Mida annaks teha?
Üks võimalusi aga see eeldab tervet organisatsiooni koos Maaülikooli pilootprojektidega.
Tänasest tulevikku
Mõistagi võtab Tai põllumajandusliku iseseisvuse mudel arvesse tehnoloogiat kui võtmetegurit, millega põimituna on võimalik kasvatada inimeste majanduslikku iseseisvust ilma materiaalse heaolu kasvatamisest loobumiseta. Isegi linnades asuvad väikeettevõtted on nobedad, manööverdamaks üle hiigelkorporatsioonid uusima tootmistehnoloogia juurutamisel.
Sellepärast ei ole Tais tavatu näha vanu väikseid tootmishooneid, mis on sisustatud uusimate automatiseeritud tootmismasinatega. Programmeeritavad õmblusmasinad lubavad eraettevõtjast õmblejannal näiteks kiirelt disainida uued logod vastavalt erakoolidest klientide tellimustele. Tegemist on majandusmudeliga, mis on ühiskondlikult mõõtmatult hüvelisem kui süsteem, kus tellimused lähevad hiiglaslikele orjatööd kasutavatele õmblustsehhidele, mille kasum voolab käputäie ülirikaste omanike taskutesse. Ka sellise mudeli toimimist on võimalik näha, kõndides Bangkoki tööstuslikes eeslinnades.
Ülal: Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadur, doktor Neil Gershenfeld poseerimas oma tootmislaboris, mida võib tinglikult pidada väiketootmise revolutsiooni hälliks.
Vastavate tehnoloogiate kättesaadavaks tegemine maarahvastiku seas – andes neile võimaluse mitte pelgalt toota, vaid leiutada ise uusi tootmistehnoloogiaid – ei ole mitte vaid utoopiline soovunelm ulmefilmist, vaid tänapäeva reaalsus. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadur, doktor Neil Gershenfeld on välja arendanud tootmislabori kontsepti ehk lühendatud FAB labori. Sisuliselt kujutab FAB labor endast mikrotehast, mille abil on võimalik toota praktiliselt mis tahes eset. Doktor Gershenfeldi labori mudelit on kopeeritud kogu maailmas, andes idee autorile lootust nimetada oma leiutist eraisikute autonoomse tootmise revolutsiooni esimeseks verstapostiks. Doktor Gershenfeldi eesmärgiks on kujundata tarbimissõltlaste maailm ümber iseseisvate väiketootjate ja disainerite maailmaks.
Dr Gershenfeldi ponnistused leida oma leiutisele valitsuste ja institutsioonide toetust on viimase sõnul pärsitud mitte eraisikute entusiasmi puudumise tõttu (kuna kõik inimesed on innustunud ideest olla loojad ja tootjad), vaid organisatsioonilise vastuseisu tõttu. Tõeliselt hämmastav on aga kuulda Dr Gershenfeldi tunnistust, et “paljud valitsused käsitlevad soovi teha “tavalistest” inimestest tehnoloogia loojad, mitte sõltuvad tarbijad, illegaalse tegevusena” (sic!).
Vastuseis doktor Gershenfeldi üllale üritusele sobib ideaalselt näitamaks oligarhiliste võimu ja vara grupeeringute tegelikku palet, tuues suurepäraselt esile oligarhide hirmu mõtte ees anda inimestele isiklik vabadus ja initsiatiiv väljaspool nende poolt kontrollitud korporatsioone ja bürokraatlikke struktuure.
Tegemist on oligarhia põhitunnusega, mida on väga tabavalt kirjeldatud juba 2300 aasta eest Ateena linnriigi konstitutsioonis. Viimatinimetatu selgitab oligarhilise mentaliteedi olemust, kirjeldades ühes peatükis “vana oligarhi” põlgust tehnoloogia ja Ateena mereväeteenistuse vastu, mis annavad sotsiaalse mobiilsuse võime Ateena ühiskonna vähem privilegeeritud kihtidele.
Dr Gershenfeld võtab oma tootmislabori tõelise potentsiaali kokku tõdemuses, et “5 miljardit inimest väljaspool (nn arenenud tööstusriikide “kuldset miljardit” – tõlk märkus) ei ole väärt seda, et neid käsitleda pelgalt passiivsete tehnoloogiatarbijatena. Tegemist on loovate inimestega, kes on meie planeedi suurimaks kasutamata innovatsiooni allikaks. Meie ees seisab võimalus kasutada kogu inimkonna loovat potentsiaali, et "pakkuda kohalike teadmiste abil kohalikke lahendusi kohalikele probleemidele”. Doktor Gershenfeld tõdeb oma tootmislabori kontsepti edu taustal optimistlikult, et tema arvates oli algselt seesugune võimalus parimal juhul 20-aastase perspektiivi küsimus, kuid tegelikult on tegemist reaalsusega, milles elame juba täna.
Ülal: Amsterdamis asuv tootmislabor, demonstreerib erisugust mikrotootmise tehnoloogiat.
Doktor Gershenfeldi ideed haakuvad suurepäraselt Tai pürgimustega luua tõeliselt autonoomne isemajandav ühiskonnamudel. Paljuski on Tai kapitaliintensiivse masstootmise seljatanud mikroäride võrgustik juba tänapäeval tõestuseks doktor Gershenfeldi ideedes peituvast potentsiaalist.
Kuid Tai mudel peegeldub ka ajalooliselt nendes iseenda peremeheks olemise traditsioonides, mis tegid Ameerika kunagi vägevaks. Oluline on mõista, et isemajandavatest majapidamistest koosneva ühiskonna loomise tehnoloogia on tänapäeval meil juba olemas. Gershenfeldi enda sõnul on meie suurimaks väljakutseks sotsiaalsete inseneride poolt manipuleeritud masside mentaliteedi muutmine, mis võimaldaks seda tehnoloogiat kasutada.
Isemajandamise võime koos (tootmis)tehnoloogiate kättesaadavaks tegemisega kõikide inimeste seas kujutavad endast korporatiiv-finantsoligarhiale surmaohtu ning on sellisena läbi aegade olnud kõikide oligarhide suurimaks hirmuks. Rahvusvaheliste korporatsioonide boikoteerimine ning nende toodete ja teenuste asendamine ise toodetud ja kohalike hüvedega on miskit, mida me kõik saame teha… juba täna.
Tehkem siis tutvust ja levitagem oma pere, sõprade ja tuttavate seas Gershenfeldi mikrotootmise ideed ning miks ka mitte teisi sarnaseid kontsepte (näit häkkerruumide kontsepti vms). Kõik selle nimel, et lammutada meie üle valitsevate sotsiaalsete inseneride ja nende taga seisvate kontsernide võim.
Oleme juba teinud algust, pöörates selja massimeediale ning otsides infot alternatiivsetest allikatest. Aeg on küps võita tagasi ka teised vahendid, mis võimaldavad meil olla vabad ja iseseisvad. Seda tõeliselt, mitte illusoorselt – rahvastena, kogukondadena ja peredena. Alustagem siis täna.
http://www.decivitate.ee/?news_id=1830
Artikkel on algselt avaldatud blogis landdestroyer.blogspot.com. Artikli tõlkis Adrian Bachmann.