Miks ehitati Giza püramiidid

"Herodotus kirjutas: ...viis adramaad pikk, laiust kümme ja kõrgust kaheksa sülda...
Millest käib jutt, kes soovib pakkuda?"
Herodotos elas ca 1000 aastat enne seda kui antud mõõtühikud välja mõeldi! Seega kui kirjutaja oli tuntud vana- kreeka ajaloolane, siis oleks huvitav teada mida ja mille kohta ta kirjutas ja milline oli originaaltekst. Kui aga sõber varjunimega Herodotus seda kirjutas, siis kuidas see ebaloogiline mõistatus teemaga seotud on ?

Ega herodotos ise ei näinud, kirjutas juttude põhjal üles, needki ju omas ajas, kasutati mineviku kirjelduseks kaasaegseid mõisteid.

Täpselt! Kogus nö folkloori. Vähetõenäoline, et hieroglüüfe lugeda oskas, kogus suulist pärimust...

Herodoteselt, kes külastas püramiide, 440 a.eKr. on säilunud vanim kirjalik teade. Kohalikud preestrid jutustasid talle Egiptuse ajaloost.
Kuuldu jäädvustas ta teoses "Historia." Sel ajal kattis püramiide veel algne lubjakivivooderdis. Ka Diodoruse ajal (elas 1.saj.eKr) oli vooderdis veel terve.
Kreeka ajaloolane Strabon külastas püramiidi 24.a. ekr. Ta kirjutas: "Ühel küljel pisut kõrgemal paikneb eemaldatav kivi; kui see üles tõsta, avaneb käik, mis viib püramiidi aluseni."
Sissepääsu asukoht läks meie ajaarvamise esimestel sajanditel kaotsi.
Rooma kirjanik Plinius Vanem, kes sündis 23 a.pKr., kirjutas, et Giza kolme püramiidi ehitati 78 aastat ja neli kuud.

Siin aga sellest, kuidas õpiti egiptuse hieroglüüfe lugema:
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/eg...d=67428462

Tunnistan siinkohal oma viga, süüdistades vaaraosid ehitusmälestise barbaarses rüüstamises. Luban, et enam kunagi ei usalda ma "akadeemilist" arvamust selle kohta, kes tassis minema templite, tammide ja causeway`de ehituskivid.
Kui püramiidi välise taristu ehituseks kulus umbes 10 aastat, siis selle laialitassimiseks kulunud aega oskan ma nimetada täpselt: selleks kulus ÜKS päev...
Aastasadu on tuul kandnud ümber püramiidide köikematvat kõrbeliiva. Kuid mida loobivad arheoloogid eemale kui kaevuvad pinnasesse? Muidugi liiva... ja kruusa, kivikesi, suuri ja väikseid kive... Kas tuul jaksab kive veeretada? Ei, seda tegi vesi, suure veeuputuse tõusulaine purustas müürid ja hooned, seejärel rahunevad vood setitasid varemetele kaasakantud kivid, kruusa ja liiva.

Lugesin täna arvamust,et Giza püramiid ehitati teadvuse muutmise eesmärgil.
http://www.telegram.ee/maavaline/graham-...steeriumid

(11-05-2017 19:24 )Geargirl Kirjutas:  Tunnistan siinkohal oma viga, süüdistades vaaraosid ehitusmälestise barbaarses rüüstamises. Luban, et enam kunagi ei usalda ma "akadeemilist" arvamust selle kohta, kes tassis minema templite, tammide ja causeway`de ehituskivid.
Kui püramiidi välise taristu ehituseks kulus umbes 10 aastat, siis selle laialitassimiseks kulunud aega oskan ma nimetada täpselt: selleks kulus ÜKS päev...
Aastasadu on tuul kandnud ümber püramiidide köikematvat kõrbeliiva. Kuid mida loobivad arheoloogid eemale kui kaevuvad pinnasesse? Muidugi liiva... ja kruusa, kivikesi, suuri ja väikseid kive... Kas tuul jaksab kive veeretada? Ei, seda tegi vesi, suure veeuputuse tõusulaine purustas müürid ja hooned, seejärel rahunevad vood setitasid varemetele kaasakantud kivid, kruusa ja liiva.

Selline mõte tuli selle jutu peale, et kui seda - võtame siis asja nii - uputusest setitatud kruusa ja liiva analüüsida, siis peaks näitama, et nimetatud kraam väga kohalikku koloriiti pole. Noh nagu pole "eesti tõugu " siia maha jäänud rändrahnud.

No vaata Kuningate Orus vaaraode "haudadel" olevat kivilasu. Üksteise peale asetatud megaliitidest ehitisi katab paks kivilasu.

---

Ramsese haud: 67 imeliku kujuga ruumi... Tutanhamoni haua kõrval mitusada tühja ruumi... Kas ikka tõesti ehitas noorelt surnud vaarao need enda eluajal? Skvotterid...

Ka ortodokssed egüptoloogid möönavad veeuputuse võimalust. Kaks korda aastas tõuseb Niiluse tase 10-12 meetrit. Erakordselt suur, kaks korda tavalisest kõrgem uputus niisutaks püramiidi põhjas olevat ruumi veidi: see asub 22 meetrit üle jõepinna. Selline veeuputus, mis jaksaks minema kanda templid ja tammid, toimus siis kui jääkilp hakkas kiiresti sulama...

Hancock kirjutab üleujutuste kohta järgmist:
"Ehkki Niiluse oru kliima võis olla meeldiv ajal, kui suurem osa maailmast vaevles äkilise pakase küüsis, toimus sealgi varase drüüase alguses ja lõpus kataklüsmilisi sündmusi.
Nimetagem neist mitut äärmuslikku üleujutust, nn "metsikut" Niilust epohhil 10 500 eKr. Rahulikum ja etteaimatavam olukord taastus alles ajaks 9000 eKr.

Oru põhjast tublisti kõrgemal alal pole märke, mis osutaksid, et need üleujutused laastasid ka Giza platood. Erilist tähelepanu juhiksin rohkem kui 30 jala kõrgusele kaljurünkale - see sobiks hästi Edfu tekstides kirjeldatud "suure iidse künkaga", nagu me näeme -,mis hiljem jäeti suure püramiidi südamikku."

Üleujutuse hüpotees tõukab meid dilemma ette: tõeliselt suured uputused toimusid ju enne vaaraode dünastiaid. Kas tõesti on kõik see, mis meile räägiti koolis "egüptoloogiast", vale? Et vaaraod EI ehitanudki püramiide? Ainult see, kes vastab sellele küsimusele, suudab mõista püramiidide tõelist olemust...
Kes siis ehitasid Püramiidid? See on küsimus, mis vääriks lausa uue alateema püstitamist. Kuningad? Kes olid Kuningad? Jumalate pojad...
See on see koht, kus tuleb vastu klaasist sein: igasugune katse defineerida jumalat põrkab vastu maailma vanima ja enimmüüduma trükise dogmasid... Ja see sein jookseb ka läbi teadusharude: arheoloogia, ajalugu...

Küsida tuleb nati teise nurga alt ka - kellele ja kuidas on samamoodi lihtne ja mugav paigaldada mitmetonniseid kive nagu me laome telliskive.

Aga meiegi ei lao üksnes tillukesi telliskive. Mõnikord on praktilisem laduda päris suuri plokke. Näiteks seepärast, et ühe tuhandetelliselise ploki tugevus on suurem kui tuhandel tellisel.

telliseid on vaja seetõttu, et me ei suuda 3kg kive monoliidist välja lõigata ja üle 20kg raskuseid kive tõsta.

Kuidas siis ei suuda? Ikka suudame igasuguseid kive lõigata. See pole lihtsalt ehituseks kuigi otstarbekas. Tõstmiseks on aga kraanad.

(13-05-2017 21:56 )Geargirl Kirjutas:  Et vaaraod EI ehitanudki püramiide? Ainult see, kes vastab sellele küsimusele, suudab mõista püramiidide tõelist olemust...
Kes siis ehitasid Püramiidid? See on küsimus, mis vääriks lausa uue alateema püstitamist. Kuningad? Kes olid Kuningad? Jumalate pojad...

Põhiküsimus ikka selles, et kes ja millal tegi Giza kompleksi suurejoonelise plaani. Enne kui ehitama hakati, pidi olema plaan.
Püramiidide lugu algab meile teadaolevalt umbkaudu 2630. aastal eKr, kui vaarao Džoser andis käsu ehitada uutmoodi matmispaik,
See pidi tulema suurejoonelisem kui maa-alused hauakambrid või madalad savitellistest haudehitised mastabad, kuhu oli maetud enamik Egiptuse varasemaid valitsejaid.
Ehituse juhtimine usaldati Džoseri esimesele ministrile Imhotepile.
https://et.wikipedia.org/wiki/Imhotep

Ta osutus andekaks arhitektiks ning tema töö tulemusena kerkis maailma esimene püramiid. Aluseks ehitati tavapärane mastaba tüüpi rajatis, mille peale püstitati viis järjest väiksemate mõõtmetega mastabat, kuni valmis kuueastmeline ja umbes 60 meetri kõrgune püramiid. Ajalugu tunneb seda astmikpüramiidina.
Vanaegiptuse ajalookirjutaja Manethon nimetab Imhotepi kiviehitiste leiutajaks.

Selle jutu põhjal pole kahtlustki, et inimesed ehitasid. Ehitama suunasid aga valitsejad.

Aastakümneid hiljem, 2540. aasta paiku eKr, toimus järgmine tähtis sündmus – vaarao Hufu laskis ehitada maailma suurima püramiidi, mida ajalugu tunnebki kui Suurt püramiidi.

Räägitakse, et kõigepealt määras Hufu kindlaks ehituspaiga. Valik langes Niiluse läänekaldal, mõned kilomeetrid Saqqara astmikpüramiidist põhja pool asuvale Gizale.

Seda kõike võib ju uskuda kui Edfu tekstidega kursis ei ole.
Edfu tektides aga mainitakse seitset mõttetarka, kellel oli praktilisi oskusi ja arhitektuuriteadmisi. Paljud tekstilõigud tunnistavad, et nad osalesid rajatiste kavandamisel ja ehitamisel, hoonete alusepanemisel.
Edfu tektidest selgub, et neid mõttetarku peeti "ainsateks taevasteks olenditeks, kes teadsid kuidas templeid ja pühapaiku rajati" ning kes olid loonud teadmised, mida hiljem sai ainult edasi anda, mitte aga uuesti leiutada.

Ka Mesopotaamia tektides on juttu seitsmest targast- apkallust-,kes tõid inimestele teadmisi.
Kes nad olid - seda ei tea keegi. Mõned arvavad, et teiselt planeedilt tulnud (tulnukad), teised jälle, et Atlantise katastroofis ellujäänud, kes omasid hävinenud tsivilisatsiooni tehnikat. Hancock nimetab neid iidseteks võluriteks.
Hancoki raamatu alapealkiri ongi Maa kadunud tsivilisatsiooni unustatud tarkus.
Selle teooria järgi ehitatigi püramiidid teadmiste salvestamiseks järgnevatele põlvkondadele. Edfu tektides on võlurite juht haukapäine Horos, kellele Edfu tempel palju hiljem pühendati, kuid temaga käis kaasas ka tarkusejumal Thoth. Neid saatsid ehitajad ja seitse mõttetarka.
https://en.wikipedia.org/wiki/Temple_of_Edfu

Vastust ei ole. Seeeest on palju pilte.
Mark Lehner. The Complete Pyramids.1997.
http://www.mysteriousman.net/andres/RAAM...ramids.pdf
Hakkab kohe allalaadima.111MB

Palju häid pilte. Kas ainult mulle tundub, et teiste püramiidide ümber on täpselt sama tüüpi ehitised? Tammid, causeway`d ja "templid".

Lehner väidab kohe alguses, et orgaanilised näidised korjati radiokarboni meetodil püramiididest analüüsida ja see võimaldaks dateerida. Seda saaks pidada ennatlikuks väiteks: orgaanilise ainese jäänused pürmaiidi sidusmaterjalis, õnarustes, nurkades võivad olla kohale uhutud veeuputuste tagajärjel ja kui vesi pikemalt kohale jäi, siis ka settis põhjlikumalt. (Eks kaabiti sealt, kus kätte saadi, kuhu oli kogunenud) Valmisolekust vee stiihiatega võidelda räägivad ka tammide jäänused.

Nagu üritatakse dateerida maha jäänud purunenud tööriistade põhjal, aga pigem on viimased juba palju hilisemad - maha jäänud hauarüüstajate poolt, vms.

Tähelepanu väärivaid pilte on Nelli postituses lehekülgedel 19(kompleksi rekonstruktsioon), 126(sadamadokk), 154(Unasè püramiidi causeway).

Püramiidi põhilised välisehitised on:
1. Tammid
2."Küüliku urud"
3.Causeway
4.Templid

Tammid hoiavad enda ees muidugi VETT!
Kaevud ja neid ühendavad käigud juhivad VETT tammide taha, ümber püramiidi.
Causeway`d kasutati kõigepealt kivide transpordi teena. Seejärel ehitati sellele seinad ja ... KATUS! Saadud "torujuhe" võimaldas kanda üle reaktoris toimunud plahvatuse energiat.
Templid? Templeid ehitavad usklikud... Mina usun, et püramiidi Arhitekt oli palju praktilisema mõttelaadiga: ta ehitas veepumba... ja selle juhtimiseks vajaliku taristu.

Sattus näppu huvitav raamat: G. Bossovi "Kriminaaalsest arheoloogiast ja kaduvast keelest". Autor kulutab palju sülge ja sappi nende suunas, kes kahtlevad ametlikus ajalookäsitluses, kuid raamatus on palju kõnekaid fakte ja paljutõotavaid vihjeid...
Näiteks: kuigi Al-Mamouni peetakse tänapäeval esimeseseks, kes püramiidi "lahti pitseeris", leidis kaliif jälgi püramiidi alumisest kambrist, et seal on viibitud enne teda... Küll aga oli ta esimene, kes jõudis nn "kuningakambrisse"(leidmata sealt mitte midagi, peale kaaneta kivist kirstu). Ta nägi kohutavat vaeva, et murda end läbi kivide püramiidi sisse, kuid kui ta oleks uurinud antiiksete autorite kirjutisi või lihtsalt küsinud kohalikelt, oleks ta saanud teada, et: "püramiidi sissepääs asub jalamist 14 meetri kõrgusel, seda kattis suur kolmnurkne kivi, mis oli kinnitatud poldi otsa ja sellepärast hõlpsasti pööratav ümber oma telje. Kivi valge pind sulas kokku väliskatte poleeritud plaatidega, mis muutis "ukse" täiesti märkamatuks."
Kust pärines kaliifi veendumus, et püramiidid võivad sisaldada väärtasju ja valitsejate laipu? Kaks allikat: esiteks araabia muinasjuttudest(Ali Baba ja Aladdin leidsid püramiididega sarnanevatest hoonetest enneolematuid rikkusi) ja teiseks Herodotus! Täpsemalt tema kuulsad laused:"Kümme aastat kestis teede ja MAAALUSTE ruumide ehitamine künkal, kus seisavad PÜRAMIIDID. Cheops olevat NEIS ruumides oma matmispaiga sisse seadnud SAARELE, JUHTIDES MÄKKE NIILUSE KANALI."
Mul üks silm naerab ja teine nutab... Naerab, sest kogu ortodoksne püramidoloogia rajaneb muinasjuttudest pärineval mütoloogial! Ja nutma ajab räme loogikaviga...
Herodotus ütleb ju selgelt, matus asub saarel, mitte püramiidis, maaaluses ruumis, mitte kõrgel püramiidi sisemuses. Tuleb vist Petrie`t "tänada" selle "kuningakambri" nime ja väärarusaama põlistamise eest...
Samas pole vaja ka Herodotust süüdistada, et ta ei osanud loopida keerulisi tehnoloogilisi termineid, iseloomustamaks maaaluste käikude(ruumide) ja kaanega kaevude(tsisternide) süsteemi, mille abil oli võimalik Niilusest üles mäkke vett juhtida. Kuid meie elu muutub väga raskeks, kui me katsume leida mingisugustki infot nende käikude kohta. Ometi on sinna maa alla lausa ekspeditsioone korraldatud! Ühe kaevu seintes on raudredel, mis viib maa alla. Eriti intrigeeriv on see, et ühest käiguosast on leitud vaaraode aegne üliku matus!

(24-05-2017 20:38 )euroruubel Kirjutas:  Seda saaks pidada ennatlikuks väiteks: orgaanilise ainese jäänused pürmaiidi sidusmaterjalis, õnarustes, nurkades võivad olla kohale uhutud veeuputuste tagajärjel ja kui vesi pikemalt kohale jäi, siis ka settis põhjlikumalt.

Nooo...kui ikka realistlikuks jääda, siis ei kestnud uputus kuigi kaua (piibli kohaselt vaid närune aastake) ja selle ajaga ei jõudnuks orgaaniline materjal tungida sügvamale kui võiks eeldada. Seepärast hinnataksegi seda materjali, mis on suht-koht kindlasti "saastumata"

(10-08-2017 23:46 )Geargirl Kirjutas:  Sattus näppu huvitav raamat: G. Bossovi "Kriminaaalsest arheoloogiast ja kaduvast keelest".

Samas pole vaja ka Herodotust süüdistada, et ta ei osanud loopida keerulisi tehnoloogilisi termineid, iseloomustamaks maaaluste käikude(ruumide) ja kaanega kaevude(tsisternide) süsteemi, mille abil oli võimalik Niilusest üles mäkke vett juhtida.

Tõepoolest Herodotust ei saa süüdistada. Ta viibis Egiptuses 4.saj. eKr. Tema ajal oli sissepääs püramiidi alles suletud ja maskeeritud poleeritud plaatide kauni töötlusega,
Geograaf ja ajaloolane Strabon käis Egiptuses aga ligi viis sajandit hiljem ja kirjeldas püramiidi viivat käiku üksikasjalikult. "Püramiidi küljel, mitte eriti kõrgel, on kivi, mille saab kõrvale nihutada ja kui kivi eemaldada, avaneb kääruline käik, mis viib haua juurde", kirjutas ta oma "Geograafias." Huvitav, kuidas ta seda teadis?

Tegelikult päris lustakas raamat muistsetest hauaröövlitest.

Cheopsi püramiidist avastati üsna suur avastamata tühimik. Kas tegu on salakambriga või on see mingi arhitektuurilise otstarbega, pole veel teada.

http://novaator.err.ee/640237/cheopsi-pu...ne-tuhimik

Muuhulgas 3D simulatsioonid seni avastatud kambritest:

Cheopsi püramiidist kirjutas hea raamatu Paul Brunton - huvitava saatusega britt kes loobus ajakirjaniku tööst ning asus otsima tõde. Seiklused viisid teda nii Egiputsesse kui Indiasse kus ta lõpuks leidis ka Ramana Maharishis oma guru. Tema mõned raamatud on antud välja väga paljudes keeltes aga mitte eesti keeles (mis ei pane ka imestamka arvestades eestlase haiglaslikult suurt ratsionalismi ja materialismi). Nõukaajal lugesin meie keskraamatukogu (RR) kinnises fondis olevaid soome keelseid tõlkeid raamatutest A Search in Secret India (Salaista Intiaa etsimässä http://www.ester.ee/record=b1893003*est) ja A search in secret Egypt (Egyptin salaisuuksien jäljillä http://www.ester.ee/record=b1341204*est).
Reisid viisid Bruntoni kokku mida salapärastema inimestega ja reisikirja stiilis kirjutatud raamatud on kerge lugemine. Meenub, et ta seletab lahti ka püramiidide tegeliku otstarbe.