes ja edasi sõltuti üleujutustel looduse tujudest + kõrbestuv kliima.

Vigala Sass, kui ta moskvas jälgis, kuidas hävitati eelkristlikke tohtkirju "põlistelt vene aladelt", talle kommeteeriti, et "rahval pole kahte ajalugu tarvis"

Milline on vajalik energiahulk, et plahvatuslikult muuta selline kogus vett auruks? Allveelaevadel näiteks ei kasutata avariitõusuks mitte tsisternides oleva vee kuumutamist/aurustamist(kuigi reaktor toodab energiat märkimisväärses koguses), vaid lõhatakse paketid ning tühjendatakse süsteem hoopis sel kombel. Ilmselt töökindlam ja tehnoloogilisem.

@Geargirl: Väga lahe, oled kuskil sel teemal miskit avaldanud ka?

Minumeelest pakkus Cadman välja et klapid näiteks basaldist või graniidist.

Mis sa Cadmani elektrolüüsi ideest arvad?
Hapnik ja vesinik on muide klassikaline raketikütus.

Ibb, loe mu kõige esimest postitust, veekoguse aurustamiseks kasutati "veehaamri" nimelist efekti. Kõrge rõhu all isesüttiv metaangaas võis olla reaktsiooni käivitajaks või sai "ventilatsioonishahti" otsa surutud kergem gaas elektri sädemest süttinuna plahvatades tekitada reaktsiooni alustamiseks vajaliku lööklaine. See seletaks murenenud "ventilatsioonishahti" sisenemisava ümbrust.Võimalik, et kasutati mõlema efekti koostööd(ma ei tea, pole selgeltnägija; püüan rakendada oma närust loogikameelt).
Põhimõtteliselt on veehaamri effekt ka tänapäeva teadusele suhteliselt läbiuurimata teema. Seda paranormaalsem on, et nimetatud teadusnähtust osati kasutada Vana-Rooma keisririigi aegadel kullakaevandamisel mägede õhkimiseks. Kust hankisid roomlased oma teadmised? 1800 aastat enne Pascal`i? Igatahes süüdistasid preestrid Kleopatrat roomlastega(Antonius) kahjulike poliitiliste ja majanduslike lepingute tegemises ning riigisaladuste reetmises. Mis saladused? 30 aastat hiljem kõmasid roomlaste kullakaevanduses "veehaamri" plahvatused.

Vesinikust. Kui massiivsed veekogused ujutasid üle püramiidi alused paekivilademed, siis kaltsiumi ühendite lagunemisel tekkis ka vesinikku. Kuigi ma ise pean seda kogust marginaalseks, siis eitada seda ei saa. Kui seda ka tekkis, siis putkas ta ju läbi pragude üles minema...

Tänud. Küll tekib aga mul kõva kahtlus, mitut sedasorti plahvatustsüklit suudab selline kivimassiiv vastu pidada. Ilma, et see murenema-lagunema hakkaks. Tegu ei oleks ju teps mitte mingite väikeste jõududega ja lühikese ajaga. Märksa väiksema jõuga plahvatused toovad kaevandustest välja tuhandeid tonne kivimit.

Vesinik on väga lenduv jah, ning Cadmani kohaselt nad ei eraldanud hapnikku. Seetõttu ei tundu väga tõenäoline et nad oleks seda klassikalise kütusena kasutanud. Võimalik et oligi kõrvalprodukt lihtsalt.

Arvestades süsteemi põhjalikku planeeritust ning multifunktsionaalsust, tekib aga kiusatus eeldada et igal detailil oma tähtsus.

Cadmani mudelis ei ole metaangaasi vaja. Kui ma õigesti mäletan (ei leidnud kohe tsitaati ning tal ei ole korralikku üldskeemi ega animatsiooni sellest), siis piisas langevast tunnelist vee sisse laskmisest. Vesi sulges Niiluse väljundi ees oleva klapi, millest tekkiv pikilaine levis mööda vett tagasi üles maa-alusesse kambrisse. Laine järgse hõrendusega klapp jälle avati kuni järgmise tsüklini. Klapi liikumine on tal kujutatud joonistel 25, 26.

Ibb.
Olen mõelnud ka selle üle. Kui plahvatuse kutsunuks esile ainult gaas, kas see suutnuks teha kambrile kahjustusi, või kui palju vett see suutnuks aurustada? Ja kust võtta suurtes kogustes gaasi. Millegipärast tundub see olukord, et suudeti nii kõrgele ja nii suure rõhu alla pumbata vett, soodsa tingimusena "veehaamri" tekitamiseks.
Tegelikult on ju plahvatus(ed) mõrastanud nii mõnegi massiivse kiviploki kambri seintes. Ka lae peal olevad suured blokid on mõranenud. See tähendab, et lagi on vappunud, hoolimata nende peale laotud mitmesaja tuhande tonni raskusest kivivirnast!

Kunagi oli jutt erosiooni jälgedest sfinksil. Kui oli veetase nii kõrge, oli uputus ka püramiidi kambrites, sellest ka seal need erosiooni jäljed.

pole jah kahtlustki, ehitati vee pumpamiseks.
fotodel on näha kivide kulumisjäljed, uuristused, mida oskab teha ainult vesi. hinnates neid kulumeid, saaksime teada, kui kaua püramiid töötas.
nüüd soola jälgedest mis uksest kõrgemal - äkki jättis sellise jälje merevesi, mis ümbruskonna üle ujutas ja kõik oli sellest soolarandist saadik vee all ning "masin" seisis? sest üks on kindel - veeuputus oli, vesi tõi kivid ja liiva. kui sfinksi järgi hinnata, siis vähemalt 20m liiva ja kive on kohale toodud. sama uputus hävitas ka teabe, mis püramiide puudutab ja lõpetas kogu töö ning elu selles piirkonnas.
vanade kaartide uurijad kinnitavad, et kaartidelt on kadunud nii jõed kui ka linnad põhja- ja keskaafrikas.

ps. gaasi plahvatus vaevalt et kive mõrandab, selleks on plahvatuse kulg liiga aeglane. midagi lõhkeaine laadset pidi vast olema.

tänud, geargirl!

OK, a milleks siis teised kaks püramiidi ? Neil vaid üks kambrike all .
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/c...de.svg.png

asi võib olla pooleli jäänud ehituse faasis, asi võib olla meie eest varjatud, meid on üle külvatud igasuguse valeinfoga, mis ei luba normaalselt mõelda jne. mõnikord võib mõni asi geniaalselt lihtne olla, aga taipad alles siis kui keegi lahti seletab.
veega ja jõe lähedusega on nad kõik seotud, ja kui me mõne juurest veekogu ei leia, siis teame, et see on mattunud liiva.

mulle isiklikult meeldib rohkem kõrgtehnoloogiate poole kaldumine, sest nad olid ju meist päriselt ka targemad. ja mina pooldan teooriat, et püramiid tekitas jões seisu- või pikilaineid, või veel midagi, mida sai üle kanda lõuna poole ja seal juba masinaid käivitada.

on meil ju täpselt sama ülesanne - kuidas kanda Narvast energia Tallinna...kardaanvõlli, konveierit või rihmülekannet ju ei tee...

Erosioon Sfinksil on kahtlemata olemas. Ametlik ajalookäsitlus väldib seda kui katku ja on võtnud selle suhtes mõnitava hoiaku. See selgitab, miks rahvas sest nõnda vähe teab. Siin tuleb olla tähelepanelik selle suhtes, et Sfinksil on eristatavad kahte eri tüüpi erosiooni jäljed: esimene on vihmavee ja teine üleujutus(t)e poolt põhjustatud. Vihmavesi on tekitanud Sfinksile ja teda ümbritseva kaeveaugu seintele püstise suunaga uurdeid. Hüpoteesi püstitaja Schwaller de Lubiz ja seda teooriat edasi uurinud J.A.West jõudsid järeldusele, et sellised vihmad, mis seda suutnuks teha, olid Egiptuses viimati 8000 aastat tagasi. See jutt ei sobi aga "mõrapea" egüptoloogidele teps mitte...
Olen teie tähelepanu juba juhtinud asjaolule, et Sfinks oli mattunud pealtpoolt tuiskliiva, ja selle all asuva settekivimite kihi alla. Niiluse voolukiirus aga ei ole nii tugev, et suudaks kive ära kanda ega lõhkuda püramiidi juurdeehitisi 30 meetrit kõrgemal. Seega on ainuke selgitus sellele 6000 aastat tagasi toimunud veeuputus.(Muuseas, ka esimesena tehtud dateeringud andsid püramiidide vanuseks 6000+ aastat, hiljem muudeti need Cheopsi aegseteks.)
Selle settekivimite kihi alt välja kaevatud Sfinksi käppade vahel olnud kivitahvel(steel) kandis kellegi kuningas Khufu nime...

Vasamasa, väga tõenäoline, et see veeuputus täitis ka maaalused käigud ja osa püramiidi sisemusest. Kuid anna mulle andeks, kui ma väljendusin ebatäpselt: lisaks erosiooni jälgedele tunneli põrandal on neid ka seintel galerii ülaosas ja galeriist väljuva käigu ning alla viiva tunneli ristumiskoha vastas ning maaalustes käikudes. Väga raske on seda selgitada ühekordse veeuputusega. Pigem ikka auru või õhujoad ja kiiresti liikuv vesi suudaks tekitada selliseid kahjustusi.