Sinu paranormaalsed kogemused

Tsitaat:Algselt postitas helen009

NB! Tean, et kirjavigu on hullult

Kui tead siis tuleb parandada ju!

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris

Tsitaat:Algselt postitas helen009

NB! Tean, et kirjavigu on hullult

Kui tead siis tuleb parandada ju!

Aga mis siis saab kui ta teab, et kirjavigu on, aga ei oska neid parandada? :S

Mozilla Firefoxil - http://www.mozilla.com/en-US/
on olemas lisa mis näitab ära kuni 95% vigadest- https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/addon/3414/
sellele on saada ka eesti keele speller - https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/addon/4195/
vaevu ainult ainult üle vaatama ja vii parandused sisse.
Kuna ka endal jooksevad vahest mõte ja näpud erineval kiirusel siis loen seda parimaks vahendiks, et
endast mitte väga rumalat ja ükskõikset pilti MITTE jätta. Kirjutad teksti - parandad vead ja kõik on õnnelikumad.


PS. Isegi kodu arvutis kasutan kaasas kantavat kõvaketast millele installeeritud nn "portable version" nii Firefoxist kui Thunderbirdist.
Ja seda koos mitmete teiste samalaadsete programmidega selliselt veebilehelt nagu http://portableapps.com/.
Soovitan tutvuda ka kollektsiooniga milles olevad lisad töötavad ka minul "portable" versioonis: Lisad portable Firefoxile ja lisad portable Thinderbirdile

[Muudetud: 5-18-2010 excubitoris]

Mul ei ole vigadega probleemi - ei enda omadega, mida ma üldjuhul ei tee, ega teiste omadega, mis mind lihtsalt ei häiri (kui mõte on arusaadav). Tõttöelda ma ei mõista, miks see keelepoliitika mitteformaalses keskkonnas inimestele nii oluline on Enne küsisin:"Aga mis siis saab kui ta teab, et kirjavigu on, aga ei oska neid parandada"? Nüüd küsin:" Aga mis siis saab kui ta teab, et kirjavigu on, aga see ei ole tema jaoks primaarne"?

Sellisest tulirebase lisast ma teadlik ei olnud, seega aitäh

Vigadeta kirjutamine on just ERITI oluline mitteformaalses keskkonnas, et ei tekiks arusaamatusi edastatud
sõnumis vähemalt vigade pärast mitte.

Mul tavaliselt tuleb ette ainult komavead, tähevigu pole. Komad on mu nõrgim koht

Ellu jätta ei saa maha lasta.

Kuhu panna koma ???

Tekib pisike küsimus - mida on eelnevatel seitsmel postitusel pistmist paranormaalsete kogemustega?
Saan aru, et inimene kirjutas, et teeb kirjavigu jne. See ei anna kohe põhjust sellest pool ilma täis kirjutada.

See ON täielik paranormaalsus - inimene teab, et on valesti - isegi ütleb seda aga ära EI paranda - MÜSTIKA

Ellu jätta, ei saa maha lasta!

Kas kustutan oma postitused?

Eile kella viie paiku õhtul ärkasin üles oma lõunauinakust
olin oma toas teisel korrusel ja minu ukse taga on trepp, mis läheb kolmandale korrusele, kus on minu isa tuba (elan eramajas). Järsku kuulen, kuidas keegi nagu astuks hääästtii raskete ja aeglaste sammudega seda sama treppi mööda üles isa toa poole. Vahepeal kuulsin ohkamist. Ja midagi oleks ka nagu nende sammude järel lohisenud. Sammud tundusid nii tuttavad - kõlasid täpselt nagu mu isa ja see sügav ohe oli ka tema häälega. Huvitav on see, et olin üksi kodus, ema tuli alles kahe tunni pärast, lemmikloomad puuduvad, õdesid-vendi pole...isa läks paar päeva tagasi suveks saaremaale meie maakodusse pereäri ajama, aga ta pole alates minekust üldse koju helistanud ja telefoni ta ka ei võta. Tean ta kommet juua ja kardan, et äkki on temaga nüüd midagi juhtunud...

[Muudetud: 5-20-2010 PaigeMaher]

[Muudetud: 5-20-2010 PaigeMaher]

Päris plära ei ole ka mõtet ajada... Vastasel korral võta telefon ja helista talle või naabritele.

[Muudetud: 5-20-2010 Krayon]

Mul oli 1 kord nii et ma olin oma vanaemal kylas.Aga paar nädalat tagasi suri ära tema õde ehk siis minu vanatädi Tanja.
Kuna olin ainuke plika lastelastest sain mina õiguse magama minna yksikusse tuppa.Sel ajal ma ei teadnud veel et samas toas...samas voodis tädi Tanja surigi.
Sel ööl kui seal magasin oli vääga imelik olla.Mingeid naksumisi ja prõksumisi oli kogu aeg kuulda.Keerasin ennast kõhuli ja üritasin ikkagi magama jääda.
Järsku keegi puuduta-ei pigem tõukas- mind seljast.Ehmatasin ennast püsti ja vaadtasin ringi.Mitte kedagi polnud.Hakkasin kartma aga ei julgenud ka kedagi äratada.Läksin teise tuppa ja jäin oma venna voodi kõrvale...aga magama ei suutnud jääda.
Hiljem jäin uuesti sinna magama ja kordus sama jama.Ma hakkasin protesteerima ja ütlesin et mina sinna magama ei lähe.
Siis küüditati minu nõbu sinna.Ja öösel kell 2 või 3 äratas poiss mind yles ta nuttis (no ta oli väiksem ka) ja ytles et keegi tõukas teda...
Proovisime uuesti ja järgmine öö läks magama sinna minu onupoeg.Ja imestasime-tema magas terve öö seal toas.Rahulikult nagu lapsuke....

Muide nendel kahel ööl olin ma täiesti ärkvel ka siis kui keegi mind tõukas.
See siis ongi minu väike paranormaalne kogemus

Tsitaat:Algselt postitas Krayon
Päris plära ei ole ka mõtet ajada... Vastasel korral võta telefon ja helista talle või naabritele.

[Muudetud: 5-20-2010 Krayon]

vabandust väga, aga kust otsast see plära on?

Tsitaat:Algselt postitas PaigeMaher
Vahepeal kuulsin ohkamist. Ja midagi oleks ka nagu nende sammude järel lohisenud. Sammud tundusid nii tuttavad - kõlasid täpselt nagu mu isa ja see sügav ohe oli ka tema häälega.

Kas oled nüüdseks isa telefonile saaud?
Tegelikult on olnud juhtumeid, kus inimesed on viibinud kahes kohas korraga.
Nimetatakse bilokatsiooniks.

Nähtust on seostatud nii astraalprojektsiooniga (hingerännuga) kui
ka ajanihkega.
http://en.wikipedia.org/wiki/Bilocation

Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
Vigadeta kirjutamine on just ERITI oluline mitteformaalses keskkonnas, et ei tekiks arusaamatusi edastatud
sõnumis vähemalt vigade pärast mitte.

Toetuseks värske näitena 12. mai Terevisioonis välja öeldu kirja panduna: ..tuleb loobuda kassi võtmisest, et ära hoida, et kassiallergiat ei tekiks..

Mida see inimene meile siis tegelikult ütles?
Taolisi, kuid seejuures üldsegi mitte naljakaid ütlemisi tuleb järjepannu iga päev üha rohkem ja rohkem. Palju tõsisematel teemadel.

Formaalne või mitteformaalne, aga sõna on sümbol, eriti kange ja pika toimega on kirja pandud sõna.
Lihtsalt huvipakkuvaks faktiks võib pidada näiteks värvide kasutamist - sajandite vältel peeti poiste värviks punast ja tüdrukute värviks sinist.
Möödunud sajandi kahekümnendatel-kolmekümnendatel muutus olukord ühtäkki vastupidiseks. Pööramine käis kirjasõna kaudu.

Geenid on maapealse elu ehituskivid ja erinevad olendid koostatakse lihtsalt nende kombineerimise kaudu. Järjestuse, hulga jmt alusel.
Ei ole olemas erilist inimese-geeni, on inimesele omane geenide jada. Tarvitseb seda vaid pisut muuta ja enam pole tegemist inimesega.

Sama juhtub mõttega, kui tema väljendamiseks/edasi andmiseks vajalikud sõnad pole õiges kombinatsioonis. Ma ei irise näpuvigade jmt. kallal.
Meie maailmas toimuvad selgelt nähtavad ja väga tõsised muutused just tegelike suhete osas näiliselt vähetähtsate "pisivigade" kaudu.

Sõnadega manipuleerimine on väga oluline osa inimeste teadvuse kujundamisest. Põlisameeriklastest said indiaanlased , aga nende hävitajatest
nö. pärisameeriklased. Vähe sellest, nüüdseks on välja kuulutatud ka ameerika rahvus. Üha rohkem räägitakse Ameerika presidendist, Ameerika vägedest..

Teise värske näitena on hea kasutada Voyager'i - temal piisas ühe mälubiti valeks muutumisest, et ta hakkaks "segast panema".
Inimkeel on palju töö- ja häirekindlam, kuid mitte nii palju kui arvatakse. Üks kirjamärk võib vägagi paljut mõjutada.

Mäletan sellist asja.Oli õhtune aeg.Toas oli kottpime ja just olin uinumas kui ühtäkki ilmus läbi seina väike tulekerake mis hüples üles ja alla ning väreles aknalaual.Läks natuke aega mööda ja see kera haihtus lihtsalt õhku.Ma olin siis u 5-6a. kui see juhtus.

Minul oli üks vahejuhtm vaimuga Tartus Supilinnas.Ööbisin vahel ühe tuttava üliõpilase üürikorteris.Maja oli selline vahva vana puulobudik nagu nad seal enamus on.Miski taime nimega uulitsal.Tukkusin, siis seal ja ärkasin selle peale, et üks naisterahvas kummardus minu näo kohal ja hingas sügavalt välja.Näost tundus olevat hall, selline keskealine, mitte eriti kaunis.Ei tundnud ma välja hingatavat õhku, küll aga sellist häält mis tekib kui inimene puhub.Natuke jahedust ka.Tõusin üles, kaen ringi, kedagi pole uks on ka lukus.Küsisin tuttavalt, et kas ta pole midagi seal sellist näinud.Ehmus päris ära ja ütles, et enne teda seal elanud naisüürnik oli selles toas end üles poonud.Ei saand ma küll aru mille külge seal end puua võimalik oli.Lagi oli suht madal, konkse ka polnud.

Eile, kui magama jäin, olin selili. Kardsin unehalvatust(kuna on mul varem olnud) ja pöörasn küljele. Kardsin, et äkki keegi tuleb mu tuppa, hakkab tekki kisuma jne. Hakkasin paluma, et keegi kaitseks mind. Ja siis ma tundsin kuidas ma korra kaotasin teadvuse, paarik sekundiks, läbi keha käis nagu mingi hoog. Tegin silmad lahti ja sulgesin uuesti. Lõpuks jäin magama ja midagi öö jooksul õnneks ei juhtunud.

Tsitaat:Algselt postitas baldhur88
Ei saand ma küll aru mille külge seal end puua võimalik oli.Lagi oli suht madal, konkse ka polnud.

Nööri kaela külge sidudes ja ise tõmmates on võimalik küll end puua. Ei pea just end millegi kõrge külge riputama.

Ma siis räägiks ka ühest enda kummalisest kogemusest.
Ärkasin järsku keset ööd üles ning minu suureks ehmatuseks ei suutnud ma oma keha liigutada. Olin justkui kaelast saadik halvatud (mainin, et lamasin selili ja käed olid rinnal koos). Veel imelikum oli see, et tundsin nagu hoiaksid kellegi käed mu pead paigal. Pöörasin oma pead ning üritasin instinktiivselt ühte "kätt" hammustada, kuid siis surve pea ümbert kadus. Ent kui pöörasin pea taas otse, tekkis taas see imelik surve. Üritasin mitu korda hammustada, kuid ikka sama jama. Kogu selle aja oli mu ülejäänud keha justkui halvatud. Ajapikku kadus nii halvatus kui ka "käed". Lisan veel, et ma polnud üksi, vaid toakaaslased magasid samuti selles toas.

On võimalik, et tegemist on unehalvatusega?

---------------------

Teine kogemus.

Eile kogesin midagi huvitavat. Päevasel ajal tundsin end väsinuna ja otsustasin, et tukastan veidi. Olin taas selili. Ärkveloleku ja uinumise vahepealsel momendil tundsin nagu oleks jalad heeliumiga täidetud õhupallid ja hakkavad lae poole tõusma. Ma ainult tunnetasin seda, kuid ei näinud. Ja samas ma teadsin, et jalad on voodis paigal, kuigi tunnetasin teisiti. Sõbranna pakkus, et see oli astraalkeha, mis üritas ennast minust lahti tõmmata.

[Muudetud: 6-13-2010 kizzi444]

[Muudetud: 6-13-2010 kizzi444]

Ei tea kas superpara, aga täna parawebi lugedes, oli ema poes, ja ma siis nagu loen siis ns, avastan et tuli koju, loen lõpuni, panen avalehele ja lähen kava.ee, siis lähen ukse juurde: ei kedagi, ei midagi, otsin, no pole. Siis järsku uks käib ja ema tuleb sisse, ma seisan tardunult ukse juures, kokutasin, eriti imelik tunne oli. Alt uks ei saanud käia, oli kinni, korterelamu, kellegi kõndimishääli polnud kuulda enne/pärast, niiet ikkagi. PS uks on uus, seega hääl nagu mällu pole salvestanud, eri imelik.

Laupäeval juhtus silmadega üks huvitav lugu, nimelt olin ühel üritusel ning ei märganud midagi ebaharilikku, aga järsku üht inimest vaadates nägin ta nägu udusemana, kui muud ümbritsevat. Mõtlesin, et OK, päike paistab pähe ja äkki silmad niisama väsimusest trikitavad kuid uuesti vaadates oli muu ikka terav ja selle inimese nägu hägune ning lisandunud oli ka virvendus vertikaalsete triipudena. See tekitas juba veits WTF oleku minus ja otsustasin siis silmad sulgeda hetkeks ning uuesti avades oli see kadunud ning too inimene sama selge kui ümbritsev.

Teine laks oli nüüd eile kui millegi pärast hakkas toas vaipa vaadates selle pind "ujuma" ning hetkeks lõi mingi täiesti muu koha pildi ette ja siis nihkus kõik tagasi omale kohale.

Huvitaval kombel viimastel kuudel just eriti palju igasugu meelepetteid nii visuaalseid kui helilisi kogenud (kui ikka on meelepetted?)

Tsitaat:Algselt postitas Lotharius
Laupäeval juhtus silmadega üks huvitav lugu, nimelt olin ühel üritusel ning ei märganud midagi ebaharilikku, aga järsku üht inimest vaadates nägin ta nägu udusemana, kui muud ümbritsevat. Mõtlesin, et OK, päike paistab pähe ja äkki silmad niisama väsimusest trikitavad kuid uuesti vaadates oli muu ikka terav ja selle inimese nägu hägune ning lisandunud oli ka virvendus vertikaalsete triipudena. See tekitas juba veits WTF oleku minus ja otsustasin siis silmad sulgeda hetkeks ning uuesti avades oli see kadunud ning too inimene sama selge kui ümbritsev.

Teine laks oli nüüd eile kui millegi pärast hakkas toas vaipa vaadates selle pind "ujuma" ning hetkeks lõi mingi täiesti muu koha pildi ette ja siis nihkus kõik tagasi omale kohale.

Huvitaval kombel viimastel kuudel just eriti palju igasugu meelepetteid nii visuaalseid kui helilisi kogenud (kui ikka on meelepetted?)

Väsimus? Kui väga sagedasti ette tuleb, siis peaks ehk arstile minema (ei mõtle siinkohal hulluarsti )

Kui ema mind lasteaeda viis (olin võib-olla 5-aastane), nägin UFO’t. Tume ese, seisis paigal, lapik. Jäin seisma, näitasin emale ka, näpu sirutasin isegi välja, et suunda näidata. Tema ei näinud midagi. Olin natuke pettunud, et ema midagi ei näinud. Aga olen üsna kindel, et endale seda ette ei kujutanud.