Viikingid olid ootamatult glamuursed

Leedukate puhul tuleb vägisi see võimalik särgiga taguotsa pühkimine siiski ära unustada ja jätta see ebahügieeniline tegevus ülejäänud baltlastele, sest teadupärast oli leedukatel 13. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandini koos poolakatega suurvürstiriik. See suurvürstiriigi pärand on leedukate hinges siiani. Teadupärast ulatus Leedu-Poola suurvürstiriik 1392-1430 Leedu suurvürsti Vytautas Suure ajal Balti mere servast kuni Musta mereni välja, piirnedes idast Moska vürstiriigiga. Leedu Suurvürstiriik ja viikingid aga ei figureerinud üheaegselt (kahjuks või õnneks). Õppides eelmine aasta 4 kuud Leedus ühtedel kursustel, saime ka ajaloolist loengut, kus leedukast lektori sõnul ei olnudki viikingitel mingit arvestatavat sõjalist jõudu. Leedukate (konkreetse leeduka) sõnul siis oli viikingitel maksimaalselt välja panna 40-50 mehe suurune üksus, kes oli suuteline koos tegutsema, ehk siis lahinguväljal manööverdama. Suurema üksuse juhtimine käis viikingitele väidetavalt juba üle jõu ja see olla olnud nende jaoks "määdžik". Võta nüüd kinni! Samas teades viikingite rüüstete ja sõjakäikude ulatusi ning kaugusi on nagu kaheldav, kas sellise väikese "kambaga" tõesti nii sügavale vastase aladele ikka tungib. See siin rohkem küll (sõja-)ajaloolaste pärusmaa.
Aga täiesti nõustun, et viikingid olid nurgakivi panijateks euroopas paljudele riikidele, alustele ja suhtumistele nagu sa kirjutasid. Kindlasti edendasid nad laevaehitust ja oluline osa oli neil ka navigeerimise arengul meresõidul.

Rumalad metslased ei olnud viikingid kohe kindlasti.
Eespool toodud meieni säilinud viikingite matmiskombestik ei olnud ainult põhjamaistele kultuuridele unikaalne - tegelikult olevat eespool mainitud inimese ohverdamise elemendid olnud olemas kõigis asutatud maailmajagudes.
Samas hirmsaid röövretki viikingid ikkagi korraldasid.
Natuke Gokstadi laevast, mis ehitati viikingite poolt 9.saj. lõpul ja mille leidsid kaks Gokstadi talupoega 1880.aastal. Oslo fjordi ääres asuvast Kuningakünkast.
Kohale tõtanud arheoloogid paljastasid suure laeva. mis oli rohkem kui 23 m pikk ja tema meeskonda kuulus ilmselt üle 70 mehe. Laeva kummaski pardas oli 16 aeruauku ja külgi kaunistasid 64 kilpi.
Väärtuslikumad leiud olid juba ära viidud, aga laevas oli alles veel hulk mööblit: pool tosinat voodit, suur rauast pada, milles sai süüa keeta 50 mehele ning isegi lauamänge täis kast, muude mängude hulgas kabe.
Leiti ka laeva omaniku jäänused. Tegu oli 50 aastase tugeva kehaehitusega mehega, 180 cm pikk, kes põdes podagrat.
Tema ümbert leiti ohverdatud loomade luid: temaga koos oli maetud 12 hobust, 6 koera ja üllatuslikult ka paabulind.
Viikingitest on säilinud ka üks kullast, granaadist ja klaasist kaunistus, mis leitud vaalaluust valmistatud rahakotist Sutton Hoost.
Selle kohta leiab internetist ka pildi.

Sutton Hoo matusepaik leiti Inglismaalt 1939.a.
Suurim neist peitis 30 m pikkust laeva.
Sinna oli maetud ilmselt kuningas. Leitud esemete hõbeehted olid pärit Bütsantsist ja relvad Rootsimaalt. Kääpaleidude hulgas oli ka vihjeid kristluse mõjudele (kuigi laevamatus ise
oli läbinisti paganlik).Kristluse üleüldine levik lõpetas ka kogu Põhjalas laevamatuse kombe.
Sutton Hoo:
http://en.wikipedia.org/wiki/Sutton_Hoo
Viikingite Sutton Hoo laevast leitud esemeid Briti muuseumis, video:
http://smarthistory.khanacademy.org/sutt...urial.html

(18-07-2012 12:30 )Dana Kirjutas:  Viikingite glamuur Värvid nende kilpide peal polnud mitte kirevusest vaid väga teadlikult valitud ja iga kujund ning värv omas tähendust, mille järgi võis üsna kenasti ära öelda, millisel ühiskondlikul positsioonil ja millisesse perekonda kilbikandja kuulub.
Veidike sitkust, kasvatust ning Reini jõe äärsete töökodade selle aja kohta üsnagi silmapaistvate mõõkadega sõjamees on kindlasti lahingus edukas.
Paraku meedia näitab viikingeid kui rumalaid metslasi, mida nad kohe kindlasti polnud. Aga eks igaüks näeb ja usub seda, mida ta teab ja uskuda soovib.

Täitsa nõus.

"Imeline ajalugu" on kirjutanud.
Viikingimehed nägid nii head ja hoolitsetud välja, et inglise naised olid valmis nende nimel abielu rikkuma. Karmide sõdalastena tuntud viikingid olid edevad, moeteadlikud, kaunite soengute ja hoolitsetud habemetega ning veetsid pikki tunde vannis.

Paljud tänapäevalgi levinud müüdid skandinaavia viikingite kohta pärinevad inglise munkadelt, kes need väljamõeldised kirja panid. 8. sajandil olid kloostrid, kirikud ja mungad viikingitele lihtne sihtmärk. Skandinaavlaste röövretked tõid kaasa selle, et mungad jäädvustasid nad ajalukku verejanuliste barbaritena. Tänapäeval teavad ajaloolased aga, et valdav osa viikingeid elas inglastega rahumeelselt koos.

Enese eest hoolt kandmast ei takistanud isegi kuudepikkused röövretked. Näiteks sõlmisid rootsi viikingid ja Bütsants pärast aastakümneid kestnud veriseid kokkupõrkeid rahulepingu, kus oli tingimus, et viikingid saavad pärast laevadel impeeriumi sadamalinnadesse saabumist piiramatu juurdepääsu pesemisasutustele.

Kui taani viikingid 9. sajandi lõpus Briti saared vallutasid ja sinna elama asusid, nägid anglosaksid peagi, kuidas sõdalase oma välimusele tähelepanu pöörasid.

Taani viikingid Inglismaal ei olnud ainsad, kes väljanägemisele suurt rõhku panid. Arheoloogilised leiud näitavad, et ilu nimel tegutsesid nii rootsi, norra kui islandi viikingid.

Iga endast lugupidav viiking hoolitses loomulikult ka oma habeme eest. Vanadel puulõigetel on teadlased tuvastanud nii täishabeme kui vuntside ja kitsehabemega mehi. Ühiseks nimetajaks on nende hooldatus ja kammitus.

Oma rõivaiesemeid kaunistasid viikingid luksuslike siidipaelade ning hõbe- ja kuldniidiga. Käevõru, kaelakeed ja amuletid kaunistasid viikingit, iseäranis juhul, kui ehted olid valmistatud kullast või merevaigust.

http://www.imelineajalugu.ee/article/201...sed_jalust

Teame, et ka eestlastest viikingitest, ehkki vähe. Läti Henrik hüüdis viikingilaevu piratica’teks. Neid piratica’id olla korraga väljas olnud aga ligi 300, igaühes 30−40 meest, sedalaadi dessant räägib pidevast mereväest.

(11-01-2016 08:54 )Marina Kirjutas:  Viikingite ja keltide teemasse küsimus - nüüd õige natuke viikingitega tutvununa leidsin et viikingitel oli samasugune põimornament, mida tunneme iiri kunstis keldi ornamendina. Kumb kummalt laenas? Kas see on Iirimaal uuemaaegne mõjutus viikingitelt (olid viikingid mõnda aega Iirimaal vallutajatena) või olid viikingid juba varasemalt selle ornamendi keltidelt üle võtnud? Gundestrupi katlal põimornamenti ei esine. Seega on see pigem viikingitele omane nähtus?

Viikingi päritolu on. Iirimaal aga arenes sellest kohapealse keldi kunsti mõjul (mis oli ilmselt mõneti sarnane) väga elujõuline kunstistiil, mis ületas oma kestvuselt viikingite kunsti. Kuna meie aega on põimornament jõudnud just iirlastelt, keltide järglastelt, siis jah, karmide sõjameeste viikingitega ei oska me seda enam seostada.

Klammerdujaloom (gribedyr), Else Roesdahl "Viikingite maailm":
Otsevaates kujutatud pea ja kõigest ettejuhtuvast kinnihaaravate jäsemetega elav, priske, üsna naturalistlikult kujutatud loom (või inimene) on tõenäoliselt Skandinaavia uudislooming.



Nikerdatud uks Urnesi puukirikus, Norras, 11.sajand, Urnesi stiil.

Viikingikunstist veel: https://en.wiki2.org/wiki/Viking_art

Odini kaheksa jalaga hobune, Sleipnir

Huvitava paralleelina oli nganassaani šamaani Tubjaku Kosterkini (1921-1989) tähtsaimaks aivaimuks kaheksa jalaga põhjapõdrapull nimega Hottare (Hotarie).
http://www.folklore.ee/tagused/nr1/loits.htm