Euroopa neandertallased olid kolme rassi

Prantsusmaa Marseille' ülikooli teadlaste uurimuse tulemusel on selgunud, et Euroopas elas kolme rassi neandertallasi. Neljanda rassi moodustasid tõenäoliselt Aasia neandertallased.

Uurimus põhineb 1997. aastal rajatud neandertali inimese geenipangale, milles säilitatakse andmeid 12 neandertallase DNA-st, vahendab Helsingin Sanomat PlosOne'i.

Erinevused nende mitokondrilises DNA-s viitavad sellele, et Euroopa alal elanud neandertallased jagunesid kolm alarühma, kellest üks elas Lääne-, teine Lõuna- ning kolmas Ida-Euroopas ja Lähis-Idas. Aasias elas aga tõenäoliselt neljas rass.

Marseille' ülikooli teadlaste uurimus on esimene, milles võrreldakse neandertallaste geneetilisi erinevusi, mis tõenäoliselt tekkisid siis, kui populatsioonid üksteisest tuhandeteks aastateks eemaldusid ning arenesid eraldatuna.

Teadlased hoiatavad, et selle uurimuse alusel ei saa teha järeldusi erinevate rasside välimuse või kultuuride erinevuse kohta.

Neandertallane elas Euraasias umbes 150 000-40 000 aastat tagasi.

A: Õhtuleht

Täna kirjutab aga Forte, et Fernando Rozzi Pariisi riiklikust teadusuuringute keskusest väidab Les Rois’st leitud neandertallase lõualuu põhjal, et meie esivanemed
pistsid neandertallased pintslisse

http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...d=23424961

Huvitav millise rassi meie esiisadest gurmaanid eelistasid?

Ilmselt hakkab osadele inimestele pärale jõudma tasapisi kohutav teadmine, et inimene "looduse kroon" on kiskja, parasiit, lagastaja, kõike keppija ja romantiline unistaja ning virtuoos kaunite kunstide valdkonnas, luuletaja ja vaatleja samal ajal. Must ja valge. Ing ja Jang. Koit ja Hämarik. Jne. Tänu sellele, et oleme ülimalt negatiivsed, tajume ka seda mis on ülimalt positiivne, isegi suisa hingematvalt kaunis. Millegi tajumine emotsionaalses skaalas ühel pool, annab meile võimaluse tajuda emotsioone samal skaalal teisel pool.

Kas nuumame edasi teadlasi,selleks et aru saada meie põhiolemusest?


No mitte ei saa aru,kuidas teadlane avastab et neandertaallasi oli kolme rassi,aga miks mitte nelja või kaheksat?



Vabandage ,kuid meie mõistust kammitakse!

Tsitaat:Algselt postitas arnold28


Kas nuumame edasi teadlasi,selleks et aru saada meie põhiolemusest?


No mitte ei saa aru,kuidas teadlane avastab et neandertaallasi oli kolme rassi,aga miks mitte nelja või kaheksat?



Vabandage ,kuid meie mõistust kammitakse!

Loe uuesti üle, on öeldud et euroopas elas ilmselt kolme rassi, neljas elas tõenäoliselt aasias.

Tsitaat:Algselt postitas Rein
Ilmselt hakkab osadele inimestele pärale jõudma tasapisi kohutav teadmine, et inimene "looduse kroon" on kiskja, parasiit, lagastaja, kõike keppija ja romantiline unistaja ning virtuoos kaunite kunstide valdkonnas, luuletaja ja vaatleja samal ajal. Must ja valge. Ing ja Jang. Koit ja Hämarik. Jne. Tänu sellele, et oleme ülimalt negatiivsed, tajume ka seda mis on ülimalt positiivne, isegi suisa hingematvalt kaunis. Millegi tajumine emotsionaalses skaalas ühel pool, annab meile võimaluse tajuda emotsioone samal skaalal teisel pool.

Üldistades ongi elu püsima jäämiseks vajalik toitumine, enese alalhoid ja sigimine. Eks üksteise nahka pistmine algas juba Ürgookeanis millimallika tasandil (kui evolutsiooniteeooriat uskuda). Kaunid kunstid on vajalikud aju toitmiseks ja ilma arenenuma ajuta oleks meie esivanemaid võib-olla endid nahka pandud.
Samas, nagu ka artiklis öeldud, võis olla see üksikjuhtum kuid neadertaallaste kadumise loosse sobiks selline teooria hästi. Võimalik, et oli ka periood kus toitu nappis ja tegemist oli sunnitud käitumisega. Lähiajaloost oli vist meile lähim kannibalimiga päädinud näljahäda 1931.-1933. aasta Holodomori nälg Ukrainas.

Meri paiskas randa neandertallase jäänuse

Põhjameri paiskas Hollandi randa neandertallase koljuosa. Leidu uurinud Saksamaa Max Plancki evolutsiooniantropoloogia instituudi teadlase Jean-Jacques Hublini sõnul on selline merest välja tulnud kolju üliharuldane, kirjutab BBC.

Isotoopanalüüs näitas koljufragmendi vanuseks 60 000 aastat ja see on nooremapoolse mehe kolju. Ka oli koljul näha jälge kasvajast – epidermaalsest tsüstist. Max Plancki instituudi uurija Mike Richards analüüsis leius erinevaid isotoope, mis andsid võimaluse heita pilgu koljuomaniku menüüsse. Tulemused näitasid, et mees toitus enamjaolt lihast.

Põhjamerest on varem imetajatefossiile leitud, kuid inimluude leiud on haruldased.

Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) oli Euraasia esiajalooline inimene, kes elas 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elas peamistelt koobastes, valmistas tööriistu, sealhulgas jahivahendeid, kasutas tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid. Hilised neandertallased elasid viimasel jääajal ja olid karmi eluga kohastunud. Niinimetatud klassikaline neandertallane elas 70 000 – 35 000 aastat tagasi, oli lühike ja jässakas.

http://www.elu24.ee/?id=132361
http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/8099377.stm

Väike mõttevälgatus, et ehk sulas see pealuu mõne jäätüki seest välja, mida meil viimasel ajal ohtrasti sulab.

Excu tänane uudis siis pealkirjaga Hübriidlaps:

http://www.articlesafari.com/2010/10/hyb...ro-magnon/

Nimelt leiti Portugalist 25 000 a. tagasi maetud laps. Kaevamisel selgus, et see nelja aastane oli pidulikult kaetud punase ookriga, seal olid ka augustatud hirve hambad.
Oletatakse, et see on varase uusaja laps. Skelett on imeliselt säilinud, aga on erinevusi tänapäeva inimesest. Milliseid - ei saanud päris täpselt aru.
Leid lükkab ümber senised inimese tekkimise teooriad. Igatahes kuulusid neandertallased hoopis teise rühma, kui see leitud laps. Kui midagi sain valesti aru, siis parandage või täiendage.
Lisatud on ka pildid ja videod.
Lapsele on ka pandud nimi - Lagar Velho laps.

(15-04-2009 15:23 )InDemand Kirjutas:  Prantsusmaa Marseille' ülikooli teadlaste uurimuse tulemusel on selgunud, et Euroopas elas kolme rassi neandertallasi. Neljanda rassi moodustasid tõenäoliselt Aasia neandertallased.

X-Ray Reveals Mysterious Component of Human Hair

Pealkirja automaatne tõlge oleks - salapärane komponent. Aga no mis seal ikka salapärast, lihtsalt üks seni veel teadmata faktike.
Artikkel on sellest, et üks seltskond laiendas inimese karva uuringut ning valgustas röntgenmikroskoobi all karvu senise ristsuuna asemel ka piki karva ning avastas uue kihi. Seni teadaolev materjal olla alfa-keratiin, kuid äsjaavastatud kiht beeta-keratiinist, mida seni olevat seostatud pigem roomajate ja lendajatega.

Nüüd oluline osa, miks uudise postitasin:
The discovery comes on the heels of other research helping to explain why humans from different parts of the world have distinctive hair types. The reason can be summed up in one word: Neanderthals.

"Modern humans who interbred with Neanderthals on their way out of Africa were, in effect, able to borrow these keratin-associated alleles, perhaps accelerating adaptation to a Eurasian environment that was new to them."

Väide saab alguse küsimusest - miks on maailma eri paigus elavatel inimestel erinevad karvatüübid - ja tähendab siis midagi taolist, et moodsa inimese tee (ja geenid) ristusid Aafrikast lahkudes väljaspool Aafrikat elavate ning seal juba kohastunud neandertallastega, saades viimastelt keratiiniga seotud alleelid, mis aitasid uues keskkonnas kiiremini kohastuda. Ehk siis moodsal inimesel ja neandertallastel tundub olevat rohkem ühist kui tunnistada tahetakse. Parema või kiirema kohastumise selgitust muidugi ei ole.

Nii väitsid Prantsusmaa Marseille' ülikooli teadlased 2009 aastal. Ja Euroopa neandertallaste kohta.
Eelmisel aasta räägiti sellest, et neandertallased ja nüüdisinimesed eksisteerisid Euroopas koos kuni 5000 aastat.
http://aerling.blogspot.com.ee/2014/09/n...mesed.html

Küsimus, kas neandertallased oskasid ise tuld süüdata või hankisid nad tuld metsatulekahjudest ja hoidsid seejärel lihtsalt leeki elus, on siiani lahtine, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Nüüd on aga arheoloogid leidnud uut tuge hüpoteesile, et neandertallased mõistsid tõesti ka tuld läita. Enamgi veel: nad võisid tunda lausa omalaadset keemilist süütepulbrit.

Edela-Prantsusmaal asuvast arheoloogilisest leiukohast Pech-de-l’Azé I, kus paikneb neandertallaste 50 000 aasta vanune laagriplats, on leitud mangaandioksiidi tükke.

Neandertallastega seoses on huvitav fakt, et neandertallaste geene omavad rahvad ehitavad pilvelõhkujaid ja kolavad kosmoses kuid neid geene mitte omavad rahvad ehitavad tänini maju sõnnikust ning harivad maad toikaga tagudes. Neegrid ei ole isegi atra suutnud töö lihtsamaks muutmiseks välja mõelda.

Järelikult pidi neandertallane olema üsna nutikas sell. Mine tea, kui aafrikast tulnud nüüdisinimest ei oleks nii lahkelt ja sinisilmselt vastu võetud ning seeläbi end välja suretatud, siis oleks ehk tehnika areng ulmeliselt kõrgel tasemel ja päikesesüsteemi planeedid neandertallaste poolt koloniseeritud.

Huvitav, kas ajalugu kordub ja tänapäeval euroopat asustav valge inimene laseb end neandertallase kombel välja suretada? Suund paistab küll sinna poole võetud olevat.

Sirbis avaldatud artikkel Neandertallane elab edasi
Katkend artiklist:

Tsitaat:....
Stephen Mitheni arvates rääkisid neandertallased laulvat hmmmmmmm-keelt, mis polnud muusikast eristunud. Tsivilisatsioonini nad ometi ei jõudnud ja surid umbes 28 000 aastat tagasi teadmata põhjustel välja. Paralleelselt neandertallase arenguga evolutsioneerusid meie esivanemad Aafrikas „anatoomiliselt moodsaks inimeseks“ Homo sapiens sapiens, ehkki pole täiesti kindel, kas ja mille poolest nad „arhailiste inimeste“ hulka arvatud neandertallastest moodsamad olid. Moodsad inimesed olid tõenäoliselt paremad korilased, eriti naised. Nii naiste kui meeste keha oli sihvakam, mis lubas teha pikemaid matku ega nõudnud nii palju toitu. Umbes 40 000 aastat tagasi õnnestus väiksel moodsate inimeste grupil pääseda Aafrikast Euraasiasse, kus paljuneti ja kohtuti ka neandertallastega.

Tänavu mais näitas Pääbo, et üks kuni neli protsenti tänapäeva euraaslase genoomist on pärit neandertallaselt. Samas ei leitud neandertali geenide alleele Musta Mandri päritolu moodsa inimese genoomist. Seega pidi Euraasias toimuma neandertallase ja moodsa inimese geneetiline ristumine. Esialgu sobitub see ristumise hüpotees hästi senisesse maailmapilti. Näiteks Cochran ja Harpending* juhivad tähelepanu, et kuna osa tänapäeva inimestest seksib teadaolevalt ka delfiinide, kumminukkude ja tolmuimejatega, siis võidi ka neandertallasest partnerit sobivaks pidada. Teiseks, moodsa inimese ja neandertallase levikualad kattusid osaliselt jämedalt 10 000 aasta jooksul, ajavahemikul 30 000 – 40 000 aastat tagasi, ning see võimaldas kahe alamliigi sugupoolte kohtumisi. Kolmandaks, kuna ühine esivanem Heidelbergi inimene elas vaid pool miljonit aastat tagasi, on ebatõenäoline, et selle ajaga oleks tekkinud probleeme elu- ja sigimisvõimeliste hübriidide sünnitamisega.
......
Millised eelised neandertallane meile pärandas? Teadlased vaidlevad, kas neandertallaselt pärinevad muu hulgas rääkimist determineeriv geen FOXP2 ja aju mahtu reguleeriv mikrotsefaliini geen. Kui neandertali geenid omandati 30 000 – 40 000 aastat tagasi, siis langeb see kokku suure arenguhüppe ajaga, mil uuendati tööriistu, hakati riideid õmblema, ehteid valmistama, kindlustusi ehitama, figuure maalima ja skulptuure tegema, rituaalselt surnuid matma. Hõimud moodustasid suuri alliansse, torkerelvadele lisandusid viskerelvad. Siit omakorda tekib kiusatus spekuleerida, et suur hüpe toimuski tänu neandertali geenidele. Kas neandertallane tõstis anatoomiliselt moodsa inimese ka käitumuslikult moodsaks? Värskemad geneetilised analüüsid ja statistilised arvutused viivad selle ristumise hüpoteesi aga arheoloogiliste tõenditega parajasse vastuollu. Pääbo ja tema kolleegid väidavad, et ristumine toimus palju varem – juba 60 000 kuni 100 000 aastat tagasi Lähis-Idas.

(05-03-2016 12:25 )togli Kirjutas:  Neandertallastega seoses on huvitav fakt, et neandertallaste geene omavad rahvad ehitavad pilvelõhkujaid ja kolavad kosmoses kuid neid geene mitte omavad rahvad ehitavad tänini maju sõnnikust ning harivad maad toikaga tagudes. Neegrid ei ole isegi atra suutnud töö lihtsamaks muutmiseks välja mõelda.

Katkend artiklist:

Tsitaat:....

Tänavu mais näitas Pääbo, et üks kuni neli protsenti tänapäeva euraaslase genoomist on pärit neandertallaselt. Samas ei leitud neandertali geenide alleele Musta Mandri päritolu moodsa inimese genoomist. Seega pidi Euraasias toimuma neandertallase ja moodsa inimese geneetiline ristumine. ühine esivanem Heidelbergi inimene elas vaid pool miljonit aastat tagasi, on ebatõenäoline, et selle ajaga oleks tekkinud probleeme elu- ja sigimisvõimeliste hübriidide sünnitamisega.
.....
Siit omakorda tekib kiusatus spekuleerida, et suur hüpe toimuski tänu neandertali geenidele. Kas neandertallane tõstis anatoomiliselt moodsa inimese ka käitumuslikult moodsaks? Värskemad geneetilised analüüsid ja statistilised arvutused viivad selle ristumise hüpoteesi aga arheoloogiliste tõenditega parajasse vastuollu. Pääbo ja tema kolleegid väidavad, et ristumine toimus palju varem – juba 60 000 kuni 100 000 aastat tagasi Lähis-Idas.

See on 2010 artikkel. Aga tõepoolest on varasematest uuringutest ilmsiks tulnud, et kõigil mitte-aafriklastel on keskmiselt umbes kaks protsenti geenimaterjalist pärit Neandertali inimestelt ehk neandertallastelt, kes mõned kümned tuhanded aastad tagasi Euroopas ja mõnel pool Aasias elutsesid. Aga paistab, et denislaste geenipärimust leidub arvestataval hulgal ainult Vaikse ookeani saarerahvaste, melaneeslaste rakkudes.

Joshua Akey Seattle'is asuvast Washingtoni Ülikoolist ja rohkete eesti geenidega Svante Pääbo Leipzigist Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudist on koos kolleegidega uurinud 35 melaneeslase genoomi ja kõrvutanud neid ligi 1500 muu maailma inimese genoomiga.

Nad kirjutavad ajakirjas Science, et melaneeslaste geenimaterjalist pärineb tervelt 1,9 kuni 3,4 protsenti denislastelt.
http://novaator.err.ee/v/yhiskond/ed5be6...te-geene--

Neandertallaste geenide levikul ja intelligentsuse taseme vahel paistab otsene seose olevat (kas liigse nutikuse tõttu siia poolinimesi tassitaksegi?).

Alloleval lingil on kaart IQ-ga ja võimalus väike test teha. Pean tunnistama, et mõni ülesanne jäi arusaamatuks ja panin huupi.

https://iq-research.info/en/page/average-iq-by-country

Olen alati imestunud selliste testide peale. Ei arva , et loogikapõhine punktisüsteem näitab inimvõimete potensiaale. Küll on see vist ainus aksepteeritav ,,teaduspõhine,, lähenemine. Ok. Suhtun sama tõsiselt kui naisteka testidesse-a`la: arvuta välja , kes sa olid eelmises elus. Ise ei ole kunagi olnud ,,matemaatilise,, mõtlemise poolekerade ainukummardaja. Nu hommikuse magamatu peaga jooksin läbi. Vist üle seitsme sekundi ühelgi punktil aega ei viitnud. Poole pealt tüdinesin ära. Esimese poole loogilise tuletamise asemel läksin üle intuitiivsele kahe sekundi puusalt põmmimisele. 137,3. punkti. Ja siis küsib see leht järsku raha??? Läksin tagasi ,et teen vähemalt kuvatõmmise. Tutkit. Miskit sekundid vaid maksmiseks antud. No arvestades ,et ma ei täitnud ülesannet puhtteaduslikult-ei ole vist ka mingit tähtsust enam. Lihtsalt tahtsin pattu kahetseda, et olen rahvusliku näitaja ära s....nud. Sorri. Ma isegi ei viitsi välja mõelda , kelle statistikat see leht üldse kajastab. Ma kardan ,et mingil Tuva šamaanil uni ei häiruks kui ta testis üle 50 punkti ei saa. Idiootne on üldse kedagi lahterdada. Kollased on nii kui nii ,,loogilisemad,, kui eestlased. Ning on nõme oma ego punni imeda teadmisest ,et kusagil aafrikas on keegi jälle intuitiivsem.

2017 uudis.
Inimesed jõudsid Euroopasse alles 60 000 aasta eest, mistõttu tekitab segadust see, kuidas sai inimese DNA jõuda neandertallase fossiili, mis on pärit 124 000 aasta tagusest ajast.

Arvatavasti toimus juba rohkem kui 219 000 aastat tagasi esimene inimeste migratsioon, millest meil varem aimugi ei olnud ja mis tasapisi hakkab endalt saladuseloori tõstma, vahendab New Scientist.

Selle kohta on piisavalt tõendeid, et neandertallased ja inimesed 50 000 aastat tagasi ühte heitsid. «Kõik teavad, et neandertallased andsid meile geene,» sõnas Max Plancki inimajalooteaduse instituudi doktorant Cosimo Posth.

Uuringust selgub, et inimeste eelkäijad pidid neandertallastega ühte heitma juba rohkem kui 219 000 aastat tagasi.

https://atlas.postimees.ee/4168643/inime...aasta-eest