Aleksandria raamatukogu - tõde või väljamõeldis?

Kunagine suurim raamatukogu maailmas, mis sisaldas antiikaja suurimate mõtlejate teoseid, kaasa arvatud Homeros, Platon, Sokrates ja paljud teised - usutakse olevat hävinud tohutus tulekahjus 2000 a. tagasi. Aga kas see ikka on nii?
Kunagi pole avastatud ei arhitektuurilisi jäänuseid ega arheoloogilisi leide, mida saaks kindlalt seostada raamatukoguga.
Aleksandria ise oli arvatavasti antiikmaailma suurim linn, mille tegi enda pealinnaks Ptolemaios I Soter a. 320 e.Kr.
Raamatukogu veenis ehitama Demetrios. Esimene osa pidi olema Muusade tempel või Musaeum.
Kuninglik raamatukogu moodustas osa Muusade templist.
järgneb...

See raamatukogu oli ja hävis kah, jäänused tassiti laiali, peamiselt Rooma. Tänapäeval on see raamatukogu väga moderniseeritud ja saab UNESCO poolt nutsu, aga needus saadab seda edasi. Pärast uue hoone valmimist tekkis seal taas suur tulekahi.

Aleksandria Museioni raamatukogu asutas Ptolemaios I Soter.

Mingi hoone, mida nad raamatukoguks peavad, vundamendi nad sealt leidsid ju(kuskilt lugesin).
Samas, kui võtta aluseks tänapäeva raamatukogu, siis palju sealt säiliks 2000 aastaga? Raamat on ju paberist(toona Egiptuses papüürusest), mädaneb üsna ruttu ja põhjalikult, seda enam, et põletati ja vähesed jäänused veeti laiali.
Mesopotaamia raamatud säilisid ju tänu sellele, et tellis(põletatud savitahvel) säilib üsna edukalt läbi ajastute.

Millalgi oma valitsemise ajal (282-246 e.Kr) rajas Ptolemaios I Soteri poeg Ptolemaios II Philadelphos oma isa rajatud Muusade templi täienduseks kuningliku raamatukogu.
Ei ole slege, kas kuninglik raamatukogu, millest pidi saama peamine manuskriptide hoidla, oli eraldi hoone muuseumi kõrval või oli see algse hoone laiendus.
Üks sageli tsiteeritud arv raamatukogu fondide kohta selle kõrgpunktis on pool miljonit dokumenti, kuigi pole selge, kas see viitab raamatute hulgale või papüürusest rullraamatute arvule.
Juba Ptolemaios II ajal muutus kuningliku raamatukogu kollektsioon nii suureks, et loodi tütarraamatukogu. See paiknes Serapise templi maa-alal egiptlaste Rhakotise linnajaos.
Aleksandria raamatukogu väidetav täielik häving tule läbi on olnud sajandeid tulise vaidluse teema.
Esimene väide on, et selle raamatukogu täielikku maha põlemist pole toimunud.
Aga kuna raamatukogu kadus ainsagi jäljeta, siis oletused on järgmised:
Kui Julius Caesar 48 e.kr. Aleksandria linna okupeeris, siis jäi ta kuninglikku paleesse vangi, leides end Egiptuse laevastiku poolt ringi piiratuna. Ta lasi laevadele tule otsa panna, aga tuli levis lähematesse linnaosadesse ja raamatukogu hävis.

Oma raamatus "Hävinud raamatukogu" tõlgendab aga Luciano Canfora tuntud antiikkirjanike märkusi selle sündmuse kohta mitte viitena, et suur raamatukogu ise hävis, vaid hävisid manuskriptid sadama lähedal laohoonetes, oodates äraviimist.

Asja teeb aga mõistatuslikuks, et kui suur õpetlane Strabo töötas Aleksandrias 20 e.Kr, siis oli see Muuseumihoone veel alles, ehkki ei olnud selline maailmakuulus õppimiskeskus, nagu varasematel sajanditel.

järgneb...

Tsitaat:Algselt postitas mutionu
Mingi hoone, mida nad raamatukoguks peavad, vundamendi nad sealt leidsid ju(kuskilt lugesin).
Samas, kui võtta aluseks tänapäeva raamatukogu, siis palju sealt säiliks 2000 aastaga? Raamat on ju paberist(toona Egiptuses papüürusest), mädaneb üsna ruttu ja põhjalikult, seda enam, et põletati ja vähesed jäänused veeti laiali.
Mesopotaamia raamatud säilisid ju tänu sellele, et tellis(põletatud savitahvel) säilib üsna edukalt läbi ajastute.

sellel ajal oli kasutusel pärgament ja papüürus. 2000 aastat üksikud fragmendid säilivad küll erilistes tingimustes.

Raamatukogu olemasolu veel 20.a. ekr tähendab, et me peame Aleksandria iidse ime hävitajana otsima kedagi teist kui Caesar.

On oletatud, et 4.saj. m.a.j., kui Theodosius I sanktsioneeris Serapise templi hävitamise, siis põetati ka kuninglik raamatukogu maani maha. Aga pole mingeid tõendeid, et Aleksandria raamatukogu sel ajal veel üldse eksisteeris.

Viimane oletatav raamatukogu hävitaja on kaliif Omar. A. 640 vallutasid araablased Aleksandria ja Omar olevat lasknud manuskriptid kokku koguda ja seejärel kasutati neid linna 4000 kümblushoone kütmiseks. Kaliif nimelt teatanud, et need on Koraaniga vastuolus ja seega ketserlus või siis sellega päri ja seega üleliigsed. Need uskumatud väited pani hiljem kirja kristlik matemaatik Hebraeus (1226-1286).
Sellegipoolest on peaaegu kindel, et 7.saj. keskpaigas kuninglikku raamtukogu enam ei eksisteerinud. Niisugust katastroofilist sündmust ei maini ükski selleaegne autor.

Suure raamatukogu viimane teadaolev direktor oli õpetlane ja matemaatik THEON (ca 335-405), naisfilosoof Hypatia isa. Paljud arheoloogid usuvad, et hooned, mis moodustasid kunagi Aleksandria legendaarse õppimiskeskuse, võivad ikka veel suhteliselt tervetena säilida kusagil linna loodeosas, juhul kui need ei ole moodsa metropoli alla maetud.

2004.a. levitas Poola-Egiptuse meeskond uudiseid, et on avastanud osa Aleksandria raamatukogust Bruchioni piirkonnas. Sealt avastati 13 loengusaali, aga ehitis osutus pärinevat hoopis hilisest rooma perioodist (V-VI sajand).

1995.a. algasid ehitustööd Bibliotheca Alexandria juures legendaarse raamatukogu lähedal. Tohutu kompleks avati ametlikult 16.okt.2002 ning see loodi jäädvustama Aleksandria hävinud raamatukogu ja taastama osa intellektuaalsest särast, mida algne keskus esindas.

See on praeguseks kõik, mis õnnestus leida muistse Aleksandria raamatukogu kohta.

Tänapäevane Aleksandria raamatukogu:
http://www.bibalex.org/English/Overview/overview.htm

Pilte tänapäeva Aleksandriast:
http://www.panoramio.com/photo/7018244

Usun, et kui need teosed ei oleks hävinenud (aga ehk pandi omal ajal mõnede võõrvalitsejate poolt osa manuskripte siiski pihta ja on veel kuskil säilinud?), siis ei oleks nii pimedat keskaega olnud.
Loodetavasti ei hakka uut pimedat aega tulema? Viimasel ajal on ka meie foorumis eisle kerkinud hulgaliselt teemasid ja postitusi, mis haritust küll ei näita. Nii, et kasutage raamatukogusid, seni kuni need veel vabalt kättesaadavad on. Ei või iial teada, millal miski kirjandus taas keelatuks osutub!

Teretulnud on ka igasugune lisateave ja arutlused muistse Aleksandria raamatuvaramu kohta.

Noega see keskaeg polnudki nii pime, see oli omamoodi ajastu. pime on siis kui vürrelda tänapäevaga, kuigi tänapäeval on omamoodi vaimupimedust.

Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea.

Euroopa keskaja kestuseks loetakse tavaliselt aastaid 476 (Lääne-Rooma riigi langus) kuni 1500 (renessanssi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus).

Varauusaja algust dateeritakse raamatutrükkimise leiutamisega umbes 1450, Ameerika avastamisega 1492 või reformatsiooniga 1517.

Niinimetatud "pimedal ajal" Augustinusest kuni 8. sajandini ei olnud Euroopas tähtsaid filosoofe.

Alles 11. sajandi lõpus hakkas filosoofia Lääne-Euroopas õitsva majanduse ja rahvastiku juurdekasvu taustal tõusma. Asutati Bologna ülikool, Oxfordi ülikool ja Pariisi ülikool.

11. sajandi lõpus algas ka lääne filosoofias tõusuaeg. Olulist osa etendasid sellest tõlked araabiakeelsetest filosoofidest, kes omakorda toetusid antiikfilosoofia traditsioonile. Avicenna ja Averroës kommenteerisid kõik Aristotelese teosed.

Keskaeg oli oma põhiolemuselt religioosne ajastu ja kogu keskaja kultuur oli orienteeritud transtsedentsusele ning teispoolsusele.
Nüüdisaja kultuur on empiiriline ja pragmatistlik, ilma vaimse põhjata.

Keda huvitab, siis on ilmunud huvitav raamat keskaja kultuurist:
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?5559

Vana-Idamaade raamatukogud
Vanimad raamatukogud loodi Egiptuses umbes 5000 aastat tagasi. Esimesed teated
raamatukogu olemasolust pärinevad Ees-Aasia jõgikonnast, kus praeguse Iraagi
territooriumil asus Sumeri riik. Vanimad säilinud kirjatekstid pärinevad umbes aastast 3000
eKr. Esimesed raamatukogud tekkisid mitmesuguste riiklike, majanduslike jt dokumentide
koguna. Vanimad raamatukogud avastati enne Esimest maailmasõda alanud ja 1927. aastal
jätkunud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus Sumeri riigi territooriumil. Peamiselt Eufrati
jõe kallastel asunud linnade alalt leiti hulk savitahvleid anonüümsete teostega – vanade
kaartidega, kirjandustekstidega, töödega matemaatikast, põllumajandusest ja teistest
teadmisvaldkondadest. Üks vanimaid, meie päevini säilinud, kogusid on Heti riigi valitsejale
Hattusilis III-le (1283-1260 eKr) kuulunud raamatukogu. (7)
Suurim ja tuntuim vanaaja raamatukogu oli Assüüria kuninga Assurbanipali
(668-631eKr) raamatukogu, mis asus Assüüria pealinnas Nineves. Raamatukogu fond
koosnes umbes 5000-10000 savitahvlist. Assurbanipali raamatukogu oli universaalne. Seal
säilitati kuninganimistuid, matemaatika, astronoomia ja meditsiinialaseid töid, sõnastikke ja
grammatikaid. Religioossed tekstid asusid eraldi ruumis. Just sellest raamatukogust leiti
kõige täielikum akkadikeelse müüdi tekst Sumeri valitsejast Gilgamešist. Ainult vähesed
lihtinimesed kasutasid raamatukogusid, sest olid kirjaoskamatud. Tol ajal oli raamatukogu
nii raamatukogu, arhiiv kui muuseum.


Vanakreeka raamatukogud
Antiikmaailma suurim raamatukogu oli Aleksandria Museioni raamatukogu, mida sageli
nimetatakse hellenistliku maailma suurimaks avalikuks raamatukoguks. Raamatukogu asutas
hellenistliku Egiptuse valitseja Ptolemaios I Soter (323-328 eKr). See oli tolleaegne kõige
rikkalikum ja täielikum raamatukogu. Peamiseks ülesandeks oli koguda kreeka kirjandust ja
teiste rahvaste teoste kreekakeelseid tõlkeid, kusjuures hangiti kõige erinevamat kirjandust
kreeka tragöödiatest kokaraamatuteni välja. Aleksandria raamatukogus viidi esmakordselt
sisse õpetlase ja poeedi Kallimachose (u 310-240 eKr) loodud kataloogimis- ja
paigutussüsteem.


Vana-Rooma raamatukogud
Kuni viimase sajandini eKr ei tundnud Roomlased lugemise vastu huvi. Raamatukogud toodi
sõjaretkedelt kaasa trofeedena. Esimesena toodi 168. aastal eKr Makedoonia valitseja
Perseuse raamatukogu. Esimese suure raamatukogu avas Roomas Gaius Asinius Pollio (76.
eKr – 5. a. D.). Tema seadis raamatukogule ülesandeks ladina kirjanduse kajastamise oma
fondides. 28.aastal avati keiser Augustuse algatusel raamatukogu, mida hakati nimetama
Apolloni Templi Raamatukoguks (Bibliotheca Templi Apollonis) või Bibliotheca Palatinaks.
Hilisemad Rooma keisrid püüdsid seda eeskuju jälgida ja asutasid uusi raamatukogusid.
Kõige tuntum on neist keiser Traianuse (98-117) asutatud Bibliotheca Ulpia, mis võinuks
võistelda Aleksandria raamatukoguga.


http://et.wikipedia.org/wiki/Raamatukogude_ajalugu

Kuna tegin eespool juttu ka uuest Aleksandria raamatukogust, siis siin veel lisateavet:
Aleksandria kuulsa raamatukogu taastamise tulemusena valmis üsna ebahariliku kujuga ehitis. Uue raamatuhoidla, ametliku nimega Bibliotheca Alexandria peahoone meenutab hiiglaslikku viltust trummi. Ligi kahe jalgpalliväljaku suurust klaas- ja alumiiniumkatust (1) liigendavad põhja poole avanevad aknad, mis valgustavad raamatukogu peamist lugemissaali (2). Selles laias hoones, mis näeb välja nagu pealt viltu lõigatud silinder, asuvad põhilised avalikud ruumid ning osaliselt ulatub see allapoole merepinda. Hoone lame läikiv pealispind langeb seitsme korruse kõrguselt laugelt sügavale maa sisse. Kaugelt vaadates näeb hoone oma päikesesädeluses helkiva metallpinnaga välja nagu tõusev päike.

Silindri väliskülg kujutab endast kaarekujulist laia püstloodis hallist graniidist seina, millele on graveeritud ridamisi muistsete ja nüüdisaegsete tähestike märke (3). Paigutatuna astmeliselt tõusvatesse ridadesse, kujutavad tähed hästi teadmiste järkjärgulist kasvu.

Suure osa silindri sisemusest võtavad enda alla avatud ja astanguliselt paigutatud lugemissaalid (4). Kaheksa miljonit raamatut mahutav hoidla on peidetud hoone maa-alusesse lk 13süvendisse. Kompleksi kuuluvad ka näituse- ja loengusaalid, spetsiaalsed ruumid nägemishäiretega inimestele (5) ning planetaarium — eraldiasetsev kerakujuline ehitis, mis meenutab orbiidil peatunud satelliiti (6). Muidugi ei saa mainimata jätta keerukaid arvuti- ja tuletõrjesüsteeme, mistõttu võib seda raamatukogu pidada tehnika viimaseks sõnaks.

Kunagise hiilguse taastamine.

Taasrajatud raamatukogu avas oma uksed 2002. aasta oktoobris ning selles leidub umbes 400 000 raamatut. Võimas arvutisüsteem võimaldab ligi pääseda ka teistele raamatukogudele. Peakollektsioon keskendub Vahemere idamaade tsivilisatsioonidele. Aleksandria raamatukogu, milles on ruumi 8 miljonile raamatule, püüab selle muistse linna taas ausse tõsta.

Allikas:http://www.bibalex.org/aboutus/overview_en.aspx
Aleksandria raamatukogu koduleht:
http://www.bibalex.org/aboutus/overview_en.aspx
Video moodsast Aleksandria raamatukogust:
http://www.youtube.com/watch?v=_lx1AYd8s94

Tekkis kultuurihuvi.
See on vist ainuke teema, kus raamatukogude ajaloost juttu. Täiendaksin teemat renessansi perioodi raamatukogudega.
Sel perioodil ei olnud raamatuid kerge kätte saada. Õpetlased sõitsid mööda euroopat, et leida haruldasi käsikirju.
Kui raamat leiti, tuli see käsitsi ümber kirjutada.
Raamatute väärtuse suurendamiseks illlustreeriti neid rikkalikult. Ka siis, kui Itaaliasse toodi trükipressid - 1460. ja 1470. jäid raamatud suhteliselt kalliks. Siiski arenes välja uus ühiskondlik hoone - raamatukogu.
Need olid varem tegutsenud kloostrites ja ülikoolides, mis olid teadmiste keskused, kuid ei olnud kõigile avatud.
Veneetsiasse ehitati Jacopo Sansovino raamatukogu, mida tuntakse Marciano nime all.
Kümme aastat enne seda oli Michelangelo alustanud raamatukogu projekti kallal Firenzes. See oli Laurenziana. Selle lugemissaal püstitati 1524-1525. Laurentiuse raamatukogu tellis paavst Clemens VII, kes kuulud Medici suguvõssa, et panna sinna mitme põlvkonna kestel kogunenud raamatud.

https://it.wikipedia.org/wiki/Biblioteca...e_Marciana
https://en.wikipedia.org/wiki/Laurentian_Library