Treel
Tavaliige
Postitusi: 134
Liitunud: Jan 2010
|
09-02-2010 14:56
Tsitaat:Algselt postitas nokitseja
Плиний Старший: hbar.phys.msu.ru / [url=http://ru.wikipedia.org/wiki/Естественная_история_(Плиний ]ru.wikipedia.org[/url]
Pliny the Elder; Gaius Plinius Secundus; Gaius Plinius Secundum: en.wikipedia.org
Plinius Vanem: www.miksike.ee
Natural History; Historia Naturalis; Naturalis historia: en.wikipedia.org / penelope.uchicago.edu
рифейские горы: ru.wikipedia.org
Riphaei montes; Riphei montes; Montes Riphaeus: www.pelasgians.org
Rhipai mäestik: paber.maaleht.ee
NB!
1954.a avaldas Ukraina õpetlane professor A.S. Kovalevski ajakirjas "Priroda" oletuse, mille kohaselt Kaali meteoriidi langemine võis anda ajendi tuntud Muinas-Kreeka Phaetoni müüdi tekkeks.
Аквилон: ru.wikipedia.org
Aquilon: abrieflookattomorrow.com
"And all these Eastern Kings will be chased, overthrown and exterminated, but not altogether, by means of the forces of the Kings of the North,
and because of the drawing near of our age through the three secretly united in the search for death, treacherously laying traps for one another.
This renewed Triumvirate will last for seven years, and the renown of this sect will extend around the world.
The sacrifice of the hole and immaculate Wafer will be sustained. Then the Lords of Aquilon, two in number, will be victorious over the Easterners,
and so great a noise and bellicose tumult will they make amongst them that all the East will tremble in terror of these brothers, yet not brothers, of Aquilon."
Nostradamus, Epistle to Henry II.
Justkui Henri II kohta, kuid jutt on Põhjatuule isandatest. Tänud ette, kui keegi oskab võimaliku seose leida või välistada.
aquilon; aquilonis; aquilo - põhjatuul
Висконсинское оледенение: www.glossary.ru
Wisconsin Ice Age: en.wikipedia.org
Менгир: ru.wikipedia.org
Menhir: en.wikipedia.org
Menhir: et.wikipedia.org
Меркатор Герард: ru.wikipedia.org
Gerhardus Mercator; Gerardus Mercator: en.wikipedia.org
Gerardus Mercator: baer.emu.ee
словарь Даля (vene keele seletav online-sõnaraamat): slovardalja.net / dal.sci-lib.com
Vladimir Ivanovitš Dal: et.wikipedia.org ( Ta on õppinud Tartu ülikoolis! )
Эсхил: ru.wikipedia.org
Aischylos: www.miksike.ee
"Prometheus kannatab, teades, et Zeus on ikkagi ta võimuses, sest temal üksi on teada, missugused Zeusi teod viivad ta riigi hukkumisele; seda saladust keeldub ta avaldamast Zeusile, kes paiskab viimaks pikselöögiga tõrkuja manalasse kogu ta kaljuga. Kuid mõte inimkonna mõlema heategija igavesest vaenust on Aischylosele talumatu; "Vabastatud Prometheuses", triloogia viimses osas, ta kujutas Zeusi lepet Prometheuse ja teiste titaanidega inimkonna hüveks."
Лукиан: ru.wikipedia.org
Lucian; Lucianus Samosatensis: en.wikipedia.org
Baba-Jagaa; Баба-Яга; Яга-Баба: sueverija.narod.ru
Kokkuvõte eri rahvaste folklooris leiduvast, siin on lisaks tavapärasele mainitud ka mitu eriti huvitavat momenti - valvab pääsu (väravat) teispoolsusse, paneb kangelasi proovile ja proovi läbiteinuid aitab, suudab kiirelt ümber paikneda.
Mina näiteks ei teadnud BJ lendamisest just rauast uhmri abil. Edasiliikumine olevat käinud tõukamisega, milleks ta kasutanud uhmrinuia. Selgus, et ta on väga huvitav tegelane, keda küll enamasti näidatakse läbi kristlike moonutusprillide, kuid kellest siiski on tänapäeva jõudnud ka muud kui meil levitatud vene muinasjuttude koleda ja õela kurjami kuju. Saidis on mainitud ka (ilmselt assimileerimispoliitikast puutumata) lugusid, kus ta esineb Murueidena/Maa-emana. Ütleks, et väärib lausa eraldi uurimist.
Ei tea ega leia eesti traditsioonidele vastavaid täpseid nimekujusid (vaid Sirena, sireen), kuid selgituste järgi on lind-neiud/lind-tüdrukud/lind-neitsid jumalate saadikud:
Сирина; сирена: ru.wikipedia.org
Sirin: en.wikipedia.org
Üks paradiisilindudest, kuid erinevalt Alkonost'ist ja Gamajun'ist tume lind, tume jõud, maa-aluse ilma saadik
Алконост; алконст; алконос: ru.wikipedia.org
Alkonost: en.wikipedia.org
Vene ja Bütsantsi keskaja legendides üks idaslaavi talvepäikese jumal Hors'i (Hurs; Khursun) paradiisilindudest, toob õnne.
Гамаюн: ru.wikipedia.org / www.liveinternet.ru
Gamayun: en.wikipedia.org
Slaavi jumalate saadik, nende heerold. Laulab jumalikke hümne ja ennustab/annab teadust neile, kes on nõus kuulama salajast.
Вайгач: ru.wikipedia.org / wikimapia.org / www.wikiznanie.ru
Vaigatš; Vaigatsh; Vaygach Island: en.wikipedia.org
Sealt on leitud mitmeid pühapaiku, kuigi samas olevat terve saar neenetsite jaoks püha.
Прикамье: ru.wikipedia.org
Piirkond Kama jõe ümbruses
Illustratiivset materjali ei tohi vist siia kopeerida, seepärast jätsin originaalartiklis ülesleidmise lihtsustamiseks sulgudesse ka originaaltähistuse.
Kuna Plinius Vanema eesti keelde tõlgitud tsitaati ei viitsinud keegi siia postitada ja inetis levinud vene- ning inglisekeelsed tsitaadid on erinevad, sai ta siia sellisena nagu oskasin.
4.
Ta kirjutab oma "Loodusloos" (IV, 26) sõna-sõnalt nii: "Nende (Rhipai) mägede taga, teisel pool Aquiloni on õnnelik rahvas (kui seda saab uskuda), keda kutsutakse hüperborealasteks ja kes elavad üpris kõrge vanuseni ning on kuulsad imeliste legendide poolest. Arvatakse, et seal asuvad maailma kinnitusaasad ja seal on ka tähtede liikumise pöördekoht. Päike paistab seal pool aastat ja see on vaid üks päev, kui päike ei lähe peitu (nagu arvaksid võhikud) alates kevadisest võrdpäevsusest kuni sügiseseni; päike tõuseb seal vaid üks kord aastas - suvisel pööripäeval ja loojub vaid talvisel (pööripäeval). Kogu sealne maa kümbleb päikeses ja on meeldiva kliimaga ning seal puudub igasugune tervist kahjustav tuul. Neile inimestele on koduks salud ja metsad, jumalaid austab seal terve kogukond ja ka igaüks eraldi, seal ei tunta tülisid ja haigusi. Surrakse ainult siis, kui elust juba küllalt on. < > Ei saa kahelda selle rahva olemasolus."
Isegi see "Loodusloo" väike katkend annab üsna selge ettekujutuse Hüperboreast. Esiteks kui kõige tähtsam - ta asub seal, kus päike võib olla loojumata mitmeid kuid ehk teisisõnu saab jutt olla ainult polaarjoone lähedastest aladest, mida vene folklooris nimetati Päikesekuningriigiks (Подсолнечным царством . Teisena on tähtis asjaolu, et neil aegadel oli kliima Euraasia põhjaosas hoopis teine kui praegu. Seda kinnitavad ka rahvusvahelise programmi raames Šotimaa põhjaosas tehtud uusimad kompleksuuringud, millest selgus, et umbes 4000 aastat tagasi oli kliima sel laiuskraadil võrreldav vahemerelisega ja siin elutses palju soojalembelisi loomi.
Veelgi varasemate uurimustega tegid vene okeanograafid ja paleontoloogid kindlaks, et 30-15 tuhat aastat e.m.a. oli kliima Arktikas üsna pehme ja Põhja-Jäämeri oli soe hoolimata kontinenti katvatest liustikest. Ligikaudu samadele tulemustele jõudsid ka ameerika ja kanada uurijad. Nende arvates valitses Wisconsini jää-aja perioodil Põhja-Jäämere keskosas mõõdukas kliima, mis oli soodne säärasele faunale ja floorale, mis Põhja-Ameerika samadel laiustel eksisteerida ei saanud. Peamiseks tõenduseks kunagisele vaieldamatult soodsale kliimale on iga-aastane lindude ränne Põhja - geneetiliselt sissekodeeritud mälu soojast algkodust.
Iidsel ajal põhja laiuskraadidel eksisteerinud kõrgelt arenenud tsivilisatsiooni idee kasuks on kaudseteks tõenditeks siin kõikjal asuvad võimsad kiviehitised ja teised megaliitilised mäelstusmärgid (Stonehenge Inglismaal, menhirid Bretagnes Prantsusmaal, kivilabürindid Koola poolsaarel ja Solovkis (Solovetsi saared?). On säilinud kõigi aegade kuulsaima kartograafi G. Merkator'i kaart, kus Hüperborea on kujutatud hiiglasliku mandrina, mille keskel on kõrge mägi (Meru?), arvatavasti tugines ta mingitele väga vanadele andmetele:
pilt 1 ("рис.1")
Teisalt on antiiksed autorid (ja eriti Strabon oma kuulsas "Geograafias") kirjutanud maast maailma äärel - seal kus maa lõpeb, on Thule (Thula). Thule on just seal, kus arvestuste järgi peaks olema Hüperborea või Arktika (täpsemalt on Thule üks Arktika osadest). Strabon'i järgi on see maa Britanniast kuue päevateekonna kaugusel ja meri on sültjas (kallerdunud), meenutades ühe meres eluneva meduusiliigi keha ("морского легкого").
Kui usutavaid tekste pole ja materiaalsed tõendid on kas arktilise jää all või pole neid veel lihtsalt üles leitud, tuleb appi keele rekonstrueerimine - keel säilitab kadunud põlvkondade mõtteid ja teadmisi peaaegu sama hästi kui kivist megaliidid-dolmenid (kivikalmed?), menhirid ja kromlehhid. On ainult vaja õppida lugema sõnadesse talletatud peidetud sisu. Arktilise mandri Thule (Thula) verbaalseks kalkaks on vana vene linna nimi Tuula. Muidugi omab vene linn Tuula vaevalt et mingit otsest seost muistse Hüperborea'ga (Thule'ga), kuid on väga võimalik, et Hüperboreaga seotud rahvas oli mingil ajal sunnitud lahkuma legendaarselt maalt ja nimetas oma uues elukoha Tuula'ks ("Тула" = peidupaik). Dal'i sõnaraamat annab sõnale "тула" järgmised tähendused: "varjatud, ligipääsmatu koht; "затулье"; "притулье" ("тулить" - kinni katma, peitma, varjama jne.).
Selle juurega sõnu on vene keeles veelgi - "туло, туловище" - keha ilma pea, käte ja jalgadeta; "туло" - torukujuline nooletupp (siit ka "втулка" - puks, punn, prunt) ning tuletised samast juurest on ka "тыл" - kukal või üldiselt millegi tagumine pool (külg); "тло" - alus, põhi (kaasaegses keele on säilinud püsiva sõnaühendina "до тла" - põhjani, lõpuni); "тлеть" - hõõguma, vinduma, vaevumärgatavalt põlema jmt. Nagu näha, on Tuula nimel paljutähenduslik taust, aga toponüümid juurega "тул" (tul) on erakordselt levinud - linnad Toulon ja Toulouse Prantsusmaal ning Tultšin ("Тульчин") Ukrainas, jõgi Murmanski oblastis - Tuloma, järv Karjalas - Tulos. Ameerika kontinendil on samuti teada linn nimega Tula - tolteekide kolumbuse-eelse riigi pealinn praeguses Mehhikos.
Ja kuigi ajaloolastelt on selle kohta säilinud vaid nappe teateid, tundis antiikmaailm hüperborealaste elu ja kombeid hästi, olles juba iidsetest aegadest tihedalt seotud ühise algindoeuroopa tsivilisatsiooniga, mis omakorda oli oma loomulikul moel seotud "maa äärega" ehk polaarjoonel ja Euraasia põhjaosa rannal ning saartel asuva kultuuriga. Just siia, nagu kirjutab Aischylos: "maa äärele sküütide inimtühjas kõrbes aheldati Zeusi käsul kalju külge Prometheus, kes jumalate tahte vastaselt kinkis inimestele tule, avas neile tähtede ja taevakehade liikumise saladused ning õpetas kirjatarkust, maaharimist ja purjetamist" ("meresõitu purjedega").
Kuid see maa, kus Prometheus vaevles draakonitaolise kulli (tavaliselt küll lihtsalt suureks kotkaks nimetatud. nokitseja) poolt piinatuna kuni oma vabastamiseni Heraklese poolt (selle eest liideti ta nimele epiteet Hüperborea) pole alati olnud nii lage ja inimtühi. Mõnda aega varem - siis, kui siia, hüperborealaste juurde tuli Gorgo Medusa'ga võitlema kuulus antiikkangelane Perseus - nägi siin kõik välja hoopis teistmoodi. Perseus sai siin omale tiivulised sandaalid ja samuti lisanimeks Hüperborea. Ilmselt ei räägi paljud antiikautorid, kaasa arvatud suurimad antiikajaloolased, mitte ilmaasjata järjekindlalt hüperborealaste võimest lennata, st. lendamistehnika valdamisest. Sellistena, tõsi küll, mitte ilma irooniata, kirjeldas neid juba Lucianus Samosatensis.
Kas on võimalik, et muistsed Arktika asukad valdasid õhusõidu-tehnikat? Aga miks ka mitte?
Oneega järve kallastel on säilinud hulgaliselt kaljujooniseid arvatavate õhupallisarnaste lennuaparaatide kujutistega:
pilt 2 ("рис.2")
Nende hulgas on ka kujutis oletatavast lendavast hüperborealasest:
pilt 3 ("рис.3")
Vene folkoor on säilitanud rikkalikult sümbol-kujundeid mitmesugustest lendamisvahenditest: lendav laev, puust kotkas, lendav vaip, Baba-Jagaa uhmer jpt.
Helleeni Hüperboreas sündinud päikesejumal Apollo, kes sai oma põhilise epiteedi sünnikoha järgi, väisas alatasa oma kauget kodu ja praktiliselt kõigi vahemeremaade rahvast algkodumaad. On säilinud mõned joonised, mis kujutavad hüperborealaste juurde lendavat Apollot:
pilt 4 ("рис.4")
Seejuures on kunstnikud kujutanud sihikindlalt tiivulist platvormi, mis on täiesti ebatüüpiline antiiksele kujutavale sümboolikale ja võib oletada, et joonistatu põhineb siiski millelegi reaalselt nähtule. Küllap pole ka juhuslik, et Põhjala kunsti on tekkinud tõeline tiivuliste inimeste kultus. Mõistlik on oletada, et Venemaal eriti armastatud lind-neidude kujundid:
Sirin: pilt 5 ("рис.5")
Alkonost: pilt 6 ("рис.6")
Gamayun: pilt 7 ("рис.7")
pärinevad kaugest hüperborea-minevikust, kuigi mitte tingimata otse, vaid vahendatuna läbi aja ja ruumi erinevate kultuuride koosmõju tulemusena. Üsna hiljuti leiti Põhja-Jäämere akvatooriumis asuvalt Vaigatši saarelt ühe pühapaiga väljakaevamistel hulk pronksist valatud tiivuliste inimeste kujukesi, mis taas viib mõtted hüperborealastele:
pilt 8 ("рис.8")
Veelgi varem leiti hulgaliselt lind-inimeste stiliseeritud pronskujukesi erinevatest kohtadest Prikamski regioonis ja polaarjoone lähedases Uraalis - need esindavad nn. Permi loomastiili:
pilt 9 ("рис.9")
Millegipärast on neid hakatud pidama "tšuudi muististeks" ja ühekülgselt siduma soome-ugri kultuuriga: kui ajaliselt on siin viimasteks aborigeenideks komid, handid, mansid jt. rahvad, siis tähendab, et neile kuuluvadki arheoloogide poolt avastatud objektid ja esemed. Ometi tuleb soome-ugri, samojeedi, indoeuroopa ja kõigi teiste rahvaste lätteid otsida ühise keele ja kultuuriga, veel killustamata põhja-algrahvast. Just sinna, hüperborea-aega ulatuvad "Permi stiili" juured oma tiivuliste lind-inimestega, mis, muide, on levinud üle kogu maakera kuni Lõuna-Ameerika ja Lihavõttesaareni välja. Seda kinnitavad muudki imelised aarded.
(Ei saa olla vahele segamata ja kohe alustuseks pean tunnistama, et lausa ootasin - millise kukerpalli Demin nüüd teeb? Tema ugrimugri keha vallutanud tulnukamõistus ei suutnud endale teadvustada, et inimese jalal on varbad, mitte sõrmed ja nii polegi üllatav, kui avastame ta pärast järjekordset saltot hoopis teise puu otsas endaga rahulolevana pea alaspidi rippumas. Originaalis on: "Подтверждением тому служат и другие сюжеты чудских (в смысле "чудесных" от русского слова "чудо") сокровищ.
"чудских" tähendab üldiselt, st. sõnaraamatute järgi tšuudi ja ta oleks võinud oma lauses kohe kirjutada "чудесных" - imelisi, sõnast "чудо" ehk ime, nagu ta sulgudes selgitab. Aga ei, tal oli vaja teha verbaalseidmuundustrikke, et sõna tähendus ümber mängida nii, et ugrimugri ära kaoks. nokitseja).
Nii on igal pool levinud päikesehobuste-paari kujutisi leitud ka Prikamjes (Kama jõe lähikonnas):
pilt 10 ("рис.10")
Kuid tõestab see vaid üht - kultuuride ja nende kandjate ülemaailmset päritolu! Põhjarahvad on oma mälus säilitanud hulgaliselt lendamise "mehhanismi" kirjeldusi hoolikalt põlvkonnalt põlvkonnale edasiantud püsivate folkloorikujunditena. Siia sobib hästi Kalevala kulminatsiooniks olev episood, kus jutustatakse Karjala-Soome eepose peakangelaste ja nende vastaseks oleva kauge Põhjala (Pohjola) maa rahva vahel toimub merel otsustav heitlus imeveski Sampo - ammendamatu rikkuse ja õitsengu allika valdamisõiguse pärast. Tegevus toimub keset ookeanimerd. Pärast seda kui Kalevite maa pojad on tagasi löönud kõik rünnakud, muundab Põhjala emand, nõid Louhi end hiiglaslikuks linnuks/lendavaks laevaks. Nii on see rahvalaulikute poolt edasiantuna:
Сто мужей на крылья сели
Тысяча на хвост уселась,
Села сотня меченосцев,
Тысяча стрелков отважных.
Распустила Лоухи крылья,
Поднялась орлом на воздух.
Öeldu kasuks võib lisaargumendina olla veel üks fakt, mis jätkab "tiivulist temaatikat" - nimelt paneb arheolooge jätkuvalt imestama Arktika ajaloo kõige kaugemate aegadega seotud "tiivuliste esemete" küllus eskimote hauapanuste hulgas:
pilt 11 ("рис.11")
Ja vaat siin on veel üks Hüperborea sümbol! Need morsakihvast tehtud (ja seetõttu hästi säilinud) väljasirutatud tiivad, mis ei sobi ühegi kataloogiga, panevad justkui iseenesest mõtlema muistsetest lennuvahenditest. Need sümbolid, mida anti edasi põlvest põlve, levisid lõpuks üle maailma ja kinnistusid praktiliselt kõigis iidsetes kultuurides: Egiptuse, Asüüria, Hetiidi, Pärsia, Asteegi (Atsteegi?), Maia ja nii edasi kuni Polüneesiani:
pilt 12 ("рис.12")
Praeguseks on hõljuvad tiivad saanud Venemaa lennunduse ja kosmonautika embleemiks justkui alateadvusliku mälestusena inimkonna koidikust.
[Muudetud: 16-11-2009 - korrastatud ja originaalpildid siia lingitud]
[Muudetud: 16-11-2009 nokitseja]
Ärgem unustagem, et eesti pronksiajal maetud poisi pea alla olid asetatud kotka tiivad, sarnast matmisviisi on täheldatud ka mitmel pool Skandinaavias. Tavapärane selgitus on, et hing (vaim) saaks kotkatiivul Manalasse/ Toonelasse lennata. Aga mine Sa tea...ehk on kuidagi seotud Hüperborea tiivulistega:S
Ka pronksiaegsed Skandinaavia šamaanid kandsid linnutiibu!
http://www.rane-online.org/MenuHTML/info2b.html
[Muudetud: 2-9-2010 Treel]
|
|