Suure püramiidi uuemad uuringud.

Sa, Tinar, püüa kasvõi ükski oma väidetest ära tõestada. Eriti paluks keskenduda neile, mille kohta ma "vale" ütlesin.

(15-01-2018 21:28 )Nielander Kirjutas:  

(15-01-2018 20:47 )Nofretete Kirjutas:  Püstitati hüpotees, et eelmisel aastal Suurest püramiidist avastatud salakambris võib asuda maavälise rauaga kaetud troon

Ma igaks juhuks märgin, et selle maavälise all peetakse silmas metoriitidest pärinevat rauda, mitte mingisugust tulnukate tehnoloogiat.

Hakkasin mõtlema, et miks peetakse silmas just meteoriitidest pärinevat rauda? Ja mis siin tulnukatega pistmist. Eks teadlased ju kinnitavad, et tegemist ikka ju iidse tsivilisatsiooni ehitisega.

Lugesin täna just üle, et 1837 a. püramiidi lõunašahti alguse lähedalt leitud raudplaaditüki analüüsimisel selgus 1989.a., et Giza raudplaat pole meteoriitset päritolu, sest sisaldab ainult tühiseid niklijälgi.
Pikemalt kirjutasin sellest teemasse Kuidas ehitati Giza püramiidid # 700.

http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid240590

Miks see troon, mida seal arvatakse olema, peaks küll meteoriidsest rauast siis olema?

(24-01-2018 17:40 )Nofretete Kirjutas:  Lugesin täna just üle, et 1837 a. püramiidi lõunašahti alguse lähedalt leitud raudplaaditüki analüüsimisel selgus 1989.a., et Giza raudplaat pole meteoriitset päritolu, sest sisaldab ainult tühiseid niklijälgi.
Pikemalt kirjutasin sellest teemasse Kuidas ehitati Giza püramiidid # 700.

http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid240590

Miks see troon, mida seal arvatakse olema, peaks küll meteoriidsest rauast siis olema?

Sest nimetatud raudplaaditüki püramiidideaegne päritolu ei ole sugugi kindel. Vastasin nimetatud teemas: http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid240592

(09-08-2010 13:03 )Nielander Kirjutas:  Mäletamist mööda sai kunagi seda robotmissiooni Discovery pealt nähtud ja minuarust oli seal ka selline teooria, et selle ukse taga polegi midagi(lihtsalt ukse kujuga lisand ühe suure püramiidiploki peal)
...kuid uskumuse järgi suutvat surnud vaarao läbi selle metafoorilise ukse allamaailma pääseda...

On säilinud üks ajalehe väljalõige, kus kirjutatakse, et 2002 a. septembris kanti üle robotkaamera retke püramiidi seest. Kirjutatud, et kokku võis telerite ees istuda 150 miljonit ajaloohuvilist. Nii Ameerikast kui Euroopast.
Loodeti, et robotkaamera avastab püramiidi seest seni teadmata salakambri, kus asuvad põnevad leiud.
Robotkaamera retkele eelnes suur kära ajakirjanduses ja paljud telekanalid kandsid Euroopas "püramiidide ööks" nimetatud sündmuse otse üle.
Paraku avanes 1993 a. saksa inseneri avastatud paekiviplaadi taga vaid väike ruum, mille kõrgus on 45 sm. Video näitas arheoloogide arvates, et ruumi vastasseinas paikneb samuti väikese uksena toimiv paekiviplaat. Teisisisõnu, käik läheb sealt tõenäoliselt edasi.
Kahjuks tuli vaatajatele pettuda, sest pärast 65 m läbimist jõudis kaamera takistuseni, mida ta enam ületada ei suutnud.
Pildid ja joonised:
http://www.crystalinks.com/gantenbrink.html
Aga eks seda teavet internetist leia mitmelt poolt.

Ah jah, tänud eelmisele küsimusele vastamast.

Tsitaat: Samuti on lennuraja pikkus tänapäevaste lennukite jaoks liiga suur.

Rumal jutt suhu tagasi, kui asjast vähimatki aimu pole, siis ei maksa teemal ka sõna võtta. Kui 3,7 kilomeetrit pikk ja 60m lai rada on tänapäevaste lennukite jaoks liiga suur, siis mida küll arvata Tallinna lennuvälja 3,5 km pikkusest ja 45 m laiast rajast? Või Vantaa 3,44 km pikast ja 60 m laiast rajast? Moskvalähedase Žukovski 5,5 km pikast ja 120 m laiast rajast ma'p hakka rääkimagi. Nagu ka paljudest teistest vähegi tõsiseltvõetavatest lennuväljadest(näiteks Edwardsi AFB rada on ca 300 meetrit lai ja 12 km pikk). Ja süstikute maandumine pole midagi erilist, näiteks Tartu lennuväli oli üheks Burani varurajaks planeeritust. Süstikute maandumisplatsi määrab märksa enam geograafiline asukoht. Sest süstik laskub orbiidilt ballistilisel trajektooril ning võimalused kursi korrigeerimiseks on ülimalt piiratud.

(24-01-2018 13:20 )seenetoorik Kirjutas:  Sa, Tinar, püüa kasvõi ükski oma väidetest ära tõestada. Eriti paluks keskenduda neile, mille kohta ma "vale" ütlesin.

Miks peaks ma sinu vale pärast muretsema? See, et seeenetoorik midagi "valeks" peab, ei ole nüüd küll midagi mille pärast peaks hakkama midagi tõestama. Sa ju ise paugutad niisama omi tõekspidamisi...nagu laps. Ei ole ja kõik! Ei saa olla ja kõik! jne ...

Tuleb tõdeda, et kui Seenetoorikul on olemas argumentatsioon, siis Tinari väidetes on valdavalt vaid umbluu vahtu peksmine...

(11-03-2018 02:02 )isemaag Kirjutas:  sarkofaagi klopsisid kokku gnoomid ja asi vask.

Ei ole asi vask. Graniit on hoopis!

---

(11-03-2018 14:04 )Tinar Kirjutas:  Sa ju ise paugutad niisama omi tõekspidamisi...nagu laps. Ei ole ja kõik! Ei saa olla ja kõik! jne ...

Ütle palun, kus ma olen niimoodi asju paika pannud, et "Ei ole ja kõik!" või "Ei saa olla ja kõik!"?

Nagu austatud IBB just nentis, kipun ma tõepoolest oma tõekspidamisi pigem argumenteerima kui lahmima. Just sina siin suurema osa ülejäänud rahvaga seltsis lahmid ega vaevu oma väidetest eriti essugi tõestama.

Teemakäsitlus hakkab pisut laiaks kiskuma. Palun arutlege suure püramiidi uuemate uuringute üle. Püramiididest laiemalt räägivad meie foorumi teised teemad.

http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/a...mbers.html

Kas ma sain õigesti aru, et teadlased avastasid Suures Püramiidis elektromagnetilise energia?
Varem olen lugenud, et seal võivad olla mingisugused elektrostaatilise nähtused. Kord sai üks araablane püramiidi tipus elektrilöögi. Joe Parr mõõtis elektrostaatilisi laenguid püramiidi tipus ja leidis, et need on üsna suured.

Ka on varem oletatud (raamatus "Püramiidide dekoreerimine"), et Suur Püramiid on Maast lähtuva erilise intertonvälja resonaator. Intertonväli on elektromagnetilistest ja gravitatsiooniväljadest hiljem avastatud füüsikaline väli, mis mõjutab püramiidesse asetatud materjale.
Uuritud on ka intertonvälja suhet paranormaalsete nähtustega. Usutakse, et kõik sellised nähtused võivad olla põhjustatud loodusliku intertonvälja poolt.

(01-08-2018 11:26 )Nofretete Kirjutas:  Kas ma sain õigesti aru, et teadlased avastasid Suures Püramiidis elektromagnetilise energia?

Ei saanud. Siin eesti keelne artikkel. Kuigi ega seegi parema pealkirjaga pole. Mingit energiat sealt ei avastatud. Leiti, et raadiolainetega püramiide pommitades tekivad sealsetes ruumides resonantstaskud, kus lained võimenduvad. Täpsel samamoodi võivad sul kodus teatud ruumides võimenduda wifi-lained.

Ilmselt valisid teadlased selleks katseks püramiidid, kuna see on selline paras kivihunnik, kuhu saab sisse minna ja asju mõõta.

Need artiklid küll omavahel ei klapi. Tinari toodud artiklis mainiti, et Giza Suure Püramiidi märkimisväärsed elektromagnetilised omadused võivad varsti kaasa aidata nanotehnoloogilistele anduritele ja päikeseelementidele.
Ka kirjutatakse, et püramiidid ehitati tuhandeid aastaid tagasi, aga eestikeeleses artiklis mainitakse, et Iidsed egiptlased ehitasid Kairo lähedasele Giza platoole sajandeid tagasi mitu püramiidi.

Mitu püramiidi on imelik nentimine. Me teame ju, et Egiptuse on väga palju püramiide.
Inglise keeles kirjutatud:
Mitmekülgne analüüs näitab püramiidi peidetud kambrites elektromagnetilist energiat. Näidatud on elektrilised ja magnetilised väljatugevused vabas ruumis.

(01-08-2018 12:50 )Nofretete Kirjutas:  Need artiklid küll omavahel ei klapi.

Siiski räägivad nad ühest ja samast asjast. Kuigi jah, sõnastus erineb. Selleks tulebki taolisi artikleid lugeda läbi tervisliku skepsise ja panna tähele, et mida öeldakse ja mida mitte. Näiteks mingit elektromagnetenergiat püramiididest ei avastatud. Tegemist oli arvutimudeli analüüsiga, mis omakorda toetus teatud eeldustele.

Nii ma teengi: võrdlen, vaagin.

(01-08-2018 14:09 )Nielander Kirjutas:  

(01-08-2018 12:50 )Nofretete Kirjutas:  Need artiklid küll omavahel ei klapi.

Siiski räägivad nad ühest ja samast asjast. Kuigi jah, sõnastus erineb. Selleks tulebki taolisi artikleid lugeda läbi tervisliku skepsise ja panna tähele, et mida öeldakse ja mida mitte. Näiteks mingit elektromagnetenergiat püramiididest ei avastatud. Tegemist oli arvutimudeli analüüsiga, mis omakorda toetus teatud eeldustele.

Kui vaja parahuvilised paika panna siis on tegu väärtusetu "arvutimudeli analüüsiga" aga kui vaja vulgaarmaterialismi umbluud levitada siis on "arvutimudeli analüüs" igati tõe kasuks rääkiv...Meeldib teadusele ju nii tuletada ja tuletada ja tuletada... tõde Universumi kohta. Leitakse kivistunud luukild ja suudetakse ehitada üles terve kümnetonnine elukas!? Päikesesüsteemis ja Maal toimuvate protsesside arvutianalüüsimine on aga tõe etaloniks kujunemas.

(01-08-2018 18:26 )Tinar Kirjutas:  Kui vaja parahuvilised paika panna siis on tegu väärtusetu "arvutimudeli analüüsiga" aga kui vaja vulgaarmaterialismi umbluud levitada siis on "arvutimudeli analüüs" igati tõe kasuks rääkiv...Meeldib teadusele ju nii tuletada ja tuletada ja tuletada... tõde Universumi kohta. Leitakse kivistunud luukild ja suudetakse ehitada üles terve kümnetonnine elukas!? Päikesesüsteemis ja Maal toimuvate protsesside arvutianalüüsimine on aga tõe etaloniks kujunemas.

Oleneb arvutimudeli analüüsist muidugi. Koperdasin hiljuti mõnusale ütelusele (mille autorit ma ei suuda leida), et "Teadus ei määra tõde ega vale, vaid ta vähendab ebakindlust". Antud analüüs võib olla tuleviku perspektiivis ju väga vajalik, aga samas võiks olla ettevaatlik, et mida me taolistest klikimagnetpealkirjadest täna ja praegu endale pähe võtame. Või sa ei arva nii?

No täpselt, suhtun suure skepsisega "teadusuuringutesse" mille järeldused on kahetimõistetavad: kumba siis need elektromagnetkiirgused seal saavutavad, kas kontsentreerimist või resoneerimist? Samuti jääb segaseks saavutatud efekti mõõtetulemus: on see 2-3% või on vahe 2-3 kordne? Esimesel juhul ei ületa mõõtetulemus statistilise vea väärtust ja teisel juhul oleks tegemist ilmselt kogu inimkonna energiaprobleemidele leitud lahendusega.

«Elektromagnetlained on kõige tugevamad kambrites. Kaasa arvatud neis kahes kambris, millest üks on sügaval ja teine jalami lähedal,» lisasid teadlased. No mina omalt poolt lisaks, et "galerii" maht ületab nende kambrite mahtu mitmekordselt, aga milleks näha nõnda palju vaeva galerii ehitamiseks kui see jääks hiljem kasutamata?

Kuna püramiidi ehituslike omaduste kohta nappis infot, pidid teadlased arvutuste tegemisel kasutama eeldusi.
«Näiteks eeldasime, et sees ei ole tundmatuid õõnsusi ja tavapärase lubjakivi omadustega ehitusmaterjal on püramiidis nii väljas kui sees ühtlaselt,»
Ja ongi sisse lastud mitu viga: "tundmatud" õõnsused eksisteerivad ja georadar näitas, et paekivi on laotud kuni "kuningakambrini" üksteise kõrvale, kambrist ülalpool aga üksteise PEALE...

Täiesti arvestamata on sealjuures püramiidi esialgse ehitusega: paekivivooderduse sidumiseks kasutatud metall varjestaks ju elektromagnetkiirgust, selle asemel et lasta tal "kontsentreeruda- resoneeruda".

Seagali seadus:
Assumption is the mother of all fuck ups...

Need kes otsivad püramiidist energiat, leiavad seda hoopis ootamatust kohast: nimelt vooderdus ise oligi energiakandja-andja. Paekivivooderdusel on üks huvitav parameeter: see sisaldas suures koguses RÄNI... Ränil on huvitav omadus vabastada päikesekiirguse toimel vabu elektrone: omadus mida osavalt kasutatakse ära päikesepatareides elektri tootmiseks... Lisage neile paekivide ühendamiseks head elektrijuhid vask ja hõbekäbad... Ja mõelge sellele, et alati on püramiidi üks(või kaks, olenevalt kellaajast) külge varjus... ALATI!

Huvitav, kuidas suhtub staatilise laengu tekitajana üritusse liivaosasid kandev tuul. Sellises õhus liikuv helikopteri tiivik tekitab üpris märkimisväärse potentsiaalide vahe. Tõsi küll, tiiviku liikumiskiirus on küll teisest klassist, samas on jälle püramiididel hõõrdepind suurusjärkudes erinev tiiviku omast

(02-08-2018 14:04 )I'll be back Kirjutas:  Sellises õhus liikuv helikopteri tiivik tekitab üpris märkimisväärse potentsiaalide vahe.

...nii et tuld lööb ? video

Nimelt. Olenemata tüübist ja riiklikust kuuluvusest. Kõrbes, soos või mere kohal.

No natukenegi vaagides on selge, et tolmutormid on liig haruldased ilmastikunähtused, saati veel püramiidide ehitamise ajal polnud Saharas veel teratki liiva... Küll aga päikest oli kindlasti iga päev.

Tolmutormi polegi staatika vallapäästmiseks väga vaja..puust ette ja punaseks-kunstkarvaga kasukast kolm korda peoga üle ja siis näpp kandjale nina lähedale. Sinine säde, mis silujalt kandjale hüppab, on üpris hästi nii näha kui kuulda.