Sinu paranormaalsed kogemused

Minu väike paranormaalne kogemus:Olen paar korda eelmisel ööl unes näinud järgmisel päeval juhtuvat. Ühesõnaga unes näinud tulevikku. Kusjuures sündmused, mida olen unes näinud, on olnud ebameeldivad, ja unenäod väga kurnavad.

Üldiselt, olen kogenud nii öelda LuupainajaT ka. See on hoopis teist moodi tunne: see Keegi surub rinnakorvile, hingata on raske. See keegi nagu istuks rindkerel.
Seoses ema surmaga nägi ka isa, kuigi ta on väga skeptiline nende asjade suhtes, Musta kogu. Ta ütles, et oli ärkvel voodis, silmad seina poole ning tundis kellegi pilku. Pead pöörates märkas ta musta kogu, valgete silmadega. Hirmu tundmata pööras pea tagasi ning uinus.
Hiljem lugesin kuskilt, et kui inimene sureb raskesse haigusesse(see oli vähk), siis see Must Olend tuleb ja korjab, puhastab, viib haiguse endaga kaasa.

mul on kah magades olnud nii et lihtsalt kukun ja käib võtapus ja siis hüppan püsti voodist minuarust pole see midagi ebanormaalset vms

Tsitaat:Algselt postitas ayyu
Isiklikult arvan, et kõik siin elus on mõtlemises kinni. Tähtis on mitte hirmu tunda, sest hirm ja kartus loovad meie ebastabiilse tuleviku. Tuleviku, mida me ise oleme oma alateadvuses loonud. Seega on Elu meie endi poolt, alateadlikest- kontrollimata mõtete produktsioon. Kõik meie soovid täidetakse. Nii hea, kui halb, sest see oli meie soov-meie vaba tahe.
Tänu sellele kogemusele olen siin ja praegu, terve maailm muutus, minu jaoks. Olen aru saanud, et Taevas ja Maapeal on rohkem asju, kui Meie Teadus iial uneski võib näha...
Seega ärge kartke, miski siin Elus pole juhuslik.

Olen sinuga nõus, soovid täidetakse. Endal on olemas nii head kui halvad kogemused sellega.

Aga see tänavalaternate jutt on päris palju siit teemast läbi käinud. Tean (mitte isiklikult ei tunne) mõnda inimest peale enda veel, kelle juures tänavalaterna valgus kustub kui selle lambi alt läbi minna. Ja enamasti on need kindlad lambid.
Endal oli möödunud talv, üks kindel lamp kus alati kas nina ees või otse peakohal valgus kadus, ühe korra jalutasin selle lambi alt läbi ja hiljem (a la 10~15 minti) tagasi minnes koos sõpradega hakkas valgus uuesti põlema.
Natuke teemast välja ka, pargis on nati teistsugused lambid kui tänavatel, kui neid piisavalt raputada siis kustuvad need ka natukeseks ajaks ära

Amm .. No minuga juhtus ükskorm midagi sellist :
istusin rahukikult arvutiees ja tunnen kuidas keegi nag toksib mu jalga .. Alguses ma ei pööranud sellele tähelepanu aga lõpuks ajas see nävi ja toksitavale kohale panin ma käe peale . Toksimine lõppes , aga kui ma käe ära võtsin hakkas see toksimine jälle pihta , ja kui ma oma jalga vaatasin siis teksapükste pealt oli näha nagu keegi vajutaks näpuga vms ..

See tundub ebaloogiline aga see on tõsi

Tsitaat:Algselt postitas -AlohaFromTheHell
Amm .. No minuga juhtus ükskorm midagi sellist :
istusin rahukikult arvutiees ja tunnen kuidas keegi nag toksib mu jalga .. Alguses ma ei pööranud sellele tähelepanu aga lõpuks ajas see nävi ja toksitavale kohale panin ma käe peale . Toksimine lõppes , aga kui ma käe ära võtsin hakkas see toksimine jälle pihta , ja kui ma oma jalga vaatasin siis teksapükste pealt oli näha nagu keegi vajutaks näpuga vms ..

See tundub ebaloogiline aga see on tõsi

Lihaste tõmblemine. Ka minul on seda esinenud, lausa mitu korda. Sinul lõppes see, kui käe jala peale panid. Mõnel võib see lõppeda näiteks siis, kui tõmblevat kehaosa liigutad.

Mu ainsad sellised kogemused on , et üks kutt kes mind julmalt tahtis, mind peale surma , see oli siis peale avariid külastas, sellisel viisil,et kustutas tulesi , elektoonikat pani mängima jne. Ma harjusin ära ja ma arvasin,et tegu oligi mingi elektri jamaga kuni mulle üks nõid ütles,et vana kutt kummitas mind,et ei saa minusa lahti .Viisin talle küünal kirikusse ja ta kadus orbiidilt
samas kutt oli tõeline, elumees, mitte mingi usklik jne.

mul on ka kõlaritest mingit häält tulnud vahepeal. kui ma ei eksi oli see vene keeles, kuigi ainult msn oli lahti.
haigelt ära ehmatas.:S

mm, siis on nt olnud ( eile öösel ) , et mingi panen silmad kinni, hakkan vaikselt magama jääma, siis oli tunne nagu mind lämmatatakse padjaga vms, ärkasin üles, mingi natuke aega hoidsin hinge kinni, kuigi tahtsin hingata, ei saanud, sis lõpuks sain.

ja nooremana, oli midagi sellist ka, et silmad olid lahti, lihtsalt istusin, ja järsku nagu kõik asjad läksid suuremaks, veeresid minu poole, sellised kõvad hääled olid ka, üles ärgata ei saanud, ega midagi tavaliselt oli nii öösel, või siis kui kedagi polnud kodus, peale minu. Mitu korda oli sellist asja, lõpuks jäi see ikka järele.

Siis on selliseid nagu, " kuidas ma seda teadsin " vms juhtumeid olnud , hiljuti , et vaatasin ühte saadet, siis, lihtsalt mõtlesin ühele filmile, kus mingi tüdruk ajas poisi nimed segi mingi josh oli, ütles joseph, ja siis vaatasin telekasse, suurelt oli joseph ja mingi perekonnanimi.
jnee

Minul juhtus paar nädalat tagasi selline asi,et käisin üle pika aja oma vanavanaisa haual ja rääkisin temaga mõtetes ja palusin,et ta annaks märku,et ta on ikka olemas.
Ja järgmise päeva hommikul hakkas mu vanaemal raadio tööle,mis ei olnud isegi pistikus ja ma tean,et ta ilma pistikuta ei tööta.Kusjuures mu vanavanaisa kuulas koguaeg seda raadiot(seda aparaati ehk siis).
Samal hommikul hakkas ka mu emal äratuskell tund aega varem helisema.
Selline imelik juhtum siis minul,võttis ikka kõhedaks küll,aga samas olen õnnelik,et ta mulle märku andis.Usun,et ta ei tahtnud mulle isiklikult märku anda,kuna olen väikse beebiga ja ehmataksin ikka väga ära,kui niimoodi "otse" juhtuks.

Käisin raplas ema juures siis ja rääkisime ka paranormaalsetest asjadest. Ta rääkis ühe asja mu kohta. Ma olin siis mingi 4-5 aastane, lugeda ma oskasin, kirjutama alles õppisin. Mu isa ja ema lugesid sel ajal mingeid ''Anastasia'' sarja raamatuid mulle õhtuti ette, sest ma ise ei viitsinud, ma ei saanud neist niikuinii aru niiet vahet pole
Aga mingi õhtu joonistasin ma, nagu alati mingi pildi ja kirjutasin sellele pealkirja ka. Ja selle pildi pealkiri oli järgmisel selle sarja raamatul.

Ma olen igast unenägusi ka näinud, toon 2 näidet.
Üks oli siis kui mu sõbranna mulle ööseks tuli. Ma nägin unes et mu isa küürib minu kõrval maas madratsit. Natuke hiljem ma ärkasin üles, sest mu sõbranna pani tule põlema. Ta oli madratsi täis si**unud ja ütles mu isale. Minut hiljem tuli mu isa madratst küürima.

Ja üks öö ma nägin unes et mingid musta värvi raamaturiiulid ajasid mind taga ja viskasid mulle raamatuid pähe. Päris naljakas uni oli.
Aga hommikul kui ma läksin arvutisse siis mulle kukkus piibel pähe. Aga sellega vedas, et see piibel on küll paks, aga väga kerge, niiet haiget ma ei saanud.

Ma räägin ühte unenägu, mis pole sellise teemaga üldse seotud, aga seee oli niiiiiiiiiii naljakas et ma pean rääkima.
Ma nägin unes et mu sugulane Rauno ei teinud must välja. Kuna ma sonin palju unes ja olen kuutõbine siis see polnud minu jaoks mingi ime. Ma karjusin unes rauno, täiest kõrist ja virutasin rusikaga täiest jõust vastu kummutit. Siis ma ärkasin selle peale üles ja mu isa ja ema vaatasid mind imelikult
Ma sain sellised naerukrambid et õumaigaaad

Lugesin siit foorumist teemat 11:11 ja järgmisel hommikul ärgates oligi kell 11:11, kuid ma ei tahtnud et see nii jääkski ja järgmisel päeval tõusin juba palju varem ja vaatasin mitmeid kordi kella. Kui korra kella vaatsin oli kell 11:06 ja siis ootasin kohe kõvasti ja testkordsel vaatamisel on mingi 11.16 vms. Tegelt see nii paranormaalne ei ole aga ikkagi

Enam tavaliselt 11:11 kella ei vaata aga kigil muudel võimalikel kominatsioonidel nt 22:02 14:14 14:44 21:21 jne.

Ei tea, kas need paranormaalsuse alla kuuluvad (enamus inimesi peab mind hulluks, aga minu jaoks on see tavapärane juba). Olen sageli füüsiliselt tundnud nagu keegi puudutaks mind/läheks mulle kergelt vastu minust möödudes - ometi olen üksi (kui mitte arvestada magavat kassi). Õhtuti tunnen vahel arvuti taga istudes, kuidas minu ümbert läheb kõik külmaks ja seda väga järsku. Tunnen reaalselt, et see saab alguse mu selja tagant ning levib lausa värinatena üle kogu keha ja muidugi see seletamatu tunne, et keegi seisab mu selja taga. Igastahes kui olen selja taha vaadanud, siis kedagi pole, aga mu näo krimpsutamise peale on külm sama äkitselt kadunud kui tuli (kas see võib olla selle aasta alguses siit ilmast lahkunu, kes oli mulle kallis?).
Vahel näen inimeste ümber mingeid värve, aga mitte otse vaadates. Mul on olnud nii, et küünal on iseenesest põlema läinud (mina ei pannud, õhtul kustutasin tule, läksin voodisse ja natukese aja pärast külge keerates märkasin, et valgus), televiisor on ise mängima hakanud tühjas toas (ei mingi kindla kanali kohalt, see sahisev programmita kanal oli). Ja mõned aastad tagasi nägin sugulaste juures öösel mingit üleni valgesse riietatud valgete pikkade juustega noormeest, kes tundus nagu abi paluvat...mulje jäi nii. Olin üleval tunde, sest und ei tulnud, nägemused mus hirmu ei tekitanud, aga tundusid olevat vaid nii 15min vältel toimivad. Kõik möödus kui mu isa tule põlema pani - ja mitte koheselt ei möödunud, vaid ma nägin, kuidas erinevad "ebareaalsed" nähtused hajuma hakkasid.
Kunagi lapsena tundsin ja nägin, kuidas mingi meesterahva kujutis minu kõrval voodis lebas, ärkasin selle peale. Ta kadus niipea, kui minul paanika tekkima hakkas.
Ühesõnaga, mingi insanity test väidab, et ma olen kõigest 14.8% insane :o ...

[Muudetud: 10-12-2009 Preilikass]

Tsitaat:Algselt postitas Preilikass
Õhtuti tunnen vahel arvuti taga istudes, kuidas minu ümbert läheb kõik külmaks ja seda väga järsku. Tunnen reaalselt, et see saab alguse mu selja tagant ning levib lausa värinatena üle kogu keha ja muidugi see seletamatu tunne, et keegi seisab mu selja taga. Igastahes kui olen selja taha vaadanud, siis kedagi pole, aga mu näo krimpsutamise peale on külm sama äkitselt kadunud kui tuli (kas see võib olla selle aasta alguses siit ilmast lahkunu, kes oli mulle kallis?).

Täpselt seda sama tundsin mina paar päeva peale vanaema surma. Tegelikult juhtus seda järgneva kuu jooksul päris mitmeid kordi. Esimene kord oli kõige jubedam, istusin ja rääkisin köögis vanematega juttu, järsku muutus kõik nii külmaks ja kananahk tuli ihule. Ja ma nagu otseselt tundsin et see on vanaema, kes seal minu selja taga viibib. Ma selja taha vaadata ei julgenud.. kuid kõik kadus sama äkki nagu oli alanud. Kuskil 10 sekundit kõige kauem korraga. Ja vanemad ei tundnud mitte midagi.

Spirit, seda "kukkumist" ja võpatamist kogen ma pm iga päev, lihtsalt tukkuma jäädes ehmatan üles vms. Minu silmis ei ole see ka midagi paranormaalset.

Keegi siin mainis et tal sõbrad mõtlevad ja tema ütleb välja. Minuga on päris tihti samad lood, see ajab kohati hirmu nahka sest mind vaadatakse imelikult. Paari inimesega näiteks telefonis on täitsa võimatu rääkida, sest me räägime täpselt sama juttu korraga. Ja isegi järsul teemamuutusel suudan ma alati sõna sõnalt sama teksti hakata rääkima mis tema. See on lihtsalt ebanormaalne. Vb hingesugulus? Vot ei tea.

Aga paranormaalseid juhtumeid on mul küll veel olnud. Esimene selline juhtum mida mäletan, juhtus tartus. Elasime kesk tänaval vanas puu majas. Olin suurde tuppa endale aseme teinud et venda koju oodata. Ma ei tea miks, aga pidevalt ikka ronisin tema tuppa magama hoopis jms. Igaljuhul vend koju ei tulnud sel ööl, kuid millegi pärast ärkasin keset ööd lampi üles. Vedelesin voodil ja mõtlesin. Ühel hetkel aga hakkas keegi mult tekki pealt kiskuma. Ehmatus oli suur, pigistasin silmad kinni suurest hirmust ja tõmbasin teki kõvasti üle pea. See sikutamine kestis veel oma pool minutit ja siis oli jälle täielik vaikus. Ei mingeid samme, ei mingeid hingamishääli. Lihtsalt vaikus. Ikka päris kõhedaks võttis, sellel ööl ma rohkem sõbra silmale ei saanudki.

Ja siis on olnud veel ukselingi alla vajumist, poole aasta jooksul päris tihedalt, kui ma üksi kodus olen. Üksi korteris olles olen saanud teises kapiotsas asuva puuasjandusega (puupulkadest kokku kleebitud mingi laste meistriteos) pikku pead jne.

Nägin jubedat und, sellist, kus mingi nähtamatu asi kiiresti lähemale tuli (see oli ilmselt käpukil, kuidagi unes tunnetasin kus ta on) ja siis üritas mingi naine mind ta eest ära viia. Eest me vist päris ära ei jõudnud, ei saanud aru, igatahes jõudis see asi päris lähedale ja siis hakkas mind aitav naine karjuma/kiljuma. See hääl kajas kaua peas, ja siis ärkasin ma üles. Oli tunne, nagu oleksin napilt pääsenud, aga millegipärast tundsin veel kellegi kohalolu. Kahtlustan, et olin täiesti kogemata ühe kurja vaimu välja kutsunud, ilmselt BM'i. (Bloody...)
Ma ei julgenud ennast järgmised 3 tundi liigutada, vaid ootasin kuni väljas valgeks läheb, et saaksin tule põlema panna.
Ei taha teadagi, mid oleks juhtunud, kui ma eest ära poleks saanud...

[Muudetud: 10-22-2009 Vixor]

Kas minu lugu ka para järgi lõhnab, otsustage ise.

Aastaid tagasi, siis kui Saku Suurhalli ehitati, siis olin ka mina seal objektil ametis. Kuna lähedal sööklat ei olnud ja ka Prisma valmistoidu põlgasime selle kalliduse tõttu ära, siis võtsime paarimehega lõunaks võileibu kaasa. Ühel ilusal päeval(varakevadel) unustas paarimees oma moonakoti koju ja tahtis siis lõuna aeg poodi minna. Kutsus ka mind kaasa. Pean tunnistama, et ma ei viitsinud minna, aga ta hirmsasti mangus, et tulgu ma ikka. No lõpuks ma nõustusin. Panin oma võileivad(õigemini munaga praetud leivad) siis ilusti kilekoti sees paneelide vahele ja läksime poodi. Endal oli selline imelik tunne...et kas ikka tagasitulles on need seal alles. Poes otsustas paarimees veel ka ajakirju uudistada ja käis ka riideid vaatamas. Mina pidevalt tuletasin meelde, et kõht tühi ja mida ta venitab. Temal aga oli aega küll.
Nonii, lõpuks sai ta siis oma ostud tehtud ja läksime siis objektile tagasi, et siis kuskil vaikses kohas keha kinnitada. Juba eemalt vaatasin, et asi kahtlane...vares nokkis midagi kilekotist. Ja oligi! Vares oli kilekoti paneelide vahelt välja tirinud ja maiustas nüüd eemal minu´munavõileibu... Arvata on, et sellel hetkel varises kokku minu plaan maitsvate munavõileibadega tühja kõhtu täita. Paarimees aga oli vaatepildist ja minu eelnevast jutust, et lähme ruttu objektile tagasi ülevoolavalt rõõmus ja kõkutas naerda. Mina aga tol hetkel vihastasin nii tema peale kui ka selle vargast varese peale. Ja oligi minu lõuna tolleks korraks läbi. Raha kaasas ei olnud ja kuna olin vihane, siis ka paarimehe pakutud piruka põlgasin ära, kuigi kõht oli hirmus tühi

Muideks, pärast, kui järele mõtlesin, siis see vares tiirutas terve hommiku seal meie ümber. Ei tea, kas ka munaleiva lõhna tundis või mis, aga ma ütlen veelkord, et ma kohe tundsin seda ette, et võileivad pihta pannakse. Mitte ei tahtnud ma paarimehega koos poodi minna ja kui seal olime, siis kiirustasin tagasi

Lugu lõhndab selle järgi, et Sa ei kuulanud oma sisetunnet, mis reeglina väga mööda ei pane

Seda, kas sisetunne para järgi lõhnab...? Ikka vast, sest kui niimoodi kogu aeg hakkad teadma, mis juhtub ja selle järgi ka käituma võib ju Sinu kohta täitsa selgeltnägija öelda.

Minu lugu on samasse kategooriasse, sisetunde kuulamine. Sõisime autoga (väga-väga ammu) poodi, autojuht oli selline pehmelt öeldes hulljulge. Ühe otsa sõitsin temaga kaasa, tagasi otsustasin tulla jalgsi. Lihtsalt ei tahtnud selle auto peale istuda, kuigi õnnetuse tõenäosus oli väike (väga lühike teekond).

Aga ikkagi juhtus. Auto oli katuse peal ja teelt väljas. Keegi õnneks viga ei saanud (auto läks küll mahakandmisele), aga see ei tähenda, et mina poleks saanud kui autos oleks istunud.

See oli vist teine või kolmas klass, kui ma oma kehalise kasvatuse riided kooli jätsin ja siis kuskil kella viie paiku järgi otsustasin neile minna. Oli sügisene aeg ja väljas hakkas juba hämaraks minema, kõndisin siis koolimaja juurde ja hakkasin küljeuksest sisse minema, kohe ukseśt sisse minnes on ees pikk koridor. Tõmbasin ukse lahti, panin tuled põlema ja ma nägin L. koidula pead enda poole hõljumas mööda koridori. Seisin seal nagu kivikuju ja panin siis kodu poole jooksu. Mul on see lihtsalt nii selgelt meeles, aga ma ei tea mida uskuda, kas ma lihtsalt kujutasin seda endale ette või oli see päriselt.

2 aastat tagasi juhtus selline asi, et ma istusin oam toas. Järsku keegi koputas, oli pime aeg. Ma ei läinud avama. Siis lasi kella. Astus sisse. Oli 5 minutit toas ja lahkus. Ma ei julgend ennast liigutadagi. Poole tunni pärast läskin suurde tuppa koera otsima. Koera polnud. Läksin enda tuppa tagasi. Järsku koer jooksis mu tuppa...
Täna 10. november kell 16.08 juhtus sama : keegi koputas, lasi kella. Ma ei avand. Tuli tuppa. Rääkisin kohe ühele sõbrale msnis. Ta ütles et ma läheks vaatama. Lõpuks läksin, kedagi polnud, aga ma ei kuulnud, et ka keegi oleks välja läinud. Mõne aja pärast korterist väljaspool keegi karjatas 2 korda ja siis käis mingi kõva raks.

+ on mul juhtunud veel teisigi asju . Ma elan kolmandal korrusel, kuid kuulsin, et mulle koputati aknale kunagi. Ja ükskord vaatasin üht pilti seinal, keerasin korraks pea ära ja vaatasin uuesti, seal oli mingi nägu.

Enda elamisrajooni kohta olen lugenud, et siin oli kunagi surnuaed.

Nii see ei ole kõik . Praegu kell 17.01 koputas keegi jälle, lasi kella, avas ukse tuli sisse, kõndis toas ja see kõik kadus järsku. Polnud enam kuulda midagi .

See on Tõsi, Mis BlackDream rääkis. Msnnis Räägib ta sellest,

Ma ei tea, kui paranormaalne see just on, aga ise ma tean, et mul on pagana tugev "kuues meel" või siis sisetunne, kuidas öelda. Igatahes ühest tänavavahest mööda kõndides vaatan alati paremale ja näen vilksamisi kellegi nägu mind kaugelt vaatamas (tavaliselt kuulan muusikat, niiet mingid helid mind pead pöörama ei sunni). Seda on juba mitu korda juhtunud ja iga kord kui sinna teejupile satun, tuleb see reaktsioon nagu esmakordselt, imelik igatahes.
Lapsena olen veel palju kujusid ja hääli tajunud, olgu need siis oigamised või varjud aknal või susside sahin minu magamistoas, õnneks on "nad" ära läinud

Ja ka see ei olnud veel kõik, mis tollel õhtul juhtus. 17.10 lõi mul arvutilt pildi eest ära, enam käima ei läind. Umbes tunni aja pärst hakas laua lamp vilkuma ja surisema, vahepeal kustus, surises edasi ja vilkus.

Tsitaat:Algselt postitas BlackDream
Ja ka see ei olnud veel kõik, mis tollel õhtul juhtus. 17.10 lõi mul arvutilt pildi eest ära, enam käima ei läind. Umbes tunni aja pärst hakas laua lamp vilkuma ja surisema, vahepeal kustus, surises edasi ja vilkus.

Mul jooksis 09.11 arvuti kokku ja kui välja lülitasin, siis järgmise päevani enam tööle ei läinud. Viisin remonti, mees lülitas arvuti sisse nagu midagi poleks olnud. Samal päeval rääkis ema, et ta töökaaslane, kes meie vastas majas elab, rääkis oma pesumasinast, mis vedru välja viskas. Tuli töömees ja lülitas pesumasina sisse nagu polekski midagi olnud. Lambi tuli teeb mul sageli nii, et suriseb ja vahepeal kustub. Aga läheb ise põlema tagasi.
Mingi kahtlane masinate ja elektri värk siis

need meie pisikesed elektritarbijad on õhk maailma kõige suurema kiirendiga Shveitsis võrreldes, mis samuti seiskus salapärasel kombel

Euroopa tuumauuringute keskuses CERNis asuva maailma kalleima teadusaparaadi, suure hadronite põrkuri (Large Hadron Collider – LHC) seisatas oletatavalt maaväline vääramatu jõud...

Tsitaat:Algselt postitas iitt

need meie pisikesed elektritarbijad on õhk maailma kõige suurema kiirendiga Shveitsis võrreldes, mis samuti seiskus salapärasel kombel

Euroopa tuumauuringute keskuses CERNis asuva maailma kalleima teadusaparaadi, suure hadronite põrkuri (Large Hadron Collider – LHC) seisatas oletatavalt maaväline vääramatu jõud...

Mõh:o Kus? Mis? Millal? Ja nii edasi...