"Queen of the damned" - Anne Rice

The third of Anne Rice´s celebrated Vampire Chronicles. After 6,000 years of horrifying stillness, Akash, mother of all vampires and Queen of the Damned, has risen from her sleep to let loose the powers of the night. But her monstrous plan for ruling the worlds of the living and the undead must be stopped before she destroys mankind, and it falls to the evil vampire Lestat to fight her all-encompassing evil - for it is he who challenged her power by waking her from sleep.


(Raamat asub paremal)

See on kolmas raamat Anne Rice loomingust.
Ei tea, kes on lugenud ja kes mitte, aga on tehtud samanimeline film ja ütlen kohe ära, et see on huvitavam kui "Videvik" (mul on oma arvamus. Seal on vähe romantikat ja see meeldibki mulle)

Aga jah, teie arvamus, kes vähegi vaadanud/lugenud

Lugenud pole, aga vaatanud olen mõlemaid Mulle meeldis, aga "Twilight" oli minu arvates ikka parem.

Ma ei saa, aga ma lihtsalt ei suuda selle Videvikuga ära kohaneda.
Nagu, mismõttes Loomade veri muudab silmad topaasivärvi? Miks vampiirid läigivad päikese käes, kui Bram Stoker (kirjutas esimese vampiiriraamatu, "Dracula"), ei läikinud see vampiir üldse? ._.

Monoral Dracula on klassika (Hea klassika), endale ka ei meeldinud videvik väga, kõik selle päikese käes sätendamise ja verega seostuva silmade värvi pärast

Kangelased mitteinimlike võimetega ent inimlike tunnetega on jama. Ilmselgelt muutub minakäsitlus ja enese ümbruse tõlgendamine hindamine ja väärtustamine tavalisele inimmõistusele kaugelt võõramaks ja kaugemaks ning seeläbi (minu jaoks igatahes) huvitavamaks filmi aineseks. Videvik eelkõige seetõttu - olematu kujutlusvõime pärast - ongi üks jabur ja nõme armastusfilm, mille peale napi fantaasiaga blondiinid ja verinoored karjas järel tormi jooksevad.

See ei ole ju Videviku teema.
Jutt peaks olema pigem sellest, kas Queen of the Damned vampiirid sillerdasid päikese käes.