"Vaba" jututeema

"Vana Testament" - keerab täitsa ära. Kõrvalnähuks on ületamatu kiusatus ning tung luua oma "tõotatud Siion"!
USA`s on see isegi teostust leidnud oma "Soolajärve Vabariigi" näol.. või mis! - see riik ise ongi puritaanide
tõotatud maa. "Ameerika unelm" on oma olemuselt poliitiline vaimne rammestatus, milles oma tahe on asendatud
kollektiivse poliitkorrektsusega.

Kuskilt on nagu meelde jäänud, et päris Necronomiconi lugemine pidi hulluks ajama. Nii et kui loed Necronomiconi läbi ja kõik on ikka veel norm, siis oled lugenud ilmselt valet versiooni

(05-05-2012 11:26 )Digitaria Kirjutas:  Koraan ja piibel.

Tjah, pool maailma on nende pärast segaseks keeranud...

(05-05-2012 14:17 )NelliN2 Kirjutas:  

(05-05-2012 11:26 )Digitaria Kirjutas:  Koraan ja piibel.

Tjah, pool maailma on nende pärast segaseks keeranud...

Sellisel juhul ei tohi unustada talmudit mis selle kahe raamatu vahel pingeid keerutab juba viimased tuhat aastat - ümmarguselt.

Suvaline mõttemõlgutus, nii et sobib ilmselt kõige paremini just siia:

Vaatlesin kabala elupuud ja äkki tekkis mul mõte, et seda võiks vabalt asfaldile joonistada. No ja sealt edasi avastasin, et mul pole õrna aimugi, kust kohast selline mäng, nagu "keks" üldse pärineb, kuigi lapsena sai seda nõrkemiseni mängitud.

Tsitaat:Keks on praegustest hüppemängudest kaheldamatult kõige vanem ja levinum, nimetus laieneb mõnikord kõikidele hüppemängudele (s.h. hüppenööriga mängitavaile mängudele, varbakullile jne.). Keks on rahvusvaheliselt väga laialt levinud mäng, mida mängivad vist küll kõikide mandrite rahvad, nii kultuurrahvad kui ka primitiivsed suguharud. Keksumäng on nii eriline, et see pidi kauges minevikus tekkima ühes kindlas kohas ja sealt levima tasapisi üle kogu maailma (Zapletal 1984: 164). Juba 1667. aastal võib Inglismaal avaldatud teaduspublikatsioonist “Poor Robin's Almanac” lugeda, et keks oli Inglismaal, Šotimaal, Iirimaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Rootsis, Soomes jm. Euroopas mitmete sajandite vältel oluline mäng (Combrie 1886: 403). Pika ajaloo vältel on mäng läbi teinud suuri muutusi. Keksu algupära on seostatud iidsetes templites sooritatud kultusetoimingutega. (Vries 1957: 50). Kristliku sisu omandas keks alles eelkristluse perioodil (Combrie 1886: 407). Tänapäeval on keks tuntud tüdrukute mänguna, kuid näiteks 16. sajandil kuulus see Hollandis poistemängude hulka (Vries 1957: 44).

Allikas: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/li...niline.htm

Humoristid.
Ega ma siis ei mõtle ju igat raamatut mis segi keerab.
Mõltesin, et ehk keegi siit on kuulnud just nendest, millest mu õpetajagi rääkis.
Sest olen juba kolm inimest oma tutvusringkonnast leidnud, kes mäletavad, et kunagi keegi midagi sellistest teostest rääkis, aga keegi ei suuda kahjuks meenutada, mis teosed need täpsemalt olid.
Lenini kogutud teosed veel võib-olla, aga kas siis mitte keegi ei ole kuulnud sellistest "ohtlikest" raamatutest, mida kõiki ei tohi jumala eest
järjest läbi lugeda? Kahju kui nii on. Tahtsin ju järele proovida. Ehk tulebki siis alustada "Vanast Testamendist" või Talmudist.
Samas Piiblit juba proovisin. See pakus lihtsalt natukeseks nalja, kuni hakkas lihtsalt igav.
Aga aitäh nende huvitavate-naljakate vastuste eest

Mina olen kuulnud seda, et kui inimene kolm korda piibli läbi loes, siis läheb hulluks.
Isegi usun seda, et mõne võib ära keerata.

Mina keskkooli ajal lugesin ühe korra. Pärast olin oma pool aastat "programmeeritud", ja arvasin tõsimeeli, et juudid peavadki olema valitud rahvas, et nii on ainuõige ja ainuvõimalik. Õnneks läks üle, aga hea kogemus oli.

(08-05-2012 15:48 )Marina Kirjutas:  Mina olen kuulnud seda, et kui inimene kolm korda piibli läbi loes, siis läheb hulluks.
Isegi usun seda, et mõne võib ära keerata.

Mina keskkooli ajal lugesin ühe korra. Pärast olin oma pool aastat "programmeeritud", ja arvasin tõsimeeli, et juudid peavadki olema valitud rahvas, et nii on ainuõige ja ainuvõimalik. Õnneks läks üle, aga hea kogemus oli.

Seega piisab vähem kui kolmest korrast. Kolmas kord kinnitab hulluks minemist....

Piibel loetud, Necronomicon ka, viimasest rituaalegi tehtud. Ennast küll kõrvalt ei näe, aga ilmselt hullumiseni tuleb veel pingutada

http://www.ohtuleht.ee/476400
Nii kas tehti ikkagi Venemaa lennukitööstusele 1:0 ära.
Kas see oli ikka juhuslik õnnetus?
Kokkusattumus taas?

Keegi seda vene selgeltnägijate tuleproovi vaatas ?Suht ok et Jelena võitis,ma olin tema poolt koguaeg :)Aga Anatolist oli nii kahju kui see Vika temaga õiendas

Keegi oskab kommenteerida, miks hävitaja viimased 15 min Tallinnas Kopli kohal tiire on teinud?

(11-05-2012 18:18 )zen faran Kirjutas:  Keegi oskab kommenteerida, miks hävitaja viimased 15 min Tallinnas Kopli kohal tiire on teinud?

Ehk seotud sellega....
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...d=64383452

Tegelikult toimub Lennusadama avamine. http://www.tallinnapostimees.ee/838236/g...likkusega/

Nujah, siis see reaktiivlennukite show pidi küll tunduvalt hilisemaks jääma, sest vesilennukid need ei olnud.
Lennusadama avab reaktiivlennukite vigurlennushow

Mis lennukitesse puutub, siis täna väitis flightradar Air China B777 liinil Pariis-Peking kiiruseks 1104 km/h olevat. Tundub kuidagi ohtlikult lähedal 1 Mach ile.

Juba mingi 20 aastat satun nägema kella täpselt aegadel 22:22 ja 2:22. Ei oska midagi arvata aga lihtsalt veider tundub.

(11-05-2012 22:26 )Leena Kirjutas:  Mis lennukitesse puutub, siis täna väitis flightradar Air China B777 liinil Pariis-Peking kiiruseks 1104 km/h olevat. Tundub kuidagi ohtlikult lähedal 1 Mach ile.

Kui Pariis-Peking, siis läänest itta... Äkki oli tegemist jugavooluga? Selle kiirus on kuni 100 m/s (360 km/h). Pead ei anna, aga kas Flightradar24 mitte airspeedi asemel kiirust maapinna suhtes ei näita? Kui jah, siis B777 tüüpiline kiirus on 905 km/h, maksimaalne 950 km/h - ega palju puudu jää.
Praegu just Bristish Airwaysi B747 BAW25 London Heathrow - Hongkong seal Gatšina kohal arendab 33000 jala (10058 m) kõrgusel kiirust 583 sõlme (1080 km/h, 671 m/h).

(12-05-2012 22:22 )haneracryth Kirjutas:  

(11-05-2012 22:26 )Leena Kirjutas:  Mis lennukitesse puutub, siis täna väitis flightradar Air China B777 liinil Pariis-Peking kiiruseks 1104 km/h olevat. Tundub kuidagi ohtlikult lähedal 1 Mach ile.

Kui Pariis-Peking, siis läänest itta... Äkki oli tegemist jugavooluga? Selle kiirus on kuni 100 m/s (360 km/h). Pead ei anna, aga kas Flightradar24 mitte airspeedi asemel kiirust maapinna suhtes ei näita? Kui jah, siis B777 tüüpiline kiirus on 905 km/h, maksimaalne 950 km/h - ega palju puudu jää.
Praegu just Bristish Airwaysi B747 BAW25 London Heathrow - Hongkong seal Gatšina kohal arendab 33000 jala (10058 m) kõrgusel kiirust 583 sõlme (1080 km/h, 671 m/h).

Miski mus ütleb, et jugavooluga tegemist ei ole sest seadmed oskavad seda rehkendada. Teisalt - kui kiirust maapinna suhtes rehkendatakse siis peaks reaalne kiirus olema suurem. Usun, et pigem tegemist programmilise rehnuti veaga antud lehel....kui ei siis tõuseb kananahk ihule ja lendama ei kipu.
Tüüpilisest ja maksimaalsest kiirusest oli enam-vähem sama ettekujutus. Eeldan, et maksimaalne on paika pandud pardaarvutis ja füüsiliselt on nad võimelised liikuma 1+ Mach ja ilmselt lagunema.
PS: Kaen aegajalt mis üle pea lendab ja vahel ka niisama. Kiirust üle tuhande olen hakanud märkama alles lähiajal.

Siin on tegemist taganttuulega antud kõrgusel ,mis kiirendab lennukit ja see saabub varem ettenähtud punkti. Kunagi sai seda ka tunda kui lennuk jõudis lõpppunkti kolm tundi varem.....Selle ohtlikkus on see et dispetserid ei tea kus antud lennuk tegelikult asub......sest mõõteriistad näitavad ikka oma näittu, mitte seda mis tegelikult on. Sellised lennud sellistes õhuvooludes on ametlikult keelatud. ....Kuigi see on neile kasulik, väheneb kütusekulu ja lennuaeg väheneb....HI! Head edasist uurimist.

(14-05-2012 21:21 )HUGOTH Kirjutas:  Siin on tegemist taganttuulega antud kõrgusel ,mis kiirendab lennukit ja see saabub varem ettenähtud punkti. Kunagi sai seda ka tunda kui lennuk jõudis lõpppunkti kolm tundi varem.....Selle ohtlikkus on see et dispetserid ei tea kus antud lennuk tegelikult asub......sest mõõteriistad näitavad ikka oma näittu, mitte seda mis tegelikult on. Sellised lennud sellistes õhuvooludes on ametlikult keelatud. ....Kuigi see on neile kasulik, väheneb kütusekulu ja lennuaeg väheneb....HI! Head edasist uurimist.

Kolm tundi võitu on kõva sõna. Seega pidi päris pikk reis olema. Oletame, et reisi pikkus oli 10 000 km ja plaaniline kiirus 850 km/h
Et võita kolm tundi pidi olema kiirus 1150 km/h. Paneb kukalt kratsima. Sellest dispetserivärgist ei saa ma ka aru.

(11-05-2012 10:57 )kivikas666 Kirjutas:  http://www.ohtuleht.ee/476400
Nii kas tehti ikkagi Venemaa lennukitööstusele 1:0 ära.
Kas see oli ikka juhuslik õnnetus?
Kokkusattumus taas?

Eks venemaa oli peaettevõtja jah. Kuigi pigem tegi ta ise endale ära. Meenus ka TU 144 presentatsioon Pariisis....

Tsitaat:Project leader: United Aircraft Corporation
Strategic partner: Alenia Aeronautica
Risk-sharing partner: Snecma
Main designer: Sukhoi
Consultant: Boeing
Aircraft Main System Suppliers: Thales (avionics),[47] Liebherr (Flight Control Systems),[48] Messier-Dowty (landing gear), Intertechnique (Zodiac) (fuel system), BE Aerospace (interior), Curtiss-Wright Controls (fire protection system), Honeywell (APU), IPECO (crew seats), Parker Hannifin (hydraulic system), Hamilton Sundstrand (electrical system), Meggitt Vibro-Meter (engine vibration sensor), Saint-Gobain Sully (windows), Aircelle (Nacelles and Thrust Reverser), SAMCO (Passenger and Cargo doors), Goodrich Corporation, Aircelle (engine nacelle).
Engines: PowerJet (NPO Saturn and Snecma)
Mass production: KnAAPO, NAPO

Kõik maakera on jaotatud sektoriteks, samuti riikide kaupa kus igal on omad lennujuhtimise kontrollpunktid. Kui lennuplaani järgi saabub mõni lennuk tema piirkonda siis antakse temale uus lennukõrgus ja aeg, kus ta peab lendama ehk lennukoridorid, mida mööda ta peab lendama. Nüüd ,kui mõni lennuk saabub varem siis antakse veel lisaks ooteaeg ja pannakse maandunmis järjekorda teisel kõrgusel. See on kindel süsteem ja eksimise korral juhtuvadki avariid ja kokkupõrked.....
Need jugavoolud on erineva kiirusega ja harva satuvad lennukid just neile sobivas suunas.....liikuma.

(15-05-2012 18:12 )HUGOTH Kirjutas:  Kõik maakera on jaotatud sektoriteks, samuti riikide kaupa kus igal on omad lennujuhtimise kontrollpunktid. Kui lennuplaani järgi saabub mõni lennuk tema piirkonda siis antakse temale uus lennukõrgus ja aeg, kus ta peab lendama ehk lennukoridorid, mida mööda ta peab lendama. Nüüd ,kui mõni lennuk saabub varem siis antakse veel lisaks ooteaeg ja pannakse maandunmis järjekorda teisel kõrgusel. See on kindel süsteem ja eksimise korral juhtuvadki avariid ja kokkupõrked.....
Need jugavoolud on erineva kiirusega ja harva satuvad lennukid just neile sobivas suunas.....liikuma.

Siin veidi lugemist mis annab aimu lennukiiruse mõõtmisest.
Uuemal ajal on lennukid varustatud ka GPS iga mis annavad reaalajas nende üsna täpse asukoha. Kuidas töötavad torni radarid ja neid kasutavad lennujuhid - ei oska kommenteerida kuid oman enda jaoks ettekujutust.

Jugavool võib olla tõesti kuskil kuni 100 m/s ehk siis kuni 360 km/h. Minu nägemust mööda ei tohiks olla ühtegi põhjust, miks seda ei võiks kasutada.
Aga kõige rohkem paneb mind kukalt kratsima see kuidas võita kolm tundi ja jõuda tervelt sihtkohta tavalise reisilennukiga a la Pööning, Õhuomnibus, või mistahes peale TU 144 ja Concorde.

Näiteks euroopast New Yorki lennanud Concorde jõudis sihtkohta tund enne väljumist kui vaadata lennujaamade uure ja jätta ajavööndid arvestamata. Tema kiirus oli mäletamist mööda tsipa suurem kui 2 M i. Ülejäänud reisilennukid pudenevad tõenäoliselt laiali savutades 1 M.

Kui saladus ei ole, siis millise lennukiga millisel liinil see +3 tundi võitu tuli?

Huvitav leid Google Street View'st: [img][/img] Allikas: PM
Pildi all kirjas, et Hiiumaa südames kulgeval metsateel on Google'i kaamera üles võtnud fotograafilise anomaalia. Huvitav anomaalia jah. Liiatigi on see anomaalia kahtlaselt sarnane näiteks xendrale. Mida VS arvab?