Cosmic ancestry ehk kosmiline põlvnemine

Cosmic ancestry on võrdlemisi uus hüpotees elu päritolust ja evolutsioonist maal. Välja on ta kasvanudGaia hüpoteesist ning panspermiast.
Teooria väidab, et elu Maal pärineb kosmosest, kosmoses on ta alati olnud ning elu areng lihtsamatelt keerulisemate vormideni sõltub geneetilistest koodidest mis on planeedile sattunud. "Kosmiline põlvnemine" vastandab end nii kreatsionismiga kui ka darwinismiga.

Tsitaat:Algselt postitas: trz
Cosmic ancestry on võrdlemisi uus hüpotees elu päritolust ja evolutsioonist maal. Välja on ta kasvanudGaia hüpoteesist ning panspermiast.
Teooria väidab, et elu Maal pärineb kosmosest, kosmoses on ta alati olnud

alati (minu esiletõst - H) - siin see konks ongi! Panspermia võib iseenesest olla ju küllaltki "darvinistlik" teooria, mis eeldab elu (selle primitiivsetes vormides) kosmilise leviku võimalust ja väidab, et elutekke kõige esimene etapp (lihtsatest anorgaanilistest molekulidest primitiivsete organismideni) läbiti mitte Maakeral vaid kusagil mujal kosmoses. Kui selle etapi tõenäosus on pisike, levik aga tõenäoline, võib see tõsta planeetide asustustõenäosusi võrreldes variandiga, kus kõik arenguetapid igalpool kohapeal läbi käiakse. trz poolt viidatud käsitlus läheb aga märksa kaugemale:
1. Selles ei taheta elutekkega üldse tegeleda ja selleks kas (a) ohverdatakse (ilma erilise põhjenduseta) kaasaegne teaduslik kosmogoonia - st Suure Paugu teooria või (b) eeldatakse võimalust, et elu on suuteline mingil viisil läbi tulema Universumi olekutest, kus (üldtunnustatult) tuntud eluvormide materiaalne kandjagi - atomaarne aine - eksisteerida ei saa.
2. Tegelikult ei taheta isegi tunnistada mingi arengu võimalust - väidetakse, et kosmoses levivas panspermias on juba (igavestest aegadest siis) "sisse kirjutatud" kõikvõimalikud eluvormid, mis siis vaid eri planeetidel eri aegadel sobivates oludes ilmnevad-avalduvad.
Tahtmata väita, et viidatud teoorias midagi kasulikku pole, on minu jaoks vint jällegi ilmselt üle keeratud - hüpoteesi nimel, mis selle loojatele armas, suletakse silmad raskuste ees, milleni see viib ja ei vaevutagi nende ületamisega sisulisemalt tegelema.

Muudetud: 29-12-07 kell 22:00:53 Hallucigenia

Eks ta ole vähemalt esialgu samaväärne hüpotees kui enamus siia jõudvad teemad. Aga senikaua kuni ka Suur Pauk on lihtsalt teooria, siis las ta vähe rikastab meie maailma.

Selline väike välgatus veel:
Ma ei tea kuidas teised mõtlevad aga mul arusaam, et tavaliselt on inimesel lihtsam leppida mõttega lõputust aja kulgemisest tuleviku suunas kui mineviku suunas. Et kui veel lõpmatusega lepitakse, siis sellega, et algust pole, on raske leppida.

Muudetud: 29-12-07 kell 22:32:48 trz

Tsitaat:Algselt postitas: trz
Eks ta ole vähemalt esialgu samaväärne hüpotees kui enamus siia jõudvad teemad. Aga senikaua kuni ka Suur Pauk on lihtsalt teooria, siis las ta vähe rikastab meie maailma.

Rikastamise vastu pole mul midagi - tänud seega viite eest, mis selle probleemistiku arutellu, mis ka teiste teemade all ju toimunud, ehk uusi momente toob. Küsiks aga siinkohal, et mis peaks juhtuma, et Suur Pauk ei oleks enam "lihtsalt teooria"? Või kas üldse on mõttekonstruktsioone, mis ei ole "lihtsalt teooraid"? Annan ise (ühe võimaliku) vastuse kah: "lihtsalt teooraid" pole need mõttekonstruktsioonid, mida saab (ja on) korduvalt katseliselt kontrollitud. Suur Pauk jääb seetõttu alatiseks "lihtsalt teooriaks". Aga sellega ei ole veel kõik öeldud. Siin foorumis on (paraku) küllaltki levinud selline absolutistlik must-valge suhtumine, et kõik "lihtsalt teooriad", millel puudub lõplik ja täielik tõestus, on võrdelt head (või halvad). Sellise suhtumise juured istuvad (sh ka) moodsas liberalismis - kõik inimesed on võrdsed. Aga ei ole ju! Võrdsed on nad vaid kitsas juriidilises mõttes (ja kaugeltki mitte kõigis riikides). Kujutlege ette igapäevaelu, kui me kõikidesse vastutulevatesse inimestesse täiesti "võrdselt ja ühtemoodi" suhtuksime. Nii on lood ka kõneksolevate ("lihtsalt") teooriatega. Minu jaoks on teatud valiku aluseks näiteks see, et Suurest Paugust ja looduslikust evolutsioonist (kas siis lokaalses või panspermaalses variandis) saame me kokku töötava (niivõrd-kuivõrd) teooria, samas kui Cosmic Ancestri radikaalset varianti Suure Pauguga ühitada on, pehmelt öeldes, keerukas. Aga Suure Paugu (kuigi kahjuks-õnneks katseliselt kontrollimatu, st "lihtsalt") teooria taga on tegelikult tohutu hulk erinevaid vaatlusandmeid, mis suht kooskõlaliselt ühtsesse mudelisse mahuvad* - see teooria on tegelikult oluliselt vähem "lihtsam" ( kui darvinistlik evolutsiooniteooria.

*seda asjaolu ei kummuta tõigad, et leiduvad teadlased X või Y, kes arvavad, et Suurt Pauku pole kunagi olnud.

Tsitaat:Selline väike välgatus veel:
Ma ei tea kuidas teised mõtlevad aga mul arusaam, et tavaliselt on inimesel lihtsam leppida mõttega lõputust aja kulgemisest tuleviku suunas kui mineviku suunas. Et kui veel lõpmatusega lepitakse, siis sellega, et algust pole, on raske leppida.

Küllap on see kaunis levinud arusaam ja sellel on kindel isiklik-psühholoogiline tagapõhi. Mäletame me ju kõik oma sündi (no jah, lapsepõlve tegelikult muidugi) ja sellest alates on kõik olnud oluliselt teisti, kui varasematel aegadele, millest oleme vaid kuulnud-lugenud. Isiklikult ajal on seega kindlasti olemas algus. Ja kuigi on ka lõpp - me teame seda - pole seda meile antud meie vahetus kogemuses (tulevikumälestused on selline suht esoteeriline teema).

Tõlgin Hallucigenia keeruka jutu vähge lihtsamaks:

Teaduses ei ole "lihtsalt" teooriaid. Teaduslik teooria tähendab mudelit, kogumikku seaduspärasusi ja printsiipe, mis kirjeldavad mingit süsteemi ja/või selle käitumist, mudelit, mis põhineb empiirilistel andmetel ja mida on hoolikalt eksperimentaalselt testitud, et selle paikapidavust kontrollida.
Seega pane tähele, kuidas "teaduslik teooria" ei tähenda sama, mida tähendab lihtsalt "teooria" igapäevases kõnepruugis.

Teaduslik teooria on teaduslik teooria ja jääb selleks igavesti. Vastupidiselt levinud väärarvamusele ei muutu teaduslik teooria ei faktiks, seaduseks vms.

Nii näiteks tuleb aru saada, et teaduslik "lennuteooria" ei ole teps mitte lihtsalt oletus, et lendamine on võimalik, vaid lennuteooria on mudel, mis kirjeldab seda, KUIDAS lendamine on võimalik. See, et lendamine ise on võimalik, ei ärata ilmselt kelleski kahtlust. Lendamise olemasolu on fakt.

Teaduslik teooria seega põhineb empiirilisel tõendusmaterjalil, on eksperimentaalselt kontrollitud, testitav ja falsifitseeritav.
Hüpotees on selline idee, mis samuti põhineb empiiriliselt tõendusmaterjalil, on testitav ja falsifitseeritav, kuid mida ei ole veel piisavalt eksperimentaalselt kontrollitud.

Seega antud teemas kirjeldatud panspermia ei ole teaduslik teooria, see ei ole rangelt võttes isegi teaduslik hüpotees, kuna vähemasti praegu puudub võimalus seda testida. Veelgi halvem - Suure Paugu kosmoloogia lükkab sellise panspermia võimaluse ümber, kuna Universumil on olnud algus, mistõttu elu praegusel kujul ei saa olla igavesti eksisteerinud.

Tsitaat:Algselt postitas: Kivikas
Tõlgin Hallucigenia keeruka jutu vähge lihtsamaks:

Kas nüüd lihtsamaks?
S.t. seekord sain Hallu jutust väga hästi aru.
Paremini kui Sinu omast kuna Sinu jutu peale pidin paar korda võõrsõnaleksikoni haarama.
Hallucigenia teadusepopulariseeijaks!!!!!!!!!!!!!
(kui ta juba pole)

Samas...
Võtsin lahti eile S.Hawkinsi "universum pähklikoores". Olen seda varemgi lugenud kuni kolmanda peatükini. Kui välja arvata mõned biograafilised ja ajaloolised laused mul tekib peaaegu peale igat lauset pähe küsimus: "Aga miks ja kuidas?". Lebon ja juurdlen. Mõni asi jõuab kohale ja mõni ei. S.H. ütleb, ta positivist, et "Selle mõtteviisi järgi on teaduslik teooria matemaatiline mudel, mis kirjeldab ja kodifitsieerib[üksikute seaduste ning normide üheks kooskõlastatud koodeksiks ühendamine ning süstematiseerimine.(VS 81)] meie vaatlustulemusi. Hea teooria kirjeldab laia nähtuste ringe väheste , lihtsate postulaatide põhjal ning teeb selgeid ja kontrollitavaid ennustusi. Kui vaatlused ennustusi kinnitavad, väljub teooria kontrollist elusalt, kuid eales ei saa tõestada, et ta on õige. Teisest küljest, kui vaatlused ei kinnita ennustusi, tuleb teooria kõrvale heita või modifitseerida".
Et vaatlus eeldab teooriat? Teooria tuleb läbi matemaatilise mudeli? Et ennem kui sul vaja midagi vaadelda, siis pane see matemaatiliselt paika? Ja siis võta teleskoop?Ja kui teleskoop ei näita mis su võrrand näitas, hakka otsast?


Minu jaoks tänaseks aitab sest ajupiinamisest. Teinepäev proovin edasi. Loodan et olete abiks.

Muudetud: 31-12-07 kell 01:17:51 trz

Tsitaat:Et vaatlus eeldab teooriat? Teooria tuleb läbi matemaatilise mudeli? Et ennem kui sul vaja midagi vaadelda, siis pane see matemaatiliselt paika? Ja siis võta teleskoop?Ja kui teleskoop ei näita mis su võrrand näitas, hakka otsast?

Kõigepealt kogutakse fakte (vaatlusi).
Siis luuakse neid seletav hüpotees.
Siis testitakse hüpoteesi sellega, et tehakse selle põhjal ennustusi, mis peaks juhtuma selles või teises veel uurimata olukorras.
Siis tehaksegi neid uusi vaatlusi ja kontrollitakse, kas hüpoteesi poolt ennustatu läheb täide.
Kui jah, siis tasub hüpoteesi lähemalt uurida. Kui ei, siis on hüpotees vigane ja tuleb uut otsida.

Ja nii edasi.