Viikingid olid ootamatult glamuursed

Viikingid olid ootamatult glamuursed

Viikingite meestemood võttis ¹nitti Venemaalt. 10. sajandist pärinevad arheoloogilised leiud Mälareni järve orust sobivad kokku kaasaegsete kirjeldusega riietest, mida viikingid kandsid Suurele siiditeele suunduvatel idapoolsetel kaubaradadel liikudes. Pildil olevad rõivad on väljas Uppsala ülikooli muuseumis. (Annika Larsson)Erksad värvid, voogavad siidiribad, sätendavad peeglikillud – viikingite riietuses oli palju rohkem glamuuri, kui me seni oleme ette kujutanud.


Naised riietusid väljakutsuvalt ja mehedki üsna edevalt, väidab Rootsi arheoloog Annika Larsson. "Nad kombineerisid idamaiseid jooni Põhjala stiiliga. Riided olid mõeldud eksponeerimiseks siseruumides, tule ümber," räägib tekstiilide arheoloogiale pühendunud Larsson, kelle uurimistulemused võimaldavad maalida viikingiajastust täiesti uue pildi.

Uppsala ülikoolis töötav Larsson on uurinud Mälareni järve orust leitud tekstiilijäänuseid ja kaitses nende põhjal mullu doktorikraadi. See piirkond oli juba viikingiajastul üks Skandinaavia tähtsamaid keskusi; seal asuvad nii Stockholm ja Uppsala kui ka Sigtuna.

Leiud näitavad, et viikingiajastu ei olnud mingi ühtlane ajalooperiood. Uute kaubateede tekkides hakkasid inimesed uutmoodi riietuma. Keskaegse kristlusega seonduvat riietusstiili hakkas Rootsi jõudma juba 10. sajandi lõpul. Idamaised riietuselemendid kadusid ristiusu tulekuga, ajal, mil viikingid hakkasid kauplema kristliku Bütsantsi ja Lääne-Euroopaga.

"Tekstiiliuuringud kõnelevad ühiskonnaoludest rohkem kui traditsioonide uuringud," ütleb Larsson. "Vanad rituaalid elavad pärast ühiskondlikke muutusi veel kaua, aga kui kaubavoog katkeb, vahetub riidemood kohe."



Larsson on kindel, et Rootsi viikinginaised riietusid ristiusueelsel ajal palju väljakutsuvamalt, kui me seni oleme arvanud. Tema teooria rajaneb Venemaalt Pihkvast, viikingite kunagise kaubatee äärest päevavalgele tulnud uuel leiul, mis kujutab endast suure naiseriiete kollektsiooni jäänuseid.

Rootsi tekstiiliarheoloogi kinnitusel ei sobi see leid senise ettekujutusega viikinginaiste riietusest kuidagi kokku.

Seni arvati, et viikinginaised kandsid pikka kleiti, mis koosnes kahest nelinurksest põllest; umbes rangluu kõrguselt kinnitusid tagapõlle õlapaelad eespõlle pannalde külge; kleidi all oli linane särk, peal villane sall või rätik.

"Stockholmi lähedal Birkas asuvate matmispaikade 19. sajandil tehtud joonistelt paistab, et nii see tegelikult ei olnud. Pandlaid kanti tegelikult mõlema rinna keskpaiga kohal. Tavapärane seletus on, et pandlad on surnukeha lagunedes allapoole nihkunud. Aga see tundub üsna võltsvaga seletus," leiab Larsson.

Tema väitel koosnes Birka naiste kleit vaid ühest kangatükist ja oli eest avatud. Õlapaelad hoidsid traksidena kangast paigal, olles rindade peal pannaldega kanga ettekeeratud ülanurkade külge kinnitatud.

Arheoloogilistele leidudele tuginedes võib aga väita, et kristluse tulles niisuguseid riideid enam ei kantud.

"On kerge ette kujutada, et ristiusu kirikul oli reservatsioone rõivaste suhtes, mis sel viisil rindu aktsentueerisid, ja enamgi veel, alussärgi eestpoolt nähtavale jätsid.

On ka võimalik, et niisugust riietust seostati eelkristlike rituaalidega ja see keelustati sel põhjusel," räägib Annika Larsson Uppsala ülikooli pressiavalduses.

Kust see uudis on võetud ja kas pilte ka saaks?

Tsitaat:Algselt postitas: paadikapten
Kust see uudis on võetud ja kas pilte ka saaks?

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/27A32EE...FC002C0F5A

Sõnad viiking ja glamuur ei taha hästi kokku sobida
Tjah, eks olegi klassikaline pilt viikingist suur karvane merd seilav agressivne sõdalane.

Just nimelt Alba - klassikaline. Kui palju aga selline pilt reaalsusele vastas ?

Ajaloolased: viikingeid süüdistati liiga sagedas pesemises

Suurbritannia Cambridge`i ülikooli ajaloolaste sõnul on viikingid siiani tuntud kui Euroopas hävingut külvanud sõdalased.

Ajaloolaste arvates on see 18. 20. sajandil viikingitest loodud pilt vale, kirjutab The Telegraph.

Mitmed 9. 11. sajandist pärinevad allikad märgivad, et tegemist ei olnud mustade ja metsikute sõdalaste, vaid hoopis korralike, pestud ja kasitud tegelastega, kes oma pesemisharjumusega vallutatud alade elanikele hirmu nahka ajasid, sõnasid ajaloolased.


Nad tõid näitena keskaegse kroonikakirjutaja John of Wallingfordi ülestähendused.

Need Briti saartele tulnud vallutajad on peenutsevad ja liiga kasitud. Nad pesevad ja kammivad ennast iga päev ning vahetavad regulaarselt riideid, kirjutas kroonik.


Ajaloolaste arvates loodi meelega viikingite ümber romantiline pilt, et nad olid julmad maadevallutajad.

Tegelikult oli viikingitel arenenud kultuur ning mõnes mõttes olid nad omast ajast ees. Nad olid trendi- ja moeloojad ning tegelesid kirjanduse ja kunstiga, selgitasid ajaloolased

Nad jätkasid, et alati on viikingeid kujutatud metsikute meeste ja ka naistena, kellele meeldis verd valada ning kes tarbisid palju alkoholi.

Tegelikult oli viikingiühiskonnas teine pool, mida ei taheta märgata. Meieni jõudnud andmetel olid viikingid oma ajastu ühed puhtaimad inimesed. Räägime ju keskajast, mil kiriku surve tõttu hakkas pesemine tabuks muutuma, lisasid ajaloolased.


Ajaloolaste arvates tehakse siiani suuri vigu, kui arvatakse, et viikingid kandsid peas sarvedega kiivreid ega hoolitsenud üldse oma välimuse eest.

11. sajandi Pärsia maadeuurija kirjutas viikingite kohta, et need sõdalased kannavad puhtaid ja väga ekstravagantseid rõivaid.


Ajaloolaste andmetel annavad varakeskaegsetest kroonikastest leitud mõningad ülestähendused viikingitest teise pildi.

Vallutatud tahtsid neid näha pesemata, kirjaoskamatute hävitajatena ning välja jäeti kõik, mis nende juures positiivne oli, laususid ajaloolased.


Ajaloolaste arvates on nüüd õige aeg tasakaal luua ning viikingeid näidata ka kui oma ajastu trendiloojaid.

Neil oli ilus arhitektuur, nad kirjutasid ajalookroonikaid, tegelesid edukalt põllumajanduse ja karjakasvatusega, lisasid uurijad.

POSTIMEES

Muudetud: 27-10-08 kell 21:20:40 villu

Haarates kinni sõnasabast - 10 suurimat valet ja arusaamatust mida me oleme kuulnud viikingitest:
http://listverse.com/2009/04/21/top-10-m...e-vikings/

Ja, et teema liiga tõsiseks ei läheks - maailma kõige kuulsaim viiking Hagar Hirmus:
http://www.kingfeatures.com/features/com.../about.htm
http://www.hagardunor.net/hagarthehorrible.php

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Haarates kinni sõnasabast - 10 suurimat valet ja arusaamatust mida me oleme kuulnud viikingitest:
http://listverse.com/2009/04/21/top-10-m...e-vikings/

Üks levinud eksiarvamus on sealt puudu:
"Viikingid olid ainult skandinaavlased ja rääkisid ainult germaani keeli."

Eestlaste röövretked Rootsi, Venemaale, Taani ja 13. sajandi algul ka Lätisse ei erine kuigivõrd norralaste röövretkedest Suurbritanniasse. Ühtlasi kasutati samasuguseid tööriistu, samasuguseid relvi ning laevu, riietuti sarnaselt ja valitses sarnane ühiskonnakord. Lisaks kuulus kogu Läänemeri geopoliitiliselt ühte ruumi, mida kinnitavad teadmised viikingiaja kaubandusest ja geograafiast.

Tsitaat:Algselt postitas Alba
Sõnad viiking ja glamuur ei taha hästi kokku sobida
Tjah, eks olegi klassikaline pilt viikingist suur karvane merd seilav agressivne sõdalane.

Arvatavasti olid sellise pildi loojad mingi religioosse organisatsiooni jüngrid.
Populatsioonikontrolli huvides oli keskajal pesemine kiriku poolt väga vastunäidustatud aga viikingid ju pesid ennast 3 korda päevas

Exu uudis viikingite kohta:

Sarvilised poeedid
Siin lugu sellest, kui vähe me teame viikingitest tegelikult. Enamus juba vist teab, et sarvilised "viikingi" mütsid tulid kasutusse alles 1800 lõpus kui algas Rootsis see rahvuslik ärkamise aeg. Nüüd siis on vanu ürikuid uurides jõutud selleni, et saadi teada, et viikingi sõjamees sai alles siis arvestusväärseks kui oli maha saanud poeemiga. Loos on ka näide viikingte luulest.

http://online.wsj.com/article_email/SB20...DEyWj.html

Kusagilt on kõrva jäänud, et sarvedega kiivri legendini viis asjaolu, et arheoloogid leidsid haudadest kiivrite kõrvalt sarvi. (Küllap siis joogisarved võib-olla ka mingiks muuks rituaalseks eesmärgiks pandud, ei mäleta enam). Sellest tehti aga loogiline järeldus, et ju siis kiivrid olidki sarvedega ja sarved on kalmus kiivri küljest ära murdunud.

Aga seoses sarvedega meenub üks Aisophose valm. Hiired pidasid nirkidega pikka aega sõda. Lõpuks otsustati enda seast juhid valida. Juhthiired tahtsid tähtsamad välja näha ja kinnitasid oma kiivritele sarved. Kui aga ühes lahingus kaotus kätte tuli ja põgeneda oli vaja, ei mahtunud juhthiired oma sarvede pärast uruaugust enam läbi ja söödi ära...

Viikingite matmiskommetest - Lääne-Inglismaal leiti viikingite ühishaud, mis lõigatud kivisse.
http://www.youtube.com/watch?v=Qe6qdURo8SI
Pidi neil ikka aega olema selleks?

Teine ühishaud, mitte enam nii lugupeetud inimestele - arvatakse, et seal lebavad pea maharaiumise teel hukatud viikingid
http://www.youtube.com/watch?v=6iBGV3IJb...re=related

Viikingite matusekommetest.
922 pKr reisis araabia kirjanik ja diplomaat Ibn Fadlan Bagdadi kaliifi saadikuna mööda Volgat üles. Seal kohtus ta viikingitega. Bolgari jõe sadamas oli Ibn Fadlan ühe viikingi pealiku matuse tunnistajaks.
Kirjeldus on kõige täpsem ajalooallikas laevamatuse kohta, mis meie ajani jõudnud.
Selles mainitakse, et lahkunu pere otsis vabatahtliku orjatüdruku, kes nõustus peremehele hauatagusesse ellu järgnema.
Laeva ümbritsesd "suured inimese moodi puukujud" - arvatavasti Norra jumalate kujud. Surnu matuseriietus koosnes kullaga tikitud kaftanist ning kuldsest damastist ja sooblinahast mütsist. Samal ajal ehiti ka orjatüdruk parimate riietega.
Surnud mehe ümber asetati tema relvad. Ohverdati ka loomi: koer raiuti pooleks, kaks hobust aeti vahtu ja lõigati siis tükkideks, mis samuti laeva visati. Tapeti ka kaks lehma ning kukk ja kana.
Orjatüdruk joodeti täis ja pandi surnud isanda kõrvale laevas asuvasse telki, kuhu oli kaetud külluslik peolaud. Surmaingliks nimetatav vanaeit heitis talle nööri ümber kaela ja seejärel lõi vanaeit tüdrukule laiateralise noaga mitu korda riidesse, kusjuures mehed ta ära kägistasid.
Siis tuli tõrvikuga viiking, kes süütas laevaraami all olevad lõkkepuud ja peagi neelas lõõmav tuli pealiku, tüdruku ja kaasapandud hauatarbed.
Niisugused "glamuursed" matusekombed olid siis viikingitel.

Lühendatult raamatust "Hauad, hauakambrid ja muumiad." EEK 2005.

Sellest Ibn Fadlani nii öelda mälestustest ja muudest viikingitega seotud muistenditest siis kokku pandud film nimega "The 13th warrior". Selles filmis on ju Müstiku poolt edastatud matusetalitlus natukesel määral ka esitatud.
Film on muidugi film, kuid sellest kirjeldusest tuli kohe plaksti see film mulle silme ette.

(17-07-2012 15:16 )Priest Kirjutas:  
The 13th warrior

Vikingitest oli päris palju huvitavaid jutte kunagi vikerraadios. Ma tõesti ei mäleta mis teema alt nad tulid. Kui sa hästi usin ja järjekindel oled, siis mine tea, äkki näkkab. Pean hoiatama, et paljud toredad asjad on seal arhiivist paraku kadunud. Nagu näiteks Hardo Aasmäe osad saated.
Aga jah. Seal ajaloolased rääkisid viikingite teemal, et kus nad väidetavalt elasid, kes nad väidetavalt olid ja mida siis väidetavalt uskusid, sõid ja jõid. Ütleme nii, et seni kuuldud juttudest oli see üks põhjalikumaid ja sisukamaid.
Kui keegi need saated leiab ja alla laeb, siis oleks ise ka huvitatud neist. Meeleldi sikutaks endale mõnele andmekandjale.

üks saade on siin http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1322401

Tänud Dana ja Priest

Viikingi linnadest, tõlkisin just ühe artikli:

http://aerling.blogspot.ie/2012/07/avast...-linn.html

Minu jaoks oli huvitav see fakt, et linn, ei tähendanud viikingite jaoks, et kõik teenused ühest kohast. Viikingite eri linnadel olid eri ülesanded.

Ootamatult glamuursed? Pidasin seda alul halvaks naljaks.. kuniks meenus. Tõepoolest - kohalikele matsidele pidi avaldama muljet!
Värvikamad kilbid, kiiskavad rõngassärgid, kiivrid.. ja hea rüht. Sõjamaaling näol, et vaid kohalike "hallide" kaitsetahet lamandada.
Kohalikud naised on kah, peale taplust.. väheke vastutulelikumad.
Muidugi pidid nad glamuursemad, imposantsemad.. olema!

No vot ei ütleks, et nii "lihtne" glamuursus viikingitel oligi. Filmis The 13th warrior oli Buliwyf päris šikilt riides tolle aja kohta, kui kunni ette ilmus. Kui tõesti viikingite glamuursus seisnes ainult väheke värvilistemas kilpides ja sõjamaalingutes, siis miks on viimase aja vähestes viikingit käsitlevates filmides nad siiski täiesti viisakalt esitatud?

(18-07-2012 12:00 )Priest Kirjutas:  No vot ei ütleks, et nii "lihtne" glamuursus viikingitel oligi. Filmis The 13th warrior oli Buliwyf päris šikilt riides tolle aja kohta, kui kunni ette ilmus. Kui tõesti viikingite glamuursus seisnes ainult väheke värvilistemas kilpides ja sõjamaalingutes, siis miks on viimase aja vähestes viikingit käsitlevates filmides nad siiski täiesti viisakalt esitatud?

Pole raske vastata - filmi autorid on ise poliitkorrektselt tagasihoilikud ja viisakalt hallid jobud. Välimus loeb ikka palju. Mitte "väheke".. ikka ülbelt ülepakutult.
Ise eelistan halli.

Viikingite glamuur Värvid nende kilpide peal polnud mitte kirevusest vaid väga teadlikult valitud ja iga kujund ning värv omas tähendust, mille järgi võis üsna kenasti ära öelda, millisel ühiskondlikul positsioonil ja millisesse perekonda kilbikandja kuulub.
Veidike sitkust, kasvatust ning Reini jõe äärsete töökodade selle aja kohta üsnagi silmapaistvate mõõkadega sõjamees on kindlasti lahingus edukas.
Paraku meedia näitab viikingeid kui rumalaid metslasi, mida nad kohe kindlasti polnud. Aga eks igaüks näeb ja usub seda, mida ta teab ja uskuda soovib.

(18-07-2012 12:17 )Ott Sama Kirjutas:  

(18-07-2012 12:00 )Priest Kirjutas:  No vot ei ütleks, et nii "lihtne" glamuursus viikingitel oligi. Filmis The 13th warrior oli Buliwyf päris šikilt riides tolle aja kohta, kui kunni ette ilmus. Kui tõesti viikingite glamuursus seisnes ainult väheke värvilistemas kilpides ja sõjamaalingutes, siis miks on viimase aja vähestes viikingit käsitlevates filmides nad siiski täiesti viisakalt esitatud?

Pole raske vastata - filmi autorid on ise poliitkorrektselt tagasihoilikud ja viisakalt hallid jobud. Välimus loeb ikka palju. Mitte "väheke".. ikka ülbelt ülepakutult.
Ise eelistan halli.

Jää siis oma eelistuse juurde, kui see sulle nii väga meeldib .

Muideks leedukatele ei imponeeri viikingid kohe mitte kuidagi. Teades ja tundes leedukate ajalugu (kasvõi natukenegi), siis ei imesta üldse, miks leedukad viikingitest midagi ei arva.

Jaa, loomulikult.. ühiskondlik positsioon, perekond. Kõike eelnevat saab kokku võtta.. suhtumisega.
Just suhtumise kaudu saavautatakse ühiskondlik positsioon ning perekondlikud-sugukondlikud-kihelkondlikud
-rahvuslikud traditsioonid.
Suhtumine ongi idee. Näidake mulle, kuidas te oma sõdurid riietate-relvaste ja ma mõistan teie suhtumist.
Viikingite suhtumine, ületas peakõrguselt teiste eurooplaste suhtumisi. Just viikingid olid need, kes panid siin
nii mõnelegi riigile nurgakivi, aluse ja suhtumise.

Võimalik, et meie esivanemad pühkisid särgiga oma taguotsa ja sellepärast.. normanni-ristirüütlid võitsidki!