Globaalsed kliimamuutused

Mulle jäi "Okunjovo saladust" lugedes mulje, et "Elulill" oli ta autori ainus (kirjanduslik) allikas. Kas tal puudus ligipääs või huvi?

Sa siis ei mäleta enam hästi seda raamatut, aga pole ka ime - ise lugesin ka kuus aastat tagasi ja kui sirvisin, siis tundus nagu polekski kõike lugenud.
Ühte asja aga mäletan hästi - nimelt "Elulillest" polnud sel ajal veel kuulnudki ja ka sealt raamatust ei jäänud selle autori mulle sel ajal tundmatu nimi meelde.
Toetub Retškin aga vene selgeltnägijate teabele ja Okukjovos eksisteerivatele kummalistele nähtustele, kuhu nad ekspeditsioone korraldasid.
Pikalt räägib vene lugejale Edgar Caycest. Suur rõhk on kristallide fenomenil kui sa vastavaid teemasid viimasel ajal lugenud oled, siis tõin sealt ka katkendeid.
Endale jäid hästi meelde veel kirjeldused Bartšenko ekspeditsioonidest (Hüperborea teema).
ÜKS VÄIKE KUNAGI TEHTUD KOKKUVÕTE RAAMATU KOHTA:
Tuntud anomaalsete nähtuste uurija Mihhail Retškin on organiseerinud Okunjovosse energeetilise fenomeni uurimiseks teadusekspeditsioone. Sealse Tara nimelise jõe käänakul on nähtud ka võimsat maa alust helendust. Kunagi iidsel ajal ehitasid lemuurlased sinna Templi ja teisi ehitisi. Seal asuv kristall on pärit Teemantplaneedilt. See on ebaharilik, kuna on võimeline muutma ruumi, eraldama väga suurt energiat ja on kosmilise sidepidamise vahend. Kristalli mõjukaugus oli üle 3000 km-i. Portšje küla lähedal asub järv, mille sügavust ei ole võimalik mööta. Sealt otsitakse ka iidset Hanumani templit. See tempel võib olla peidus saladusliku Šaitani järve põhjas.
Kirjanduse nimekirja raamatu lõppu lisatud ei ole, aga mõisted on ja sealt võb välja lugeda, et ta on tutvunud paleoklimatoloogiaga - teadusega, mis tegeleb iidsete aegade kliima uurimisega. Samuti et ta on lugenud Avestat ja veedasid, tutvunud megaliitehitistega (palju teemasid nende kohta foorumis)ja muidugi on ta kursis muistsete indiaanlaste kultuuride ja teadmistega.
Lõpusõnas öeldakse, et Mihhail Retškini tööd kuuluvad selliste teoste hulka, mis püüavad maailma teaduslikku pilti laiendada, rikastada seda uute vaimsete-ajalooliste fenomenidega. Tema raamat on pühendatud ajaloole ja iidse tsivilisatsiooni lätete otsinguile Siberis. Lõpusõna kirjutas V.Kaznatšejev, Venemaa TA akadeemik. Aga muidugi kui sul seda lugedes kõik liiga uudne oli, siis ei suutnud sa imselt kõike teavet vastu võtta. Endalegi tundus mõni asi sel ajal liiga muinasjutuline.
Muuseas, nad koostasid ka Jaroslavli oblasti anomaalsete tsoonide kaardi kosmosefotode baasil ja see kattus ületähendatud folkloori (legendidega).

Sel aastal on jääkate kahanenud rekordtempos, ütles NSIDC teadlane Walt Meier. Jääkatte kahanemine on üks nähtavaim märk kliimamuutusest. 11 päevaga on jääkate kahanenud 17 protsenti.

„Arktika jääkate peaks olema nagu hiiglaslik jääplokk, mis sulab äärtest, kuid nüüd on see juba rohkem murdumise moodi,“ ütles ta.

http://www.ap3.ee/article/2012/8/28/arkt...etrit-jaad

Kas globaalne kliima soojenemine inimtegevuse tagajärjel on müüt?

13. märts 2013 09:12

Loetud 1319 korda


Praegune maakera temperatuur on soojem kui 100 aastat tagasi, aga kui palju on seda mõjutanud ikkagi inimtegevus?

Maailma juhid on avaldanud muret, et kliima soojeneb just inimtegevuse tagajärjel. Seetõttu on hakatud üha rohkem kasutama taastuvenergiaid, kehtestatud õhusaaste kvoote ning reguleeritud ka erinevaid tööstuseid, et need nii palju õhku ei reostaks. Ometi tekib küsimus, kui palju siis inimene selle kõigega seotud on?

Veebileht globalwarminglies.com toob välja mitmeid mõjuvaid argumente, miks ollakse praeguste hinnangutega liialdatud.

NASA teatel on päikese kuumus praegu 100 aasta suurim ning seetõttu on hakanud jää sulama ka Marsil. Kuid Marsil pole ühtegi autot.

Maakera temperatuuri tõus leidis aset suures osas enne 1940ndaid (enne seda, kui autod ja tehased süsinikdioksiidi eraldama hakkasid).

Tuhanded uuringud näitavad, et süsinikdioksiid mõjub hästi puu- ja juurviljadele, puudele ja taimedele. Suurema süsinikdioksiidi tõttu on kasvanud nisu tootmine 50-70%. Juurviljade tootmine on tõusnud 51%. Suurenenud on ka vitamiinide sisaldus puu- ja juurviljades.

Pärast seda, kui USA ühines Kyoto Protokolliga on nad iga aasta kulutanud 400 miljardit dollarit, kuid maa temperatuurile pole see mingit mõju avaldanud.

Kliima soojenemises kahtlev portaal globalwarminglies.com ning paljud teadlased, kes usuvad sama, pole kunagi naftafirmadelt raha saanud.

Maailmas on seitse miljardit inimest ning kui kliima oleks praegu külmem ja vähem oleks süsinikdioksiide, oleks sellel halb mõju kogu maakerale.

Need, kes aga kardavad süsinikdioksiidide levikut, siis on veebileht pannud välja ka mõned õpetused mida teha:
1) Lõpeta hingamine - väljahingamisel paiskad sa õhku süsinikdioksiidi.
2) Ära sõida auto/bussi/rongi/mootorrattaga.
3) Ära kanna tehastes toodetud rõivaid või jalanõusid.
4) Söö ainult toorest liha, sest liha küpsetamiseks eraldub süsinikdioksiidi.
5) Lõpeta majas või korteris elamine, kuna toa soojendamiseks ja elektri kasutamiseks eraldub süsinikdioksiidi.

Ja need on ainult mõned näited.



http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/k...d=65812078

Kliima on olnud pidevas muutuses viimased neli miljardit aastat ja need muutused kestavad meie koduplaneedi hukuni. Inimmõju kliimamuutustele on tühine. Maa kliima sõltub eeskätt astronoomilistest ja geoloogilistest teguritest. Viimasel sajandil pole muutunud mitte kliima, vaid inimeste suhtumine kliimasse.

Just nimelt suhtumine. Lääne individualistlik kultuur ja vohav egotsentrism on pannud inimesed uskuma, et oma tühise heitgaaside hulgaga paneme terve planeedi keskmise temperatuuri kasvama! Üldjuhul oleme tõesti iseenda vaenlased – meelemürgid, arutu tarbimine, võlapõhine majandus, populatsiooni kasv, keskkonna reostamine plastikuga jms, – kuid antud juhul usun, et tegemist on süsteemi agooniaga. Mis saaks olla veel ehedam kapitalismi kriisi näitaja, kui sõna otseses mõttes õhu müümine?

Loe edasi...

Tsitaat:Mis saaks olla veel ehedam kapitalismi kriisi näitaja, kui sõna otseses mõttes õhu müümine?

Kas elukeskkonna saaastamise piiramine mingite regulatsioonidega, olgu see või õhu (tegelikult kasvuhoonegaaside (Carbon dioxide (CO2), Methane (CH4), Nitrous oxide (N2O), Hydrofluorocarbons (HFCs), Perfluorocarbons (PFCs), Sulphur hexafluoride (SF6)) õhku laskmise loa) müümine, on halb tegevus? Või kriisi tunnus?

(20-06-2013 12:00 )kage Kirjutas:  Kas elukeskkonna saaastamise piiramine mingite regulatsioonidega, olgu see või õhu (tegelikult kasvuhoonegaaside (Carbon dioxide (CO2), Methane (CH4), Nitrous oxide (N2O), Hydrofluorocarbons (HFCs), Perfluorocarbons (PFCs), Sulphur hexafluoride (SF6)) õhku laskmise loa) müümine, on halb tegevus? Või kriisi tunnus?

Jah, see on halb tegevus ja tõenäoliselt on see ka kriisi tunnus. Sellest arusaamiseks tuleb osata näha tervikut ja tunda antud süsteemi toimemehhanisme. Alustada võib makroökonoomikast ehk majanduse suursüsteeme uurivast osast. Siis peaks selgeks saama toimiva majandusmudeli absurdsus. Lihtsustatult öeldes on õhu müümine tegevus iseendas.

Eks see absurdsus oleneb sellest kuspoolt vaadata ehk siis mina pidasin silmas siiski rohkem "saaastamise piiramine mingite regulatsioonidega" poolt vaatamist. Kui jabur see majanduslikult võib olla, selle üle arutamiseks ei oma teadmisi.

UN climate report: Key findings
ÜRO ekspertide kolleegium avaldas esimese osa kuue aastase tsükliga avaldatavast raportist Maa kliimamuutuste kohta. See paljuoodatud raport ütleb, et 95%-lise tõenäosusega on inimene domineeriv põhjus globaalses kliimasoojenemises alates 1950-ndatest aastatest. BBC Uudiste veebilehe teaduste osa editor Paul Rincon analüüsib mõningaid põhipunkte selles rapostis.

America's first climate refugees
Newtok, Alaska, kaotab maad merele ohtliku kiirusega ja elanike lahkumine on sealt vältimatu.

Milline näeks maailma välja kui kogu jää sulaks - KAART

Tsitaat:Merevee tase tõuseks 65 meetrit ning mandritele tekiksid uued rannajooned ja sisemered.

Euroopas jääksid London ja Veneetsia vaid mälestusteks. Holland kaoks kaardilt täielikult ning Taanist jääks alles vaid väike saar. Vahe- Must ja Kaspia meri oleksid omavahel ühendatud.

Allikas

(07-11-2013 18:13 )Nielander Kirjutas:  Milline näeks maailma välja kui kogu jää sulaks - KAART

Tsitaat:Merevee tase tõuseks 65 meetrit ning mandritele tekiksid uued rannajooned ja sisemered.

Euroopas jääksid London ja Veneetsia vaid mälestusteks. Holland kaoks kaardilt täielikult ning Taanist jääks alles vaid väike saar. Vahe- Must ja Kaspia meri oleksid omavahel ühendatud.

Allikas

Esmasel otsingul ei leidnud, et oleks seda linki siin varem pakutud:
http://flood.firetree.net/
Saab kaardil vaadata kuidas veetase vastava tõusu puhul rannajoont muudab.
Ja teine link veel, kus saab oluliselt suuremaid veetõuse vaadata
http://www.floodmap.net/

Inimtegevuse saast on umbes üks protsent kogusest.Üks mudavulkaan annab samapalju saasta , kui tunnis, kui Moskva suurune linn aasta jooksul. Need muutused ilmas on kõik tsüklilised ja ei sõltu inimesest. Päikesel on omad tsüklid 11. 33. jne erinevad tsüklid ja see mõjutab omakorda kõikki teisi asju meie tähesüsteemis. Muid tegureid me ei tea veel.....
, mis on süsteemi välised.Ju siis need muutused on paikka pandud juba ammu.
Kui põhjapoolusel on nn soojenemine , siis lõunapoolusel toimub hoopis jäätumine. Golfi hoovuse temperatuuri jahtumine juba ühe kraadi võrra , tähendab jahtumist ja uue jääaja teket siin Euroopas. .....

(07-11-2013 20:21 )HUGOTH Kirjutas:  Inimtegevuse saast on umbes üks protsent kogusest.Üks mudavulkaan annab samapalju saasta , kui tunnis, kui Moskva suurune linn aasta jooksul. Need muutused ilmas on kõik tsüklilised ja ei sõltu inimesest. Päikesel on omad tsüklid 11. 33. jne erinevad tsüklid ja see mõjutab omakorda kõikki teisi asju meie tähesüsteemis. Muid tegureid me ei tea veel.....
, mis on süsteemi välised.Ju siis need muutused on paikka pandud juba ammu.
Kui põhjapoolusel on nn soojenemine , siis lõunapoolusel toimub hoopis jäätumine. Golfi hoovuse temperatuuri jahtumine juba ühe kraadi võrra , tähendab jahtumist ja uue jääaja teket siin Euroopas. .....

Mis inimtegevust puudutab, siis olen samal arvamusel, et inimene ei suuda kliimat oluliselt mõjutada.

Golfi hoovusega on aga kummalised lood. Kummalised selles mõttes, et tundub olevat trend tema muutusele. Olen püüdnud selle kohta infot leida ja ka siit küsida kuid tõest temperatuuride infot ajateljel ei ole suutnud leida.

Kunagi avaldati ka see tabel , kui veel koolis sai käidud. See muidugi polnud ka päris täpne aga , ülevaate see andis .....Nüüdsekd MHI meie ja teised ilmaportaalid ajavad pada.....

(07-11-2013 20:38 )HUGOTH Kirjutas:  Kunagi avaldati ka see tabel , kui veel koolis sai käidud. See muidugi polnud ka päris täpne aga , ülevaate see andis .....Nüüdsekd MHI meie ja teised ilmaportaalid ajavad pada.....

Kunagi oli muru rohelisem ja suvi päiksepaistelisem. Tunnen huvi viimase paari-kolme aasta temperatuuridest golfi hoovuses. Ehk siis hoovuse liikumisest praeguses/endises sängis üldiselt. Pikaajaline varasem statistika ei huvita. See olemas.

Praegu peaks olema enamus maailmavetest kaetud poidega mis edastavad temperatuuri. Kunagi leidsin paar linki mis edastasid neid temperatuure reaalajas. Viimasel ajal on need lingid kadunud nagu tina tuhka.

Michael Mann Faces Bankruptcy as his Courtroom Climate Capers Collapse | Principia Scientific Intl
Üks huvitav lugu ehk mehine nael "inimese tegevusest põhjustatud kliimasoojenemise" kirstu. Üks teadlaseks kutsutu mees jutlustas pikalt, kuidas inimese tegevuse tagajärjle kliima soojeneb. Tõi siegi teaduslikke andmeid ja ilusaid graafikuid oma jutu tõenduseks. Mees oli/on isegi ÜRO mingi kliima alase kontori nõuandja.
Nüüdseks on aga selgunud, et tema materjal oli pastakast imetud ja asi on omadega kohtus.

Pole otseselt kliimamuutus, aga "Tänavuse aasta maailma loodusvarad on otsas, homme elame juba võlgu".

Atmosfääri satub endiselt osooni lõhkuvaid ühendeid

Ühendite kasutamise keelustanud Montréali protokolli toel hakkas aga nende suhteline sisaldus langema, mis viib aastakümnete pärast osooniaukude täieliku paranemiseni.

Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri teadlaste analüüsi kohaselt ei pruugi aga protsess takistusteta kulgeda. 1989. aastal keelu alla sattunud süsiniktetrakloriidi suhteline sisaldus ei lange kaugeltki nii kiiresti, kui tänaseks tuntud atmosfäärikeemia seaduspärade aluselt oodata võiks.

Tulemused vihjavad, et inimkonna keemiaalased teadmised on endiselt puudulikud või leidub maailmas üks või rohkem suurem saasteallikas, millest lisandub atmosfääri uut süsiniktetrakloriidi. Emissioonid on võrreldavad 1600 raudteetsisterni sisuga. Võrreldas kokkeleppe-eelse ajaga on need siiski langenud 60 protsenti.

Kuna süsiniktetrakloriidi näol on tegu maksahaigust põhjustava neurotoksiinina, asub saasteallikas tõenäolist riigis või riikides, kus kokku 39 000 tonni ohtliku kemikaali lekkimine lahendamist vajavate probleemide nimistus esikohal ei paikne või keskkonnaseiret piisavalt ei toetata.

---

Tõeline kliimapõnts: Põhja-Jäämere alla tohutus koguses talletunud metaan lekib

Teadlased kardavad, et pisikenegi leke võib kliimasoojenemist tohutult kiirendada.
Rootsi Stockholmi ülikooli teadlased tegid Põhja-Jäämeres rahutuks tegeva avastuse: aastatuhandetega selle alla suure rõhu ja madala temperatuuriga kogunenud metaangaasi hiiglaslikud varud on hakanud pinnale kerkima.

(16-07-2014 19:47 )excubitoris Kirjutas:  Üks huvitav lugu ehk mehine nael "inimese tegevusest põhjustatud kliimasoojenemise" kirstu. Üks teadlaseks kutsutu mees jutlustas pikalt, kuidas inimese tegevuse tagajärjle kliima soojeneb. Tõi siegi teaduslikke andmeid ja ilusaid graafikuid oma jutu tõenduseks. Mees oli/on isegi ÜRO mingi kliima alase kontori nõuandja.
Nüüdseks on aga selgunud, et tema materjal oli pastakast imetud ja asi on omadega kohtus.

USA füüsik: Globaalne soojenemine on pettus.

California ülikooli emeriitprofessor Harold Lewis nimetab globaalset soojenemist petuskeemiks ning toob välja, et tänapäeva teaduses on rahal juhtiv positsioon ning teadlased ei ole oma töös sõltumatud. Tema avalik seisukohavõtt on toonud väga palju nii kriitikat kui ka tunnustust.
20 aastat tagasi oli Lewis globaalse soojenemise teooria kindel pooldaja, kirjutades, et selle ennetamiseks oleks vaja tõsist globaalset koostööd.
Lewis astus välja Ameerika füüsikute ühendusest (American Physical Society, APS). APS on maailmas suuruselt teine professionaalseid füüsikuid koondav ühendus, millel on üle 47 000 liikme.

Professor Lewis on viidanud sellele, et hoolima mitmete vandenõude paljastamisest, mis piirasid info liikumist ja globaalse soojenemise vastaste teadustööde avaldamist, jätkab APS avalikult globaalse soojenemise idee toetamist, kasutades selleks salanõukogusid ja teisi varjatud taktikaid. Tema sõnul on kõige taga raha võim. APS juhid mõistavad, et suur osa valitsuse ja teiste allikate poolt antavast rahastusest kaoks, kui globaalse soojenemise mull lõhkeks. See oleks APS-le väga suur kaotus. Kuid Lewise süüdistused kahjustavad APS mainet tõsiselt ning kardetakse, et tema eeskuju võivad järgida ka teised füüsikud, kahjustades füüsikute ühenduse mainet veelgi enam.

Globaalse soojenemise petuskeemi taga, nagu Lewis seda nimetab, on miljardid dollarid ning see on korrumpeerunud väga paljusid teadlasi. Lewis kirjutab, et see on “kõige suurem ja edukam pseudoteaduslik pettus, mida ma olen enda pika elu jooksul füüsikuna näinud.“

Inimtegevuse tagajärel tekkinud kliimamuutuse teoorias kahtlevad tuhanded teadlased

Ka Eesti teadlased on võtnud sõna globaalse soojenemise idee vastu.

Pikemalt siin:
http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...-on-pettus
Lugu ilmus Telegramis esimest korda 22. aprillil.

Selline visuaalselt kaunis, aga samas ka natukene hirmutav arvutimudel CO2 ja CO paiskumisest atmosfääri ühe aasta jooksul. Ei ole ilmselt kokkusattumus, et kõige tööstuslikumalt arenenumad piirkonnad kõige "lekkivamad" on.

Mis siis ikkagi soojendab kliimat? (inglise keelne interaktiivne graafik - klõpsa all servas olevat noolt):
http://www.bloomberg.com/graphics/2015-w...the-world/

(19-06-2013 13:12 )Elderm Kirjutas:  Kliima on olnud pidevas muutuses viimased neli miljardit aastat ja need muutused kestavad meie koduplaneedi hukuni. Inimmõju kliimamuutustele on tühine. Maa kliima sõltub eeskätt astronoomilistest ja geoloogilistest teguritest. Viimasel sajandil pole muutunud mitte kliima, vaid inimeste suhtumine kliimasse.

Nüüd siis väidavad uurijad, et loodusliku jää sulamine veeks globaalse soojenemise mõjul võib panna Maa varasemast kiiremini pöörlema ja isegi nihutada selle telge..
Taolisel arengul võib olla mõju isegi päikese loojumise kellaaegadele — sõltub ju Maa päeva pikkus vahetult sellest, kui kiiresti planeet ümber oma kujuteldava telje pöörleb. Varasemad uurimused on näidanud, et Maa pöörlemiskiirus on ajas muutunud.

Äsja ilmunud uurimus annab mõista, et Munki mõistatus on viimaks lahendatud ja näitab, et meretaseme tõusmine Maa pöörlemiskiirust ja teljenurka tõepoolest mõjutab.

http://forte.delfi.ee/news/maa/munki-moi...d=73209909

Kolm väga valgustavat ja hirmuäratavat graafikut. Esimene neist näitab CO2 konsentratsiooni (ühikut miljoni kohta) aastatel 1958 - 2017. Teine demonstreerib põhjapooluse jäämassiivi kahanemist 1989 - 2017. Kolmandalt saab näha kuidas Maa keskmine temperatuur on muutunud ajavahemikus 1850 - 2017.

Allikas (inglise keeles)

(05-06-2017 11:15 )Chaos Kirjutas:  Siin teemas on kolm peamist väidet (jätame päris hullud väited välja, kuna tegemist ikkagi teaduse teemaga)

1. - et kliima soojenemine on inimtekkeline.
2. - et see on inimkonnale kahjulik.
3. - et inimkond suudab reaalselt seda kliimasoojenemist peatada.

Nüüd, peaksid kõik need väited kindlalt tõestatud olema, et õigustada abinõusid CO2 väljapaiskamise vähendamiseks. Asi on sellest ikka väga kaugel. Vaieldakse siiani alles esimese väite üle, viimaste osas pole, aga mingit konsensust ei sõnades ega tegudes. Just need kaks viimast alluvad halvasti teaduslikule lähenemisele ja kuuluvad samasse klassi väidetega võõraste vihkamise üleskutsumisest ja relva haaramise hädavajalikkusest ehk teisiti öeldes on poliitilised - hinnangulised.

Olgu nii. Võtame need väited/küsimused ükshaaval läbi.

#1 - Kas kliima soojenemine on inimtekkeline? Kas selle üle veel vaieldakse?

Esiteks, pole teemat mille üle ei vaielda. Küsimus on määras, mille osas enamus nõustub ehk konsensus. 100% konsensus on, nagu sa isegi arvata võid, tänapäevases maailmas võimatu. Põhjus: kliimateadlasi on väga palju ja kõik nad on (erinevad) inimesed. Täpselt samamoodi nagu kõik õpetajad ei ole head õpetajad, kõik autojuhid head autojuhid ja kõik kirurgid suurepärased kirurgid, ei ole ka kõik doktorikraadi saanud teadlased head teadlased. Alati on neid kes ei nõustu enamusega - see ei tähenda, et nad tingimata enamusest targemad oleksid. Pigem ütleb kaine mõistus, et pigem kipuvad nad olema... rumalamad.

Aga inimtekkelise kliimamuutuse teemal on teaduslik üldsus üsna korralikul konsensusel. Miks ma seda arvan? Kuna väga kõvad ja tuntud teadlased ja teaduse populariseerijad väidavad seda pidevalt ja me ei näe, et pooled kliimateadlastest tänavatele marssima läheks...

Bill Nye: https://www.youtube.com/watch?v=dkR3TI6xyzU
Neil DeGrasse Tyson: https://www.youtube.com/watch?v=6VUPIX7yEOM
Carl Sangan: https://www.youtube.com/watch?v=HQ5u-l9Je0s
Brian Cox: https://www.youtube.com/watch?v=LxEGHW6Lbu8
David Attenborough: https://www.youtube.com/watch?v=S9ob9WdbXx0

Samas ma saan täiesti hästi aru, miks paljudele inimestele on jäänud mulje nagu käimas oleks mingi tõsine debatt selle küsimuse üle. Põhjus on väga lihtne: kui sa oled mõne vaadatava saate produtsent ja teemaks on inimtekkeline kliimasoojenemine, siis sa võtad eetrisse vaidlema kaks inimest - üks väidab üht ja teine teist. Nii on huvitavam, lihtsam ja tõmbab rohkem klikke/vaatajanumbreid. Samas ei esinda sarnane tehislik silm-silma vastu presentatsioon midagi reaalsuse kohta. Sul võib olla 97 inimest ühe vaate poolt ja 3 teise poolt, aga telekas läheb vastamisi ikka üks nendest 97st ja üks nendest kolmest. Konsensus on aga ju kaugelt vaadates selge.

Selle illustreerimiseks korraldas näiteks John Oliver niinimetatud "matemaatiliselt esindusliku kliimamuutuste debati" kus ta kutsus stuudiosse kolm kliimamuutuste eitajat ja 96 kliimamuutuse "jaatajat". Arusaadavatel põhjustel oli järgnev debatt kergelt öeldes kaootiline.





#2 - Kas kliimamuutus on inimkonnale kahjulik?

See on minu arvates kõige lihtsam. Kui kliima soojeneb, siis polaarmütsid sulavad. Kui miski meres sulab, tõuseb meretase. Ma esitaks siis lihtsalt küsimuse - kas tõusev meretase (isegi kui see on 1cm) on sinu arvates inimkonnale suures plaanis kahjulik, kasulik või neutraalne nähtus?

#3 - Kas inimkond suudab reaalselt seda kliimasoojenemist peatada?

See on nendest kolmest kindasti kõige keerulisem. Olen näiteks kuulnud väidet, et isegi kui me täna kogu CO2 paiskamise atmosfääri lõpetaksime, jätkuks soojenemine veel tuhat aastat. Kindlasti oleks aga see normaliseerumise periood leebem...

______________________

Minu arvates on küll kõik need küsimused täielikult teaduse pärusmaal. See aga ei välista, et neid ei võiks ühtlasi kasutada ka poliitikas.

Lõppude lõpuks - miks mitte lihtsalt igaks juhuks aktsepteerida, et kliima soojeneb ja soojeneb meie pärast. Ega tarbimise vähendamine ja fossiilkütuste osakaalu vähendamine energiamajanduses meil ometigi mööda külge maha ei jookse. Milles see dilemma on? Et me teeme ilma asjata oma ressursside kasutamise jätkusuutliku(ma)ks?

______________________

Siin üks graafik, kus on protsentuaalselt välja toodud erinevatesse gruppidesse kuuluvate kliimateadlaste hinnang väitele "Kui tähtsaks peate inimeste rolli globaalses soojenemises". Vasakul on, et "väga tähtsaks". Paremal on "vähe või mitte üldse". Kui see pole konsensus, siis...

(05-06-2017 22:23 )Chaos Kirjutas:  Võtame esimese punkti. Kas kliima soojenemine on inimtekkeline? Pole mingit konsensust, sest viimased 18.a pole kliima soojenenud. Soojenemise pooldajad mängibvad nüüd kaartile, et kliima kui mittelineaarne süsteem saab (sisendite kaudu(inimese)) häiritud, ei ole mõtet eeldada, et muutus selle väljundis on igas süsteemi osas ühesugune. Ühesõnaga, kliima võib jaheneda, aga kui pärnu lahes temperatuur tõuseb on see kindlasti inimtekkeline.

Ok, see on nii julge väide, et see vajaks kindlasti mingit viidet. Muidu pole mõtet edasi arutada.