Keldid

Kui lehitseme Vahemermaade piirkonna antiikajaloo annaale ,siis ¤. ja3. saj. eKr. kohtame kõige sagedamini kelte, keda roomlased gallialasteks ja kreeka maailm galaatideks kutsus. Kes olid keldid , milline on nende ajalooline tähtsus ja mida on neil veel täna öelda? Omal ajal on nad ilmselt tähtsat osa etendanud, sest antiikaja teostest loeme ,et 370. a. eKr.sõlmis nendega sõpruse Dionysios1 Sitsiiliast ,et 335 a. võttis Doonau kaldail keldi saatkonna vastu suur Makedoonia kuningas Aleksander - maailmavallutaja, ja et 278 a. Väike-Aasiasse ümber asunud keldid mõjutasid sündmusi isegi Ees-Aasias , kni nad lõpuks 180. a. eKr. võidetuina said võitjalt - Pergamoni linnriigilt - kivist mälestusmärgi tuntud Zeusi altari näol.

Keldi rahvastik ,kultuur ja keel on hoolimata ajutisest Rooma okupatsioonist ja anglosaksi invasioonist säilinud kõige kauem ja ulatuslikumalt Briti saartel. Keldi rahvastikuga piirkondadeks on Iirimaa ,¹otimaa, Wales ja väike Mani saar.

Keldi maailm purustati sõjaliselt ja poliitiliselt kahe suure rivaali- Rooma riigi jagermaani hõimude kokkupõrkes ,mis sai alguse Ceasarist.

Ajaloo isa -kreeklane Herodotos kirjutas 5.saj.eKr. tollaal tuntud maailma kohta suure ajaloolise ja etnogrrfilise töö ,milles ta kelte mainib kahes kohas. Selle järgi elasid keldid -teisel pool Heraklese sambaid-, nagu tollaal kutsuti Gibraltari kaljusid. Peale selle saavat nende maal alguse Istros- Doonau. -Teisel pool- on nähtud meresõitja pilguga ,kes pärast merkitsuse läbimist on ilmselt sattunud Atlandi ookeani rannikul Hispaanias ja prantsusmaal keldi hõimudele.
Tollase ettekujutuse kohaselt elasid kreeka maailmast põhjapool ainult sküüdid ja keldid - igatahes puudulik ja tõsiasjadele mittevastav ettekujutlus. Musta mere ja Doonau vahel pidi elama veel arvukad hõimud ja rahvad.Tõesena tuleks siiski võtta keltide tekkepiirkonnana arvesse Ida-Prantsusmaa, Põhja-veitsi ja Lõuna-Saksamaa territoorium.

Austria Salzgammergutis asub mägedest piiratud järve ääres väikelinn Hallstatt. Linnast ülalpool avastati ulatusliku soolakaevanduse jäljed ja üle 2000 haua, kuhu on maetud inimesed , kes mäepõues soola kaevandasid ja siis maha müüsid. Kuni 300 meetri sügavusse kulkesid läbi kivimi tihti mitusada meetrit pikad stollid ,millesst vanarauaaegne kaevur -valget kulda- välja tõi. Rikkalikud , tihti kauge maatagant pärinevad hauapanused lubavad tõdeda ,millise ulatuse omandas soolaga kaubitsemine Hallstatis ja millised väärtused selle eest vahetuseks sinna jõudsid.
Veel tugines keldi majandus esijoones kahele alussambale - pöllumajanduse ja rauametallurgia produktile.Raud jõudis sinna alles hilisel Hallstati ajal.
Kesk-euroopa urniväljade kultuurist on mei teada umbes 50 raudasja, millele põjapoolselt lisandub veel u.25 rauast eset. Seejuures on tegemist pronksmöökadega ,mille käepidemes on ilustuseks kasutatud rauda vöi leitud odaotse, käevõrusid nuge ja nõelu , mis omavad rauast lisandeid.

Rikkalikumalt olid varustatud põletushauad ,nii et sotsiaalne diferentseerumine oli vahest märgatav juba erineva matmisviisi juures. Sellesse kihti kuulus 45% maetutest , kuid ainult 26% oli kaasa saanud mõõga , mille kandjad sotsiaalses püramiidis jälle kõrgemal seisid.Neis vähestes mõõgaga haudades leidus üldse 46% kõigist pronksnõudest .
Vastavalt sellele moodustas aadel elanikkonnast umbes 5-6% , 20% kuulus sõdalaste kihti ja ülejäänud 75% olid tegevad tootmises ja osalt ka naised ja lapsed.
Ülemkihti kuulusid aadel ja druiidid, nii siis poliitilised ja religioossed võimukandjad. Küllap ei koosnenud rahvamassid ,nagu Caesar kirjutas, ainaüksi sõltlastest ,võlgnikest ja orjadest ,vaid ka vabadest inimestest.

Linnused ja hauakünkad Hallststi ajast Ülem- Reinil Doonau ülemjooksul on kõnekad tunnismehed juba neil aegadel välja kujunenud kogukondliku aadli tekkest ,kelle majanduslik võimsus peitus esijoones rauamaakide ,soola ja põllumajandussaaduste tulutoovas ekpluateerimises.

Caesari järgi olid druiidid preestrid ,kes toimetasid kogukondlikke ja isiklikke ohverdamisi ning andsid informatsiooni usuasjus. Nende juurde tulid paljud noored ,et lasta end õpetada. Druiidide respekt avalikkuses olevat olnud väga suur. Sõjakohustusest ja kõigist muudest kohustustest olid nad priid. Nende eesotsas seisis ülempreester , kes valiti repektist tema vastu eluks ajaks . Järelkasvu said druiidid ühiskondlikult juhtivate perekondade ringidelt. Seal pidid õpilased suure vaevaga hiigelsuure arvu värsse pähe õppima ,mis olevat aega võtnud umbes paarkümmend aastat.
Huvitaval kombel ei olnud need õpetused üles tähendatud ja neid ei tohtinudki üles kirjutada.Seega võis, naguCeasar märgib ,selle keelu tõeline põhjus peituda druiidide püüdes hoida oma õpetust saladuses....




raamatust
-Keldid Alesia ja Pergamoni vahel-
Friedrich Schlette

Druiidid
Niisiis kõigepealt - kes olid druiidid?
Inglismaal teab seda peaaegu igaüks ,Prantsusmaal nii mõnigi ,meil aga ainult see ,kes tunneb huvi vanade keltide kultuuri vastu.
Arheoloogia ei anna meile peaaegu mingeid otseseid tõendeid ,me teame neist eeskätt Caesari ja mõnede teiste rooma autorite ,kes keltidega kokku puutusid või nende kohta informatsiooni hankisid ,teoste kaudu ,aga needki teated on katkendlikud ega ole alati ka usaldusväärsed. Seda suuremad on muidugi võimalused romantiliselt lõplikku kuju anda druiidide salapärasele tarkusele ja nende saladuslikele rituaalidele ,mida meile allikad on ainult laias laastus vahendanud.
Druiidid etendasid küllaltki suurt osa kelti ühiskonna juhtimisel ,ilmselt old nad ka kultuuri ja traditsiooni säilitajad. Hiljem ,kui roomlased olid Gallia ja Britannia vallutanud ,hakkas druiidide tähtsus langema ,pöördvõrdeliselt kelti elanikkonna romaniseerumisega.

Oletatav druiidi müstika on näiteks Inglismaal tänapäeval nii populaarne ,et see lausa jahmatab. Druiidid ja nende religioon ,oletatavad druiidi templid ja eriti kuulus Stonehenge (kuigi sellel druiididega pole vähimatki pistmist) ,pühad puuvõõrikud ja muud rekvisiidid on isegi praegu paljudele inimestele igapäevased mõisted.Ja on selliseidki ,kes suvisel pööripäeval moonduvad tavalise väljanägemisega kodanikest druiidideks ja - valged rüüd üll - kogunevad Stonehenge ,et siin rohkearvulise publiku kaasabil tähtsa näoga druiidi rituaale sooritada.

Stukeley pärines Lincolnshire`i krahvkonnast ,kus ta olisündinud aastal 1687. Ta õppis Cambridge´is ja Londonis loodusteadusi ,siis anatoomiat ja arstiteadust; seejuures tärkas temas huvi kõige muistse ning salapärase vastu ja see viis ta vabamüürlaste ridadesse.Aastal 1719 õnnestus tal lõpuks külastada Stonehenge´i ,saladuslikku kivirajatist lõuna-Inglismaal. Ebatavaliselt rikkaliku fantaasiaga noore arsti muinasteadlike huvide arengule andis see lõpliku lihvi ja nii pööras Stukeley lõplikult nö. "druiidi usku".1725 käis ta läbi kogu Harianuse valli ühest rannikust teiseni. Oma reisidel sidus tema fantaasia kõike nähtut muidugi muistsete keltide ja druiididega.
Koju jöudnud võttis ta lõpuks kätte ja kirjutas raamatu "Muistsete keltide templite ajalugu".
Vahepeal oliStukeley ise langenud nii tugevasti omaenda fiktsiooni mõju alla ,et oli muutunud peaaegu selle kokkufantaseeritud maailma koostisosaks.Toda muinasmaailma asustasid muidugi pikahabemelised valgeis maani rüüdes driidid ,kindlasti püha puuvõõrik käes ja kes toimetasid kivialtareil omi pühi rituaale ja ohverdamisi ning kuulutasid tulevikku ette.
Niimoodi sulatas Sukeley antiikautorite vähesed andmed kokku kõigsuguste arvamustega , mida kirjanduses oli tollaal avaldatud ja lõi keldi muinas ajast ühe fantastilise pildi. Ka igapäevases elus elas Stukeley poolenest druidismi illusioonides ,ta tegi koduaeda isikliku druiidi pühamu kivialtari ja puuvõõrikuis õunapuudega ,riietus valgesse rüüsse ja viis seal koos mõnede sõpradega , kes olid ka muinasajast romantiliselt meelestunud , läbi pühasid rituaale. Ja sealtmaalt saigi alguse see siiamaani Inglismaal levinud "pühade druiidide"mängimine , mille peltnägemine tõsiusulisi teadlasi ainult muigama suudab panna.
Keltomaanide usk seisnes kujutelmas ,et keldid olid maailma kõige vanem rahvas pärinedes kui mitte kaugemalt - siis otse Noast endast - , et puhas keldi keel on säilinud Bretagne´is ,et kõik dolmenid ,menirhhid ja kiviringid on pärit otse keltidelt ja et druiidid kasutasid neid ohvvrite toomisel altaritena või astronoomiliste vaatluspunktidena ,et druiidide sügavat ning salapärast filosoofiat vahendavad meile suuliselt bardid.


raamatust -Kuldse ajastu avastajad-
Karel Sklena´r

Oma rändudel ja vallutustel olid keldid sattunud kokkupuutesse erinevate rahvastega - ibeerlaste ja illüürlaste ,liguuride ,venetite ,traaklaste ,häädulaste ,kimbrite ja sküütidega - Aleksandri maailmariigi järglasriikide ja lõpuks Rooma suurriigiga. Keldi palgasõdurid teenisid arvukaid dünaste ,olgu siis Sitsiilias või Egiptuses. Nende erasõjaretked olid niisama üksteisest sõltumatud ja hõimusisesed ettevötmised ,nagu olid vaevalt seoses emamaaga nende asuladki. Keldi ühiskonna sotsiaal-majandusliku struktuuri tõttu ei olnud neil kunagi võimalik jõuda ühtse poliitilise riigi loomiseni. Tänu sellele õnnestuski lõpuks Rooma riigil eesotsas Caesariga keldid alistada ja nende maa koloniseerida. Muidugi ei tule unustada ka teiselt poolt Germaanlaste sissetungi , mis nõrgestas veelgi gallia ühtsust.

Ja nüüd spekulatsioon:

Kes olid seal mainitud -kimbrid ,venetid ja ka häädulased?
Kas mitte meie AESTID?

Kuskil on keegi arvanud(kahjuks ei mäleta kes) ,et meil võib olla ühiseid jooni ka keltide endeiga - näiteks rahvuslikes spiraalmustrites.
Arvatakse ju meie sugulust Iirlastega , kes on ju otsesed keltide järeltulijad.

Huvitav , kas keegi kunagi on seda teemat uurinudKuulsin , et mingi soomlane vist on uurinud , aga kahjuks puuduvad igasugused andmed. Ja isiklikuks uurimiseks ei jätku mul inglise keelt - vene aegne haridus - ja vene keelega ei ole sel teemal netis palju teha....

Netist nats otsisin eestlaste päritolu kohta ja leitsin:

"Viimasel ajal ilmuvad lehtedest artiklid, et nagu oleksid eestlased ikka pärit Euroopast, et ainult viimased 50 aastat oleme sealt ära olnud. Muidugi- täit tõde ei tea keegi, kuid kipun uskuma ikkagi verisooni, et ca 10 000 a tagasi hõlmasid ugrilased territooriumi Siberist Taanini, Mustast merest Koola poolsaareni. Rahvaste liikumise aegu suruti meid järjest põhja poole. Mõned tõestused: meil ja keltidel, kellede asuala oli tol ajal Jüüti poolsaareni on palju ühiseid uskumusi- puude ja kivide pühaks pidamine, loodusega kooskõlas elamine, jne. Indo-euroopa rahvail sellised asjad puuduvad. On tõendeid, et isegi Ojamaal elasid veel kuni 15. saj ugri hõimud."

Allikas: http://www.vironia.ee/materjalid/vtooming_ugri.html

"Vendide laevad sarnanesid skandinaavia, kura, liivi ja eesti
viikingilaevadele - neilgi oli ruumi 30-40 mehele ja kahele hobusele.
Vendide-vandaalide karistusmeetodid olid samad, mis eestlastel, liivlastel,
kuralastel ja samuti ka Sotimaa asukatel piktidel, keda paljud uurijad
peavad samuti eestlaste suguvendadeks: nimelt karistati rängemate
karistuste eest pea maharaiumisega ja samuti lekkiva paadiga merele
saatmisega, mis tavaliselt lõppes karistatava uppumisega. "

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic...a7b0e93e23

Teadmiseks....
Eestlaste geenisugulased: 1. leedulased 2. lätlased 3. marid 4. saamid 5. t¹uva¹id 6. venelased 7. soomlased 8. slovakid 9. t¹ehhid 10. sloveenid. ; Võrreldud on 69 Euraasia rahva geene
http://www.epl.ee/?artikkel=226707
http://www.epl.ee/?artikkel=227576
Ja veel huvitavat lugemist: http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?id=53&teema=3

Peale selle ütleks veel, et eestlasi on kunagi hoopiski mongoliidideks peetud, kuna meie keel kuulub uurali keelkonda.
"Indiaanlaste puhul, kelle meestel nende eeldatava primitiivuse märgina ei kasvavat habe, arvati nende naisi üleüldse mitte menstrueerivat. (Soomeugrilaste habemekasv on samuti nõrk. Vilets habe saamidel oli uks pohjustest, miks soome-ugrilasi koledaiks mongoleiks peeti.) Samas on huvitav see, et näiteks juutide, keda samuti bioloogiliselt alaväärseiks peeti, puhul nähti ühe alaväärtuslikkuse märgina just seda, et nende mehed oleksid justkui pidanud ka kuupuhastuse läbi kannatama (juutidel samas aga kasvab jälle võimas habe!?).

Järgmine aspekt millele omaaegse teaduse raames tuleb tähelepanu pöörata on ilu, eriti veel siis kui naistest jutt. Teisi rasse, rahvaid, ühiskonnakihte, on alati üritatud iseloomustada ilu kriteeriumit abiks võetes. Kui F. Blumenbach 18. sajandi lõpul tänini kehtivale suurrasside jaotusele aluse pani, said valged eurooplased kaukaasia rassiks nimetatud, sest grusiine peeti ilusaimaks rahvaks. Eestlasi ja teisi soome-ugrilasi ei paigutatud kaukasoidide sekka. Peamine põhjus meie põlgamiseks oli muidugi Euroopale ebatüüpiline keelekuuluvus, kuid ega olnud kommentaarid meie ilulegi soodsad. Professor v. Holsti kommentaar eesti naise kohta on juba toodud. Vähene ilu maarahva juures on ka eesti oma soost mõtlejate kompleks olnud. 1914. a kirjutab J. Aavik: Otse imestama paneb see kehaline mitteiludus ja vaimline kehvus, mida meie rahva rõhuva enamuse juures võib tähele panna. Me oleme tõepoolest nii vähe ilusad, nii napilt anderikkad, nii kasinalt vaimukad. See diskussioon jätkub ka kaasajal.

Eelnevalt kasitlemist leidnud ilu küsimuse subjektiivsus leiab kinnitust, kui ilmneb, et hinnangute andmises meile kajastus otseselt rahva sotsiaalne olukord - kui O. Grube 19. sajandi lõpul eestlasi kirjeldab, arvustab ta Baeri, kes oli sajandi algul Tartu ümbruse eestlannasid hinnates kirjutanud: Ma pole muide ühtegi leidnud, kes võiks end ilusaks pidada. Baer oli siiski muide erineval arvamusel Hupelist eestlaste kõlvatuse koha pealt. Ta leiab, et asi pole nii hull ühtegi. Lisaks teeb Baer siiski järeleandmise toonastele bioloogilist determinismi jutlustavatele teooriatele, mainides, et eesti naised on üldiselt võttes siiski märgatavalt vähem nürimeelsed kui mehed, sest naisi ei rõhu nii palju see alandav ja orjastav pärisorjanduslik süsteem. Grube kinnituse kohaselt peaksid eestlaste sotsiaal-majandusliku olukorra paranemisega olema paranenud ka hinnangud eestlaste väljanagemisele."
http://wiki.zzz.ee/index.php/Meditsiin_j...rimsvallas

Muudetud: 16-3-08 kell 21:18:26 Wolfgirl

Huvitav, kui palju sellest üldse teatakse? Vähemalt niipalju on selge, et kui meil midagi vanade uskude teemalist eesti keelde tõlgitakse, siis jäetakse üsna palju inffi välja. Näiteks pole keltide usundist rääkivas eestikeelses kirjanduses mainitud sellist tegelannat nagu Airmid, kes oli taimedega tervendaja...

Loe näiteks siit...

Arvan, et selliseid väljajäetuid on veelgi ...

Mis puudutab Duatha De Dananni, siis pärimuste järgi olevat olnud tegu rahvaga, kes rändasid iidsetel aegadel Briti saartele, kandes endaga kaasas võimsaid vägesi. Neid hakati pidama jumalate rahvaks, igaüks neist kandis endas mingit kindlat loomise materjali aspekti, nende õpetusi hakati hiljem kutsuma druiidluseks ning nende õpetuste järgijaid druiidideks.

Muide, üks huvitav fakt - Duatha De Dananni rahvas tuli idast ning tõi kaasa keltidele jumaluse, keda kutsuti Taaraks.

Pean siin oma kohuseks meenutada, et neist asjust on ka minu nimekaim Michael Tsarion kirjutanud.
Ta väidab ka, et just need samad läksid ka Egiptusesse ja just nemad olid need kes seal kultuuri püsti lõid. Nende lahkumise/segunemise järel aga hakkas see kultuur langema/manduma. Umbes sarnased protsessid aga toimivad just nüüd ja just praegu uuesti Euroopas...

Keldi haldjalood.

Kui juba siin teemas keltidest juttu, siis lisaksin omalt poolt keldi kuulsad haldjalood.
Need on siis Keldi aladel – Šotimaal, P-Iirimaal, Walesis, Inglismaa mõnes osas ja P-Prantsusmaal Bretagne´is levinud haldjalood.
Muistendite järgi ei elanud Keldi haldjad mitte alati inimestest eraldi, vaid enamik neist lahkus maa alla umbes 1000 aastat eKr, mil mileeslased (tänapäeva iirlaste esivanemad) tulid Hispaaniast. Haldjad elasid ja elavat ka praegu uhketes lossides oma Haldjamaal.
Erilist huvi pakuvad haldjate inimröövilood, millel on rohkesti paralleele
UFO- i n i m r ö ö v i d e g a. Islandil on haldjausk veel tänap. tugev. Suurim haldjate kogukond elunevat Reikjaviki satelliitlinnas Hafnarforduris.

Keldi kalender.

1897.a. avastati Prantsusmaalt Keldi kalender, mis on pronkstahvel ja on kirjutatud gallia keeles 1. saj. e.Kr. On vanim allesolev keldikeelne kirjutis ja seda käsitletakse sageli muistse
d r u i i d i reliikviana.

Pilt kus see Prantsusmaal Lyonis asuv pronksistahvlil kujutatud iidne kalender peal on:
http://www.pretanicworld.com/calendar.html

Tervitus kõigile ! Olen iseõppija ja annab ikka pusida kõike seda arvuti assja. Ärge pange mind
tähele las ma olen ja õppin. Arvutid togin ummbes pool aastat aga internet on mul umbes 1,2
kuud. Kui midagi on valesti parandage võtan õppust. Elan ise Valgs.

Tere tulemast - proovime siis sind mitte tähele panna

Kena, et teema välja toodi!
Nüüd saaks edasi arutleda, kas ka eestlastel on mingeid keldi kultuuri mõjusid.

Googledamine aitab

Tuleb välja, et muistsed eestlased võisid käia Keltide juures mõõga järel, uurides ka pisut mõõga kombestikku...

http://kultuur.elu.ee/ke470_vajangu.htm

Samuti on teada, et Eesti oli juba muistsetel aegadel kauba transiitmaa venemaa ja skandinaavia vahel...Mina arvan, et täitsa võimalik, et kal keldid seda teed kasutasid. Eestis leitud rabamatuseid
seostatakse ka keltidega.

No see Rakveres asuv mõõk on ikka tõesti hästi vana!
Tundub, et lausa Trooja sõja aegne!
Ise leidsin viki ühest artiklist järgmise keltidega seotud lause:
Oletatud on (nt Paul Ariste) läänemeresoome, germaani ja keldi keelte ühist protoeuroopa substraati, millest tulenevalt eesti Taara, keldi Taranis-Tanaros ja germaani Donar-Þórr võiks pärineda ühtsest allikast

Exu uudis:
Tore ajalooline uudis - 2600 aastane keldi haud leitud, mis on sisuliselt puutumata. Alles kõik aarded ja muud haua manused.
http://www.telegraph.co.uk/news/worldnew...rmany.html

No küll ma otsisin seda teemat ikka kaua. Lõpuks hea õnne peale panin Villu kasutajanime juurde ja näe, oligi tema tehtud teema!
Aga ilma kasutajanimeta seda teemat küll ei näidanud.
Lisage siis siia eesti keeles ka, mis sealt keltide hauast täpselt välja tuli või veel tuleb.

(05-01-2011 12:39 )Müstik Kirjutas:  Lisage siis siia eesti keeles ka, mis sealt keltide hauast täpselt välja tuli või veel tuleb.

Kulda, hõbedat, merevaiku, relvi, tööriistu ja riideid. Täpsemalt ei olnud seal kirjas

Selline näide siis vanade keltide kiilkirjast (kriipsud paremal pool samba serval)

Ogham ehk vana iiri tähestik. Esimesed dateeringud ulatuvad 4.sajandisse ema. Kasutusel olnud kuni 6.sajandini meie aja järgi, keeleteadlased nimetavad seda Primitive Irish, sellest edasi arenenud keelt nimetati Old Irish
Legendid räägivad, et see keel saanud alguse kohe peale Paabeli torni varisemist ja keelte sündi 6 saj.ema.
Väidetavalt suguluses Futharkiga, Ladina, Kreeka ja Sanskriti keeltega.
Iirimaal on alles ligi 300 iidset kirja püstkividel, eriti just Lõuna-Iirimaa krahvkondades. Ligi 75 on leitud väljastpoolt Iirimaad - Lääne-Inglismaalt ja Man'i saarelt, Walesist ja Shotimaalt. Valdavalt kirjutati selles kirjas maa piiripostidele omaniku nimi, ka on seda kasutatud hauakividel.

Tähestik näeb siis välja selline:
konsonandid

vokaalid

Ühe Pärnakast koolipoisi aastatöö keldi jumalata kohta.
Kes veel pole lugenud, ja huvi on, tutvuda saab tööga siit :

http://alar.kvell.pri.ee/kool/aastatoo/A...202002.pdf

Tänud selle lingi eest. Nii palju informatsiooni ühes kohas ja veel emakeeles.
Minu sügav kummardus sellele Pärnu koolipoisile

Ykskuukiir- äärmiselt huvitav kivi sul leitud!
Olen ka siin oma mitukümmend neid leidnud,
aga sellist "aaret" mitte. Kõige rohkem on kive,
kus on kellegi kujutis peal, aga kahjuks pole aimu
kelle..
Kas see kivi on kuskil sinu kandis?

Ei, minu kant on sellise ajaloo poolest väga vaene. Käisin Aerlingil külas ja tagasiteel kuskil Sligo ja Donegali vahel (täpset kohta öelda ei oska kahjuks) sõidutee ääres seda kivi märkasime. Selle müüri taha jäävad kuninganna Elisabethi ühe meessoost sugulase (ehk oli onu?) valdused - uhke loss, suur lahmakas rannikuäärset maad liivadüünide ja kaljuservaga. Imeilus. Ja lihtinimesele otse loomulikult ligipääsmatu.

Enim selliseid kive pidavat asuma Corki ja Kerry kandis, sulle lähemal.

(28-05-2011 11:46 )olematu Kirjutas:  Ühe Pärnakast koolipoisi aastatöö keldi jumalata kohta.
Kes veel pole lugenud, ja huvi on, tutvuda saab tööga siit :

http://alar.kvell.pri.ee/kool/aastatoo/A...202002.pdf

Väga asjalik töö tõesti. Jõudsin selle kahjuks küll ainult diagonaalis läbilugeda, ehk talvel on aega rohkem süveneda.
Mul tekkis paar küsimust (või üks) - keltide seos soomeugrilastega. Mõni eesti autor (ei mäleta praegu peat, äkki lausa Lennu-taat?) on oletanud keltide ja soomeugrilaste ühist päritolu. No kõrvuti elades võisid nad kindlasti üksteist naabritena mõjutada? Näiteks juba keltide (mingi keldi hõimu küll) kõuejumal Taranis võiks olla eestlaste Tarapita (Taara)? Lisaks tundusid usukombed sarnased - hiied, puud, allikad, mäed. Samuti naiste kõrge positsioon ühiskonnas võrreldes indo-eurooplastega.

Kuna antud töö allikmaterjalid olid valdavalt indo-euroopa päritolu (saksa, tänapäeva inglastunud iiri jne) päritolu, siis need autorid ilmselt vaevalt et teadvustavadki soome-ugri maailma olemasolu.

Ja kes elasin Briti saartel ENNE kelte? Äkki olid siis soom-ugri hõimud?

Minu arvamus ainult, ei ole keltide-teemal üldse kodus, ootan targemate arvamust.

Siin on üks väga huvitav lugemisaine iidsetest paadi-inimestest (boatpeople) - http://www.paabo.ca/uirala/ui-ra-la.html

Ja - http://www.paabo.ca/uirala/index.html

(28-05-2011 14:21 )ykskuukiir Kirjutas:  Ei, minu kant on sellise ajaloo poolest väga vaene. Käisin Aerlingil külas ja tagasiteel kuskil Sligo ja Donegali vahel (täpset kohta öelda ei oska kahjuks) sõidutee ääres seda kivi märkasime. Selle müüri taha jäävad kuninganna Elisabethi ühe meessoost sugulase (ehk oli onu?) valdused - uhke loss, suur lahmakas rannikuäärset maad liivadüünide ja kaljuservaga. Imeilus. Ja lihtinimesele otse loomulikult ligipääsmatu.

Enim selliseid kive pidavat asuma Corki ja Kerry kandis, sulle lähemal.

Kerry county on üldse üks kõige "võimsamaid" kohti
minu jaoks Iirimaal.
http://tinyurl.com/3qwgzvo

Aga suvel võiks siin ära käia..(pilt)