Must auk

tänapäeva füüsikas on kasutusel endiselt Einsteini erirelatiivsusteooria tuletised... ehk siis aeg ja ruum on seotud. mida suurem on mingi keha gravitatsioon, seda aeglasem on aja kulg vaadeldes süsteemiväliselt.

toon näite:
must auk on tegelikult kokkutõmbunud tähejääkaine. mitte suurem kui hernetera. see-eest tema mass on üüratu. nii suur, et tema poolt tekitatud gravitatsiooniväljast ei põgene isegi valgus ära.
kui hakata nüüd sellest lähtuvalt teoretiseerima, siis võib jõuda tulemuseni kus musta augu keskmes on tegelikult aeg jõudnud universumi loomise hetkeni.
ajarännetest on teoretiseeritud seoses valguse kiirusega.
kui mingi masin suudaks rännata ilmaruumis valguse kiirusel, siis c saavutades jääb meie jaoks tema seisma. seega aeg seisab vaatleja jaoks, kuid raketi sees ei tunnetata mingit muutust.
kui rakett hakkaks ületama c kiirust ning liigub näiteks juba 1+c siis hakkab meie taustsüsteemiga seotult too rakett ajas tagasi liikuma.
iseenesest füüsilist maailma arvestades on rakettiga säärane ränne võimatu, kuna energiahulk mida rakett vajab et saavutada valguse kiirus läheneb lõpmatusele. huvitav kurioosum on ka see et raketti suurus taustsüsteemi jaoks muutub peaaegu olematuks ning mass lõpmatuks.

siit aga tekkis mul küsimus. kui keha omandab peaaegu olematu suuruse ja lõpmatu massi, siis mis osakesed on valguseosakesed? kui nad seisma jääksid mingi hetk... kas nende mass kasvaks siis lõpmatuks ja ka suurus? kuna antud hetkel minu loll pea ei suuda nende osakeste massi olematust muud moodi seletada, kui et nad liiguvad kiiremini kui valgus meie jaoks paistab (ehk siis üle c ei suudagi me registreerida liikumist) aga tegelikult valgusosakesed liiguvad kiirusel c+x, mis annab neil meie taustsüsteemiga võrreldes juba negatiivse massi ja suuruse, ehk siis tegelikult omas ajas liiguvad valgusosakesed allika poole mitte sellest eemale.

Tsitaat:Algselt postitas: celtic
must auk on tegelikult kokkutõmbunud tähejääkaine. mitte suurem kui hernetera. see-eest tema mass on üüratu.

Esmalt siis mustast august, sellega on lihtsam. Hernetrasuuruse* (6 mm läbimõõdus) musta augu mass polegi kesteabmissuur - "vaid" 1/3 Maakera massist. Meie Päikese** massiga musta augu läbimõõt oleks umbes 6 km. Võib veel nimetada, et kui konstantse tiheduse juures keha mass on võrdeline ruumalaga, siis musta augu korral on teisiti - mass on võrdeline läbimõõduga - st et supersuured mustad augud on formaalselt võttes ühed suht hõredadad moodustised.
* suurus on siis selle kera diameeter, mille seest valgus enam välja ei pääse
** ehk võiks araverelistele lisada, et meie Päikest selline saatus tegelikult ei ähvarda, selleks peaks ta olema mõned korrad suurem.

Mis valguse kiirusesse jms puutub, siis olen ettevaatlik - erirealtiivsusteooria annab küll valemid, mida (õieti) rakendades saate õige tulemuse, mis aga "arusaamisesse" või "mõistmisesse" puutub ... ka mõned silmapaistvad füüsikud pole eitanud, et seda füüsika ei anna, ega saagi anda. Siit aga ei maksa teha järeldust, et mõni muu õpetus siis annaks. Mõnedes füüsikateooriates muidugi valgusest kiiremini liikuvate osakeste - tahhüonidega - tegeldakse. Aga ka siia sobiks öelda, et tavamõttes pole neid olemas. Aga valguse osakesed - footonid - ei saagi seisma jääda - siis neid lihtsalt enam poleks. Jutt muidugi valgusest vaakumis - aines võib eritingimustel valguse kiirus vägagi väike olla (meetreid sekundis või isegi täielik paigalseis) - aga see oleks siis nagu "lõksustatud" valgus.

see peaks siis juhtuma sellises suletud ruumis/systeemis millesse valgus ei suuda neelduda , milles valgus näiteks võib igavesti peegelduda jne. aga sellist pole olemas ju.

kuid valgus on liik energjat ju mis muundub mingi pinna kontakti luues. ehks siis soojuseks.

kijutage ette nüüd.

Tsitaat:Algselt postitas: Gulja
see peaks siis juhtuma sellises suletud ruumis/systeemis millesse valgus ei suuda neelduda , milles valgus näiteks võib igavesti peegelduda jne. aga sellist pole olemas ju.

Peatatud valgus - kas ta nüüd just kõige selgem seletus on, aga midagi ikka ...

ja liigub juba ka tagurpidi? vt http://www.physorg.com/news66582110.html

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Aga valguse osakesed - footonid - ei saagi seisma jääda - siis neid lihtsalt enam poleks. Jutt muidugi valgusest vaakumis - aines võib eritingimustel valguse kiirus vägagi väike olla (meetreid sekundis või isegi täielik paigalseis) - aga see oleks siis nagu "lõksustatud" valgus.

Tegelikult footonid iseenesest liiguvad alati kiirusega c, igas keskkonnas, nii klaasis, teemantis kui ka vaakumis, tõepoolest, footon alla valguse kiiruse liikudes eksisteerida ei saa.
Erinevate keskkondade optiliste tihedustega on aga selline asi, et vaakumi (kujutage ette mingit silindrit, mille sees on vaakum) läbib üks ja seesama footon algusest otsani (läheb ühest silindri otsast sisse ja tuleb teisest välja ja liikus seal sees kiirusega c) Kui aga silinder oleks mõnest optiliselt tihedamast materjalist siis footon liiguks silindrisse, põrkaks seal õige pea vastu mõnd osakest (molekuli, aatomit, iooni) ning neelduks selles, osake ergastuks ning kiirgaks omakorda välja uue footoni, millega korduks täpselt samasugune lugu. Ja see footon, mis silindri teisest otsast välja tuleks ei ole enam üldsegi "seesama" footon, mis alguses sisse läks. Ka selles keskkonnas footonid liiguvad vabas olekus kiirusega c, aega aga võtab see neeldumise-ergastumise-kiirgumise jama.

Tsitaat:Algselt postitas: Hagel
Tegelikult footonid iseenesest liiguvad alati kiirusega c, igas keskkonnas, nii klaasis, teemantis kui ka vaakumis, tõepoolest, footon alla valguse kiiruse liikudes eksisteerida ei saa. ...

... jne edasi ... aga see jutt läheb nüüd veidike juba definitsioonide ja määratluste peale. Tõepoolest võib öelda, et "õige" valgus saab eksisteerida ainult vaakumis ja aines leviv valgus on "midagi muud" paratamatu vastasmõju tõttu aine osakestega ja siis saab ka selle "millegi muu" kiirus olla väiksem valguse kiirusest vaakumis. See neeldumise-kiirguse mudel pole ehk ka kõige parem, sest läbipaistvas keskkonnas - nt aknaklaas - levimisel ju reaalset neeldumis-kiirgumist ju ei toimu (jah, saab rääkida virtuaalsetest protsessidest), pigem sobiks seda olukorda kirjeldama klassikaline mudel, kus valguslaine paneb liikuma (võnkuma) laetud aineosakesed, mille liikumine tekitab omakorda elektromagnetlaine ja mis liitudes esialgse lainega muudabki summaarse laine liikumiskiiruse väikesmaks kui valgus kiirus vaakumis.

Mis sellesse eelmises postis räägitud "tagurpidivalgusesse" puutub, siis siin teile järamiseks akadeemiku arvamus:

Tsitaat:Ei, siin ei ole küsimus niivõrd faasikiiruses kui just rühmakiiruses (ehkki need on seotud suurused).

Nagu enamikus viimase 15 aasta kõmulistes tulemustes "liiga kiirest" ja "- aeglasest" valgusest...

Tegelikult on juba möödunud sajandi alguskolmandikust (Sommerfeldt) teada nende nähtuste alusteooria. Oluliselt pole see muud, kui signaalide-süsteemide alusmõistete üldistus pidevale (ehk hajutatud parameetritega) keskkonnale, st 1-dim.-tele lainetele.

Sealt on ka hästi teada, et rühmakiirus kui diferentsiaalne (st lõpliku spektrilaiusega impulsi puhul ligikaudse sisuga ) suurus muutub neeldumise olemasolul füüsikaliselt suht-sisutuks impulsi kui sellise levi kirjeldamises ja võib omandada igasuguseid, ka negatiivseid väärtusi.

Need veidrused ei näita muud kui impulsi KUJU/profiili drastilist evolutsiooni levis järsult sagedussõltuva neeldumisega keskkonnas. Aga põhjuslikkusest tulenevalt on disperpersiooniga keskkond alati sagedussõltuvalt neelav ja vastupidi. Drastilist just seepärast, et pikk impulss moondub sedavõrd, et pole võimalik üheselt käsitleda tema liikumist kui levimist mingi kiirusega. Saab defineerida rida erinevaid liikumiskiirusi: tipu-, amplituudi 1.momendi (raskuskeskme), energia-, rühma-, faasi-, esifrondi- (viimane annab info/signaali levimise kiiruse ja on alati <=c).

Kitsa neeldumis(spektri)joone põse peal on ka dispersioon järsk ja rühmakiiruse muutus väga tugev. Seda on 1980.-ndatel ja hiljemgi uuritud kristallide polariton-joone peal FI-s (Aaviksoo jt.), nagu XX sajandi teisel poolel arvukates teisteski töödes -- teoreetilistes ja eksperimentaalsetes.

Sajandivahetusega tekkis sellel suunal buum põhjusel, et (a) tekkisid uued eksperimentaalsed võimalused luua ülikitsa neeldumisjoonega jms keskkondi ja optilisi elemente ning teha neil ülitäpseid mõõtmisi , (b) sedasorti tulemusi on hea üles haipida finantseerimise jms huvides. Näiteks 1990.-ndatel lasi üks mees Mozarti sümfooniaga moduleeritud lasersignaali läbi optika ja meedias löödi kõvasti trummi, kuidas meloodia tagantotsast ülevalguskiirusega või koguni negatiivse viivisega (st justkui varem) välja tuleb kui eestotsast sisse läheb.

Moraal:
On teatav lõplik ja mitte just liiga suur hulk füüsikalis-matemaatilisi alustõdesid ja seoseid. Nende põhjalik omandamine ja sellega kaasuv oskus nende toel "läbi näha" suvalist keerulist nähtust mingis suvalises füüsika/tehnika/looduse valdkonnas tuleb elus oluliselt kasuks.

Parimate soovidega,
Peeter Saari

Kuna teemas oli mainitud ka ajarännakuid,siis mul on nendega seoses mõned mõtted. Oletagem,et ajaränd on mingis "ajamullis" vms taolises asjanduses võimalik. Kuid kas ei peaks ka ruumi arvestama? Ütleme praegu,ajahetkel t,asum ma ruumis koordinaatidel x,y,z. Aga viie minuti pärast ju asun hoopis teises kohas,universumi taustsüsteemist vaadatatuna. Niisiiis ajas tagasi hetke t liikudes-kas mitte ei jää samasse kohta,kus ma tegelikult olin,x1,y1,z1,juhul kui ajas liikudes ei toimu ruumis liikumist? See probleem oleks ju olemas,kui arvestada,et aeg on absoluutne ja kogu universumi jaoks sama. Seega minu arvates,isegi kui selline ajamasin oleks oelmas,sattuks ajarändur küll minevikku,kuid hoopis teise kohta,võrrelduna tema asukohaga ajarändu alustades. Lihtsalt sellised mõtted tekkisid "Time machine" 'i vaadates.

aeg ei ole absoluutne ja kogu universumis sama. just see sama aja venimine või Time Dilation http://en.wikipedia.org/wiki/Time_dilation muudab aja kulgemise ebaühtlaseks

asukoha muutus on probleemiks kindlasti kui mõelda, et seadeldis on statsionaarne, kui me üritame minevikku minna liikudas valguskiirusest kiiremini (mis lihtsalt mitte kuidagi ei ole võimalik) siis me tõenäoliselt ei hooligi oma asukohast..

hetkel lendame tõenäoliselt valguskiirusele lähedasel kiirusel kui oleks võimalik võtta taustsüsteemiks universaalselt liikumatu punkt, näiteks punkt, kus singulaarsus Suureks Pauguks lagunes. seega peaksime kogema aega, võrreldes suure paugu sünnipunktiga, aeglasemalt ja vaadatune tollest punktist oleks meil väikesed mõõtmed ja tohutu mass. tõenäoliselt mingil hetkel meie summaarne kiirus on suurem kui pool valguskiirusest, võrreldes nullpunktiga. Kui me nüüd kujuteme ette, et teisel poole universumit, vastassuunas liikuvatel galaktikatel, on samasugune - suurem kui 0,5c - kiirus peaks tekkima huvitav paradoks.. mõlemad liiguvad paigaloleva taustsüsteemi suhtes lubatud kiirusel, kuid kui võtta ükskõik kumb pool taustsüsteemiks, liigub teine valgusest näiliselt kiiremini.. ehk siis: universumi vastaspooltel asuvate galaktikate vaheline kaugus suureneb kiiremini kui valguskiirus...

kas saaks öelda, et sellised galaktikad liiguvad üksteise suhtes ajas tagasi?

teine asi on aja venimine. seistes Suure Paugu nullpunktis paigal võib vabalt kogu see vahutamine läbi olla - universum tekkis ja hävis hetkega. kuna meil aeg venib kogeme eksistentsi juba 14 miljardit aastat

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Populaarseimad on teooriad, mille järgi tume aine koosneb teatud hüpoteetilistest (seni avastamata) fundamentaalosakestest (aksionid jt), mis tavalise ainega on väga nõrgas vastasmõjus (oluliselt vaid raskusjõu kaudu).

Ehk on nüüd saadud siis esimesed (kaudsed) kinnitused aksionite olemasolule - Itaalia füüsikute E. Zavattini jt poolt ajakirjas Physical Review Letters avaldatud artiklis kirjeldatakse eksperimenti, milles on avastatud valguse võnketasandi pöördumine tugevas magnetväljas. See on seletatav aksionite ja valgusosakeste-footonite vastastikuste muundumistega magnetväljas. Efekt on muidugi imetilluke - umbes 20 miljondikku kaaresekundit meetri kohta magnetväljas tugevusega 5 Teslat (ca 5x tugevam kui neodüümmagnetite väli). Veidi eestikeelset juttu teadus.ee nr 52 .

Tsitaat:Algselt postitas: saatanasigitis
Äkki on must auk auk aegruumis ja kõik mis sinna imetakse imetakse meie unisersumist välja.

Äkkii... Äkki üldse inimesed lendavad pea ees musta auku ja surevad kohutavalt? (hyes)
Ei tegelt mul on suht hirm selle musta augu ees. Kujutasin teda veidi teistsugusena ette, aga see on ka suht õudne.
Muidu, seletage LIHTSALT ja ARUSAADAVALT : Mis asi on must auk? ;D

Ma arvan et siin 4 lehekülje pealt saab aru mis on must auk enamvähem.
Igatahs mina sain
Minu arust see eriti õudne ei ole rohkem huvitav.

Kuigi jah suhteliselt imelik kuidas neid nähakse kui must auk imeb kõik enda sisse..
Isegi valguse.

Must auk on ala, kust ei ole võimalik pääseda väljapoole (isegi mitte valgusel).

Mass on Päikese mass kuni mitu miljonit päikese massi.
Uuritakse mustast augu juurest tulevate rõntgenkiirte abil.

Kas gravitatsioon on suurem,siis kui massi on rohkem?


Minu arusaam mustast august:
Must auk on hernetera suurune kogum mis imeb kõike endasse ning isegi ka valguse.
Väga raske on neid leida kosmosest.
Kõik mis must auk imeb arvatavasti puruneb ning musta augu lähenedes läheb kas aeg kiiremaks või aeglasemaks.


Muudetud: 7-1-07 kell 13:41:36 Apocalypse

Kui must auk mind imema hakkab siis ma võin vabalt pääseda. Nii, et ei ime kõike ära. Kõik, mis sees on, see ei saa välja. Ja ma ei kirjutanud enne oma arvamust, lihtsalt seda mis must auk on.

Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Kui must auk mind imema hakkab siis ma võin vabalt pääseda. Nii, et ei ime kõike ära. Kõik, mis sees on, see ei saa välja. Ja ma ei kirjutanud enne oma arvamust, lihtsalt seda mis must auk on.

kle mis moodi sa selt pääseksid mai mõista?

Tsitaat:Algselt postitas: Apocalypse
Kas gravitatsioon on suurem,siis kui massi on rohkem?


Minu arusaam mustast august:
Must auk on hernetera suurune kogum mis imeb kõike endasse ning isegi ka valguse.
Väga raske on neid leida kosmosest.
Kõik mis must auk imeb arvatavasti puruneb ning musta augu lähenedes läheb kas aeg kiiremaks või aeglasemaks.


Muudetud: 7-1-07 kell 13:41:36 Apocalypse

Must auk kasvab ning aeg seiskub sellel hetkel kui sinna siseneda.
Enamik Musti auke on Galaktika keskel ning 'imeb' endasse kõik lähedal olevad tähed.
Sellel ajal kui Must auk tähti endasse tõmbab purskab see energia kahele poole pika joana välja, kui aga seda juga ei ole siis Must auk seisab sest temale pole piisavalt lähedal ühtki tähte
Ja need ei ole hernetera suurused vaid tohutult suured paljud Galaktikatest suuremadki.
Valgust nad ei kiirga küll aga kiirgavad röntgenkiirgust.

Ise arvan, et on seiskunud Mustad augud (mis on juba lähedal olevad tähed endasse neelanud) ning ülejäänud siis millel veel tähed ümber ehk siis Galaktikad

Muudetud: 8-1-07 kell 01:09:08 rivo

Tsitaat:Algselt postitas: rivo

Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Kui must auk mind imema hakkab siis ma võin vabalt pääseda. Nii, et ei ime kõike ära. Kõik, mis sees on, see ei saa välja. Ja ma ei kirjutanud enne oma arvamust, lihtsalt seda mis must auk on.

kle mis moodi sa selt pääseksid mai mõista?

Noh algus ta ei ime ju tugevasti. Gravitatsiooni on võimalik algus ületada. Võimatuks muutub see, siis kui ületad piiri kus gravitatsioon ületab valgusekiirse vms - Event Horizon.

Tsitaat:Ja need ei ole hernetera suurused vaid tohutult suured paljud Galaktikatest suuremadki.
Valgust nad ei kiirga küll aga kiirgavad röntgenkiirgust.

Kust sa kuulsid, et suuremad kui galaktikad, enamus must auke kästilevates allikates peaks see kirjas olema ju, või mis ?
Hernetera kujutab seda punkti, kus gravitatsioon on kõige suurem.


Muudetud: 8-1-07 kell 18:33:57 Thorondor

Ma olen kuulnud ka seda, et musti auke võivad UFOd kasutada portaalidena-lendavad musta auku ja tulevad teises kohas välja, teises galaktikas vms.

Muudetud: 14-2-07 kell 20:33:40 Reinhold

Meie dimensiooni mustad augud on teise dimensiooni valged augud ja vastupidi.

Kuidas te nii kindlad saate olla sellises nn. portaali versioonis ?

On keegi siin selles kindel olnud?
Reinhold ju kirjutas et ta on kuulnud, mitte et ta teab...

Mustad augud niisugused kosmilised kehad, mis omavad väga suurt külgetõmbejõudu!

Siin üks väga hea eestikeelne link koos skeemide ja piltidega selle kohta, mis on "mustad augud":

http://www.kadrina.edu.ee/andres/mm.php?menu=1&id=12

Muudetud: 20-3-07 kell 16:13:58 Müstik

http://www.tarbija24.ee/220607/esileht/o...268053.php

Universumis ei pruugi olla musti auke ehk nii massiivseid kehasid, mille gravitatsioon peab kinni isegi valguse.