Free energy (tasuta energia)

(11-07-2013 21:32 )soe1 Kirjutas:  Nii ongi. Et me ju tegelikult ei saa väita, et kõik mis füüsika ütleb on tõene. Ajad muutuvad-füüsika seadused võivad muutuda.

Võivad. Hetkel aga me ei saa väita, et nad on muutunud. Pealegi mitmuses.

(11-07-2013 21:48 )Faraday Kirjutas:  Võivad. Hetkel aga me ei saa väita, et nad on muutunud. Pealegi mitmuses.

Viimane teemaväline vastus.

See lihtsalt oli üks näide mida teadsin. Mida sa oma eelnevates postitustes tahtsid näha. Samas näitab see ka seda, et ka füüsika seadused pole miskit 100 % kindlad asjad mille üle võiks kindel olla.

NB: lisasin oma eelnevasse postitusse ka lingi kiiruse mõõtmise vaieldavuse kohta.

Valguse kiirusega oli see teema, et selle kiirus vaakumis pidevalt muutus. Mõõtmised andsid kahtlaselt suuri erinevusi. Rahvusvaheline kaalude ja mõõtude peakonverents otsustas 1983. aastal siduda meetri pikkuse definitsiooni valgusekiirusega. Nüüd võib valgus liikuda nii kiiresti kui tahab, aga alati on ta kiiruseks 299,792,458 meetrit sekundis. Meetri pikkus võib-olla kõigub natuke.

(11-07-2013 21:54 )soe1 Kirjutas:  See lihtsalt oli üks näide mida teatsin. Mida sa oma eelnevates postitustes tahtsid näha. Samas näitab see ka seda, et ka füüsika seadused pole miskit 100 % kindlad asjad mille üle võiks kindel olla.

Kindel on ainult see, et miski pole kindel ja ka see ei ole täiesti kindel

Kui pead silmas minu ütlust ajast ja arust füüsikaseaduste kohta - siis mõistsid seda veidi valesti.

(11-07-2013 22:04 )Faraday Kirjutas:  Kindel on ainult see, et miski pole kindel ja ka see ei ole täiesti kindel

Sellega olen täiesti nõus.

(11-07-2013 21:57 )Thorondor Kirjutas:  Valguse kiirusega oli see teema, et selle kiirus vaakumis pidevalt muutus. Mõõtmised andsid kahtlaselt suuri erinevusi. Rahvusvaheline kaalude ja mõõtude peakonverents otsustas 1983. aastal siduda meetri pikkuse definitsiooni valgusekiirusega. Nüüd võib valgus liikuda nii kiiresti kui tahab, aga alati on ta kiiruseks 299,792,458 meetrit sekundis. Meetri pikkus võib-olla kõigub natuke.

Nii ta on jah. Lisaks on ta seotud veel tseesium-133 kiirgusega. Kui tseesium otsustab hakata käituma veidi teisiti, siis võib muutuda nii valguse kiirus, meetri pikkus, sekund, jne.

(11-07-2013 21:57 )Thorondor Kirjutas:  Valguse kiirusega oli see teema, et selle kiirus vaakumis pidevalt muutus. Mõõtmised andsid kahtlaselt suuri erinevusi.

Kui suuri erinevusi?
See küsimus on ajendatud soovist saada teada, et kui "kahtlased" need muutused täpsemalt on.

(11-07-2013 23:58 )Lorenz Kirjutas:  Kui suuri erinevusi?
See küsimus on ajendatud soovist saada teada, et kui "kahtlased" need muutused täpsemalt on.

676 Ole Rømer Jupiteri satelliitide varjutused 214 000 m/s
1726 James Bradley tähtede kiirguse aberratsioon 301 000 m/s
1849 Armand Hippolyte Louis Fizeau hammastatud ketas ja peegel 315 000 m/s
1862 Leon Foucault pöörlev peegel 298 000 m/s
1868 James Clerk Maxwell teoreetiline 284 000 m/s
1879 Albert Abraham Michelson pöörlev peegel 299 910 m/s
1888 Heinrich Rudolf Hertz elektromagnetiline kiirgus 300 000 m/s
1907 Edward Bennett Rosa ja Noah Dorsey elektrilised mõõtmised 299 788 m/s
1947 Louis Essen õõnesresonaator 299 792 m/s
1978 Peter Woods kolleegidega laser 299 792,4588 m/s

Nagu näha siis tulemused on üsna erinevad. Lihtsalt väike ülevaade läbi aegade.

Mis puudutab viimast mõõtmist siis on saadud tõesti ka teistsuguseid tulemusi mis muutsid viimast või kahte viimast koma kohta.

(11-07-2013 17:37 )Faraday Kirjutas:  

(11-07-2013 13:57 )Veli Joonatan Kirjutas:  Meie väike äraspidine maailm - osteti elektriautosid mis kuhugi ei kõlba, eriti veel meie kliimas. Talvel külmaga on ta ju täiesti kasutu.
Selle raha eest oleks pidanud renoveerima soojatorustikke, mis kütavad praegu maapinda.
Üks viimaseid uudiseid oli et Siemens vist töötas välja sellised elektribussid, mis laevad ennast vahete vahel trammiliini kontaktidest.
Moodsad bussid ei saasta tegelikult õhku ja müra on neil ka minimaalne.
Palju auru läheb ei millegi peale.

Elektriautod on ju tegelikult hea "projekt" inimeste käest raha ära võtmise eesmärki silmas pidades. Palju meie maksumaksja raha sinna sisse topiti? Autode dotatsioon + laadimisvõrk? Miljoneid ikka läks sinna üsna hulga.

Magnetmootori võib teatud taustsüsteemi kasutades pöörlema saada küll, aga kasutegurit mis oleks suurme kui 1 ei nõiu sealt küll kuidagi välja.

Väita, et osa füüsikaseadusi on ajast ja arust on veidi arusaamatu. Eriti, ühtegi näidet toomata.

Maksumaksja raha sinna projekti ei topitud. Ehk siis kaudselt. Elektriautod osteti selle raha eest mis saadi nende "kvootide" müügist.
See on ju täiesti kasutu projekt, kuna elektriautod ei säästa mitte midagi, vähemalt praegu. Sellel tasemel.
Selle raha eest oleks pidanud renoveerima soojatorustikke.

(13-07-2013 15:09 )Veli Joonatan Kirjutas:  Maksumaksja raha sinna projekti ei topitud. Ehk siis kaudselt. Elektriautod osteti selle raha eest mis saadi nende "kvootide" müügist.

Kes oli selle raha omanik kui maksumaksja ei olnud selle omanik? Riigile kuuluva raha omanik ON maksumaksja.

(13-07-2013 16:38 )Faraday Kirjutas:  

(13-07-2013 15:09 )Veli Joonatan Kirjutas:  Maksumaksja raha sinna projekti ei topitud. Ehk siis kaudselt. Elektriautod osteti selle raha eest mis saadi nende "kvootide" müügist.

Kes oli selle raha omanik kui maksumaksja ei olnud selle omanik? Riigile kuuluva raha omanik ON maksumaksja.

Need elektriautod ja kogu laadimisvõrk rajati saastekvootide müügist saadud raha eest.
10 miljoni kasutamata saastekvoodi ehk AUU müügist Jaapani konglomeraadile Mitsubishi Corporation sai Eesti pool tuhat elektriautot. Ülejäänud summa eest rajati kogu riiki kattev kiirlaadijate võrgustik ja käivitati eraisikutele mõeldud toetusskeem elektriautode ostmiseks.
Vaata ka - http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-e...d=65784350

(14-07-2013 15:00 )Veli Joonatan Kirjutas:  Need elektriautod ja kogu laadimisvõrk rajati saastekvootide müügist saadud raha eest.

Täpselt. Ja see OLI maksumaksja raha. Kogu raha mis EV l on olemas kuulub maksumaksjale, olgu see saadud kuidas iganes.

Ps: Õigem oleks vist olnud kui oleksin kirjutanud eesti rahva raha eest.

(14-07-2013 15:03 )Faraday Kirjutas:  

(14-07-2013 15:00 )Veli Joonatan Kirjutas:  Need elektriautod ja kogu laadimisvõrk rajati saastekvootide müügist saadud raha eest.

Täpselt. Ja see OLI maksumaksja raha. Kogu raha mis EV l on olemas kuulub maksumaksjale, olgu see saadud kuidas iganes.

Ps: Õigem oleks vist olnud kui oleksin kirjutanud eesti rahva raha eest.

Ega ma ei vaidlegi vastu. Nii see on. Igal juhul väga äpardunud tehing.

Natuke mõtlemist
http://foorum.audiclub.ee/viewthread.php...=printable

(14-07-2013 21:03 )mässaja Kirjutas:  Natuke mõtlemist
http://foorum.audiclub.ee/viewthread.php...=printable

Mõtlemist mille üle? Mõtlema pani see küll, aga ilmselt mitte soovitud suunas.

siis järelikult hakkas mõttemasin tööle ja ka vastus mille üle mõelda

(14-07-2013 21:03 )mässaja Kirjutas:  Natuke mõtlemist
http://foorum.audiclub.ee/viewthread.php...=printable

Kui juba esimeses lauses on nõnda palju kirjavigu...
siis ei ole kohe mitte tahtmist edasi lugeda.

(15-07-2013 12:33 )BleedingOutMyEyes Kirjutas:  

(14-07-2013 21:03 )mässaja Kirjutas:  Natuke mõtlemist
http://foorum.audiclub.ee/viewthread.php...=printable

Kui juba esimeses lauses on nõnda palju kirjavigu...
siis ei ole kohe mitte tahtmist edasi lugeda.

Ma ei taha seda autorit kaitsta ega ka tema grammatikat aga kui võtta leheneegrid siis ka nemad panevad pärleid. Ja enamasti on nende jutt täiega ajuvaba.

Aga läheme nüüd täpsemalt teema juurde. Vaba energia!
Drunvalo Melchizedek kirjutab oma raamatus ELULILLE IIDNE SALADUS lk. 214.
1940. aastatest alates on kõik need inimesed, kes on null-punktitehnoloogiat uurinud või sellest avalikult rääkinud, kas tapetud või on need inimesed lihtsalt kadunuks jäänud. Ning see on kestnud kuni viimase ajani...
Magnetmootorile on antud patent. Ilmselt ei ole vaja kahelda enam selles - et äkki on tegemist pettusega.
Ega patenti ei anta nii lihtsalt. Tööpõhimõte ja ehitus peavad olema selgitatud.
Lugege eelnevatest postitustest selle kohta.

http://vaher.blogspot.com/2006/08/millal...ijaks.html
Selle lingi on ``suur vend`` juba peeti keeranud aga sisu on loetav.

Eramaja omanikud ei pea orjama energiahiidusid, siin üks töötav lahendus.
See on eelmisest postitusest.
Vastus on - Google
404. That’s an error.

The requested URL /videoplay?docid=5782814493845772323 was not found on this server. That’s all we know.

Selle teema kohta serveerin ette. Igaüks võiks seda muidugi ise leida.
http://www.alibaba.com/product-gs/450272...r.html?s=p
http://www.ebay.com/sch/i.html?_nkw=magn...rgy&crdt=0
http://www.google.com/patents/US3935487
Lõpetuseks tahaks öelda et - halloo - tehke nüüd silmad lahti. Aeg on üles ärgata.

(20-07-2013 15:02 )Veli Joonatan Kirjutas:  Selle teema kohta serveerin ette. Igaüks võiks seda muidugi ise leida.
http://www.alibaba.com/product-gs/450272...r.html?s=p

Nagu aru saan siis tegemist püsimagnetiga sünkroonmootoritega. Neil puudub ergutusmähis ning ergutusvoog tekitatakse püsimagnetitega.
Üsna töökindlad mootorid kuid kasutegur jääb neil siiski alla ühe Kahjuks.

Koristasin lehekülje jagu postitusi.
Tänud raporteerijale.

Muide valgusest suurem kiirus avastati juba ammu aega tagasi ja see ületas tuntud kiiruse kolm korda. Teada on , et on olemas veelgi suuremad kiirused,mida me tunneme.