Nüüdseks on hästi pikk eestikeelne artikkel ka tehtud Bütsantsi kohta.
http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants
Ennast huvitab enim küll Bütsantsi kultuuriosa, aga silm jäi peale ka lõigule, kus käsitletakse Bütsantsi suhteid Kiievi-Venega. Kuna Ukraina vastu viimasel ajal suur huvi, siis ehk huvitab ka ajalugu.
Bütsantsil olid ajavahemikul 850 kuni 1100 Musta mere põhjakallasteni laienenud Kiievi-Venega vastuolulised suhted.
Omavahelised suhted mõjutasid oluliselt idaslaavlaste järgnevat ajalugu, sest Bütsantsist sai Kiievi peamine kaubandus- (viikingite kaubatee "varjaagide juurest kreeklaste juurde") ja kultuuripartner. Russid korraldasid esimese ebaõnnestunud rünnaku Konstantinoopolile 860. aastal (vaid eeslinnad rüüstati). Aastal 907 pidid bütsantslased kasutama russide tõrjumiseks diplomaatia abi, kuid 941. aastal suudeti Bosporuse väina ilmunud Kiievi-Vene sõjalaevad kreeka tule abil põlema panna. Basileios II ei hakanud russide sõjalist võimu alahindama ja kasutas poliitiliste eesmärkide saavutamiseks oma eelkäijate taktikat – rahva ristimist õigeusku.
Kiievi-Vene ja Bütsantsi suhted paranesid oluliselt suurvürst Vladimiri ja Basileios II õe Anna abiellumisel 988. aastal ning russide ristiusku pööramisega. Keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi Venemaa kirikute ja katedraalide ehitamisele, kus nad suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Samal ajal teenisid paljud Kiievi russid Ida-Rooma riigi sõjaväes palgasõduritena, neist kuulsamad kuulusid varjaagide 6000 mehelisse sõjasalka.
Isegi pärast Kiievi-Vene ristiusku pööramist ei jäänud riikidevahelised suhted alati positiivseks. Kõige tõsisem konflikt kahe suurjõu vahel kestis aastatel 968–971 Bulgaaria territooriumi pärast peetud sõdade ajal. Samuti toimusid aeg-ajalt russide reidid Bütsantsi Musta mere äärsete linnade ja isegi Konstantinoopoli vastu. Kuigi rünnakud tõrjuti enamjaolt tagasi, olid paljude konflikte järel sõlmitud rahulepingud Kiievi-Venele soodsad. Näiteks 1043. aastal toimunud sõda, mille ajal paistis välja Kiievi ambitsioon saavutada Bütsantsiga võrdne mõjuvõim.
Natuke ka Bütsantsi kultuurist.
Justinianus I ajal ehitatud (532–537) Hagia Sophia basiilika on tänapäeval kõige võimsam Bütsantsi arhitektuuri mälestusmärk. Katedraal püsis veidi vähem kui 1000 aastat maailma suurimana (kuni Sevilla katedraali valmimiseni aastal 1520).
Muude Bütsantsi olulisemate kunstiliikide hulka kuulusid veel näiteks portreed, käsikirjade illustratsioonid (eelkõige piltidega pühakirjad), erinevates tehnikates ja eri materjalidest valmistatud mitmesugused luksus- ja tarbeesemed (nt ikoonid, kuld- ja hõbeehted, elevandiluust nikerdised, metallitööd, liturgilised riistad, emailtooted jm.
Huvitav on ka Bütsantsi diplomaatia osa.
http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCtsants
Abi
