Kes leiutas nätsu?

Ehk olid need meie hõimuvelled soomlased? Derby Ülikooli üliõpilane Sarah Pickin leidis väljakavamistel Lääne-Soomes tüki muistset "närimiskummi", millel olid sees selged hambjäljed. See "kumm" oli valmistatud ... kasepigist.

Ääremärkused:
1. Selgub, et Nokia polnudki esimene soome leidus!
2. Ehk polnud "pigikumm" üldsegi soomlaste leidus, aga olgu teiste kiitmine teiste asi - meie kiidame ikka omi soome-ugrilasi.
3. Üks isiklik maitsekogemus kinnitab, et ....söömise traditsioon Soomes väga elujõuline on. Selleks oli esmakordne kohtumine lagritsakommidega - nende mustade salmiaagimaitseliste junnikeste asemel nätsuksin ma kasetõrva küll vist meelsamini.

Wikipedias peetakse ka nätsu autoriteks soomlasi:
"Chewing gum, in various forms, has existed since at least the Neolithic period. A 5,000 year old chewing gum with tooth imprints, made of birch bark tar has been found in Yli-Ii, Finland. The birch bark tar of which the gums were made is believed to have antiseptic properties. ... Later forms of chewing gums have been used in Ancient Greece. The Greeks chewed mastic gum, made from the resin of the mastic tree.... Many other cultures have chewed gum-like substances made from plants, grasses, and resins. The American Indians chewed resin made from the sap of spruce trees. The New England settlers picked up this practice, and in the early 1880s attempts were made to commercially market spruce gum."

Siinpool lahte ilmunud kirjanduses on üldtunnustatud nätsueellaseks seni vist rohkem beetlit peetud.
Tsiteerides saksa etnograafi Julius E. Lipsi raamatut "Asjade algusest" (e.k.1968) lk 168-169: "Moodsa närimiskummi primitiivseks eelkäijaks on esijoones areekapähklist saadud beetel -- erakordselt kõrgesti hinnatud naudinguvahend Melaneesia, Mikroneesia, Ida-India ja Malai poolsaare pärismaalaste juures. India kaupmehed viisid selle ergutava aine sisse Ida-Aafrikasse, kus see on ikka veel väga armastatud.
Beetlit närivate rahvaste juures pakutakse meeldivale külalisele alati külalislahkuse tähisena tüüpiline beetlipakk, mis koosneb beetelpiprataime värskest lehest, millesse on mähitud pulbristatud areekapähkli ja lubja või korallipulbri segu. Maitselt on see värskendav ja kibe, kuid värvib kahjuks pideval kasutamisel hambad mustaks ja annab igemeile ebameeldiva pruuni värvuse. Beetlipakke säilitatakse mitmesuguse kujuga ilusasti nikerdatud või muul viisil kaunistatud mahuteis."

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Ehk olid need meie hõimuvelled soomlased? Derby Ülikooli üliõpilane Sarah Pickin leidis väljakavamistel Lääne-Soomes tüki muistset "närimiskummi", millel olid sees selged hambjäljed. See "kumm" oli valmistatud ... kasepigist.
.........
3. Üks isiklik maitsekogemus kinnitab, et ....söömise traditsioon Soomes väga elujõuline on. Selleks oli esmakordne kohtumine lagritsakommidega - nende mustade salmiaagimaitseliste junnikeste asemel nätsuksin ma kasetõrva küll vist meelsamini.

Tegelikult meeldiks Soome variant mulle isiklikult beetlist isegi rohkem.
Ja muide, lagrits on minu suur lemmik -- laevapoest ostan ma alati kõige suurema paki lagritsakomme kindlasti ära, eelistatavalt just nende mustade junnidega

Muudetud: 20-8-07 kell 17:39:49 ilus

Tehke nii. Võtke männipuu küljest ära kuivanud vaikku, pange suhu ja hakake seda kibedat läbi hammaste välja sülgama, samal ajal ettevaatlikult närides. U. minuti kahe pärast saate sellise närimiskummi millega võib kas või mulle teha. Olen seda korduvalt ise proovind, üks soome vanaeit õpetas.

võtke tahkunud kuid päris läbipaistev kuuse või männi vaik. Mõnus kogus kohe.

kuumutage seda ... nt. potis ja ennäe ..lähebki sama valgeks kui näts ise.

nüüd lisage oma maitse järgi aineid nt. suhkur. Palju ei või panna siis hakkab kogu värk hammaste külge.

Kui paras kogus on siis on tulemus nagu poest ostes


üks vaik kõik

Aga üks nätsuga seotud asi on küll, mis eest soomlasi kiita maksab - ksülitool (kasesuhkur). Kuigi avastamise au vist siiski (erinevalt Wikipedia väitest) soomlastele ei kuulu. Küll aga selle demonstreerimine ja laialdane rakendamine, et ksülitooliga magustatud näts hammastele hää on.
(Olgu siis nende lagritsakommidega nagu on - maitse üle ju ei vaielda )

Tundrakasest keedetud pigi on kasutanud närimiseks kõik põhjarahvad...Ju velled-soomlased kombe üle võtnud saamidelt-koltadelt...Lapu Tarkadelt
Kasetõrval, tuhal, mahlal...kasepaha keedusel üldtuntud põletikuvastane ja antiseptiline toime... N. Vene Armee tervishoid seisis kahel võimsal sambal...Briljantiinjoodil ja Vi¹nevski salvil. See viimane oli põhiline "frunkuli-karbunkuliravim" ja toodetud kasepaha tuhast.
Põhjarahvastel oli tihtigi hammaste...igemetega probleeme. Skorbuut. Vaatamata põdra soolesisuga maiustamisele....
Siis saadigi leevendust igemepõletikele kasetõrva mälumisega...

P.S.
Ei kasetõrva ega kuusevaiku pole proovinud...beetle- areekapähklit koos laimiputke ja korallijahuga küll...Papua Uus Guineas lõppesid kõik söömaajad sellega...nagu kohviserveerimine... Paha oli...mitte just nii paha kui "Laku Pekka", aga kole ikkagi...

Muudetud: 21-8-07 kell 23:12:39 zed

Inimkond on progressi teel astunud olulise sammu ja muidugi ei hoia ka meedia seda vaka all - leiutatud on näts, mis kuhugi kinni ei jää - ei prilllaua, priimuse paruka ega pedagoogi püksitagumiku külge. Kellele sellist küll vaja oli!?

Ohh, minu lemmikteema. Näts on üks igati tänuväärne asi ja seda närin ma iga päev, pole vahet, kes selle avastanud/leiutanud on...See oleks üsna tore kui selle on avastanud meie põhjanaabrid, mida ma ka loodan.

kas ma eksin, kui ütlen, et taruvaik on ka nagu näts?
suhteliselt maitsetu..aga siiski nätsutatav vist

Tsitaat:Algselt postitas: Lenore
kas ma eksin, kui ütlen, et taruvaik on ka nagu näts?
suhteliselt maitsetu..aga siiski nätsutatav vist

Täpselt ei mäleta, aga vist tõesti oli ka taruvaik midagi nätsulaadset...

mu ema rääkis, et nemad lapsena (sõjajärgsed lapsed) närisid nätsuna kirsipuu vaiku. Ei teagi, kas see oli nende oma idee või on sel mingi põlvest-põlve käiv traditsioon ka taga.

Näts on natuke üle 100-aasta vanune + nätsu sisse pandi kummi, piparmünti, aniisi ja mingit mahla ka. Esimene nätsuvabrik valmis 1900 aasta.

Olen kuulnud, et vanad eestlased kasutasid nätsuna meekärgi.

Tsitaat:Algselt postitas: protsent
Olen kuulnud, et vanad eestlased kasutasid nätsuna meekärgi.

On neid isegi nätsutatud ... aga tõsi, ega ma väga noor ka enam ei ole!