Tundub, et peaks olema ettevaatlik ebaloogiliselt pika säilivusajaga toiduainete tarvitamisel. Eriti laste puhul. Ei saa välistada, et neid on kiiritatud. Kiiritamine on tehniliselt võimalik ka Eestis Alliku Kiiritustehases.
Toiduainete kiiritamisest kirjutavad Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni (ELA) eksperdid oma koduleheküljel:
Kas toidu kiiritamine on ohutu?
MDS Nordion, maailma juhtivaim kiiritustehnika tootja väidab, et toidu kiiritamine on „tõestatud ja ohutu“ tehnoloogia. Ioniseeriv energia, mis toitu läbib tekitab biokeemilisi muutusi, kuid ei jäta maha püsivat radioaktiivsust.
See sama radioaktiivne, tuumarelvade tööstuse jääkprodukt mille vastu inimesed üle maailma protesteerivad, mida visatakse merre ja maetakse maha on saanud uue kasutuse toidu kiiritamise näol. Koobalt- 60 on tuumarelvade tootmise kõrvalprodukt, mis nüüd tuleb inimestele kasuks kauem kestva toiduvaru tagajana. MDS Nordion märgib, et toit pole radioaktiivne, kuid tehas milles Koobalt-60 hoitakse? Tuumalekkeid on alati ette tulnud, samuti seadmete mittetöötamist. Kas keegi tahaks sellise tehase kõrval elada? Kas keegi tahaks tarbida toodet, mis on olnud paljastatud kiiritusele?
Kiiritatud toiduainete tootjad väidavad, et toitainete lõhkumine pole probleemiks. Aminohapete grupid lõhutakse kiiritamisel laiali. Rasvad ja rasvhapped on kiiritusele väga vastuvõtlikud ja nad muutuvad kiiritamisel toksilisteks aineteks. Näiteks karbohüdraadid muutuvad aineteks millel on vigastatud rakustruktuur. Mõned ensüümid ja vitamiinid hävivad. Me peaks tarbijatena mõtlema millist parima kvaliteediga toitu me sööme ning kiiritatud toit ei vasta neile kriteeriumitele.
Paljud uuringud on näidanud, et kiiritamine pole nii ohutu kui selle reklaamijad väidavad. Näiteks USA Toiduameti siseuuring näitab, et ainult 1% (!) 413-st uuringust, mis üle 30-e aastase perioodi jooksul läbi viidi toetas kiirtamise ohutust. Kaks Venemaal läbi viidud uuringut kus rottidele anti kiiritatud toitu näitasid neeru ja munandihaigusi. India laste peal läbi viidud katsed näitasid kromosoomide vigastust ja leukeemiat. Saksa teadlased leidsid nii palju haigusnähte, et kiiritamine on Saksamaal seadusega keelatud. Need teadlased leidsid, et toidu kiiritamine võib põhjustada: mutatsioone, vähenenud viljakust, ainevahetushäireid, vähenenud kasvukiirust, vähenenud immuunsust haigustele, kasvajaid, organite alakaalulisust ja muud sellist. Ka Suurbritannia on keelanud toidu kiiritamise. Takahashi Kosei, jaapani doktor kes uuris neid uuringuid mille põhjal Maailma Kaubandusganisatsioon lubas toidu kiiritamist ja leidis, et kiiritamise ohutus polnud piisavalt tõestatud. Need uuringud näitasid hoopis, et kiiritatud kartulid tekitasid arteriaalseid probleme, suuremat surevust, mutatsioone. Kiiritatud nisu põhjustas valgevereliblede muutusi. Kiiritatud sibulad põhjustasid suuremat surevust, samuti munasarja ja munandimuutusi. Kiiritatud riis põhjustas näärmete, südame ja kopsude töö tegevuse häireid, samuti suurendas kasvajate teket. Lisaks sellele 1223 Ungari uuringut ei suutnud tõestada kiiritamise ohutust.
Ainuke asi mida kiiritamine on suutnud tõestada on see, et ta on ohtlik protsess, mis pole kõlbulik tarbimiseks ja et tema ainuke eesmärk on vabaneda tuumajäätmetest.
Mis on vale selles, et me tarbijana tahame värskeid juur- ja puuvilju nende asemel mis on kiiritatud ja kusagil laos kuude kaupa seisnud. Arusaamatu kuidas see peaks tarbijatele kasuks olema. See pole tarbijatele kasulik, vaid hoopis tervistkahjustav.
Kas kondilihamass on lastele ohutu?
Ajakirjanduses on olnud kõneaineks, et praegu kehtiva termini järgi lihamass (Mechanically Separated Meat, Mechanically Deboned Meat) ei ole täisväärtuslik tooraine. Soomes kasutatakse väljendit “luuliha”. Eestikeelne uus vaste 2003.aastast on "mehaaniliselt konditustatud liha mass". Kõnekeeles oleks suupärasem nimetus "kondilihamass".
Kondilihamass sisaldab suuremal või vähemal määral kondiosakesi. Kontidesse ja luuüdisse ladestuvad raskemetallid.
http://www.yournutrition.com/common.html
Kondid sisaldavad rohkesti ka fluoriide, mille ülemäärane tarbimine ei ole tervislik alla 7 aastastele lastele:
http://www.ti.ttu.ee/article/articleview/115/1/19/
Ülemäärase fluori mõjudest Eestis: sakala.ajaleht.ee/index.html?number=246&op=lugu&id=4555
Oregoni Ülikoolis uuriti kana kondilihamassist valmistatud lastetoitusid, millede fuoriidi sisaldus oli väga kõrge.
http://www.sonic.net/kryptox/nutri/ifin388.htm
Infot sellest, milline on liigse fluori tarbimise mõju inimese tervisele.
http://www.orgsites.com/ny/nyscof/
Maailmas on üle 150 attevõtte, kes töötlevad toiduaineid (ka kondilihamassi) ioonkiirgusega. Nimekirjas on ka 15 Euroopa riiki. Tehnoloogiat kasutatakse inimesele kahjulike bakterite arvu vähendamiseks toiduainetes.
ccr.ucdavis.edu/irr/inus2.shtml
Koobalt-60 on aine millega kiiritatatakse 40 riigis 60 toiduainet. Kiiritamise doosid toiduainetele Inglismaal.
http://www.ifst.org/hottop11.htm
Toiduainete (kaasaarvatud kondilihamassi) kiiritamine Koobalt 60 -ga on "hea võimalus tuumarelvade tootmisest tekkivate jäätmete utiliseerimiseks"?!
http://www.anarac.com/is_irradiation_safe.htm
Tõestamata on toiduainete kiiritamise ohutus inimese tervisele.
Liha ja kanaliha ioonkiirgusega kiiritamisest - miks see "hea" on. Kindlasti peab etiketil olema tähistatud vastava märgiga.
http://www.fsis.usda.gov/OA/background/irrad_final.htm
Kondilihamassi töötlemisest ioonkiirgusega saab lugeda, kui otsida märksõna alt "irradiation mechanically meat" või "irradiation poultry".
Ülaltoodu on vaid üksikud näited kondilihamassi küsitavatest omadustest.
Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsioon on seisukohal, et kondilihamassi ei tohiks kasutada toodetes, milles on viidatud tervislikkusele. Kindlasti peaks kondilihamass olema toote etiketil ühemõtteliselt ja selgelt tähistatud.
ELA liikmesfirmad kondilihamassi oma toodetes ei kasuta ja sellest valmistatud tooteid iseäranis lastele ei soovita.