Tõendid, et inimene ei pärine neandertaallastest - tundmatud

Morgan - "tagumistesse soppidesse" seda tähendabki, et midagi sulle ei anna ehk lugesin ja eemaldusin teemast. Mis seal toimus ei tea - mis olid hüppe detailid ei mäleta ja rohkem sellel teemal ei vaidle sest ÜHE korra juba ütlesin sulle - lugesin läbi mitmed allikad - leidsin, et asi on intrigeeriv kuid mitte sedavõrd, et sellesse süveneda ja sellel teemal vaidlema hakata. Oli SEEKORD see sinu jaoks piisavalt lihtne ja arusaadav ?

Ei olnud. Kuivõrd sa ka ise tunnistad, et asi oli intrigeeriv, siis tunnen ka mina end asjast intrigeerituna. Selline teemast taandumine jätab aga mulje, et tegelikult ei ole midagi öelda ja võimalik, et selliseid materjale ei olegi olemas. Selline on minu arvamus, tee sina, mis soovid.

Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia

Tsitaat:Algselt postitas: RaulAga üldiselt olen ma arusaamisele jõudnud, et inimesest kõrgemat ei leidu Universumis.

Palju huvitavam, kui teadmine, et oled sellisele arusaamisele jõudnud, oleks teadamine, et kuidas?

Mõeldes

Geoloogid leidsid jalajäljed, mille vanus on 570 miljonit aastat ja mida peetakse maailma vanimateks.

Jäljed leiti USAs Nevadas Goldfieldis asuvalt kaljult, mis kunagi oli madal merepõhi, edastab AFP.

Teadlaste sõnul jättis jäljed jalgadel liikunud ja hingamiseks kopse kasutanud isend.

Uus leid näitas, et varajased organismid liikusid veest maale seniarvatust 30 miljonit aastat varem.

See olend jättis endast maha kaks paralleelest jäljerida. Ta astus pehmesse, merejäänuseid sisaldanud pinnasesse, hiljem see paik kivistus, selgitasid geoloogid.

Uurijate sõnul arvati seni, et enne kambriumi plahvatust asustasid maad ainult mikroobid ja ainuraksed ehk pehmekehalised organismid. Skeletiga organismid tekkisid alles kambriumis.

See leid viib mõttele, et juba kambriumi eelsel perioodil võis olla hulkrakseid ja skeletiga organisme nagu näiteks korallid, lülijalgsed ja lameussid, lausus Ohio ülikooli teadlane Loren Babcock.

Babcock jätkas, et sammud jätnud isendit on raske kindlaks teha, kuid see võis olla mingit liiki lülijalgne.
;Samas võis see olla ka mõni saja- või ka tuhandejalgne või isegi jalgadega uss. Selle looma keha oli umbes pintslivarre jämedune ja tal olid tundlakarvadega kaetud jalad, arvas teadlane.

2002. aastal leiti Kanadast olendi jäljed, mis pärinesid kambriumi ajastust ja mille vanust hinnati 520 miljonile aastale. Hiinast on leitud aga isendi jäljed, mis võivad olla 540 miljonit aastat vanad.

;Meie leid võib skeptitsismi esile kutsuda, sest siiani ei ole leitud jälgi, mis pärineksid kambriumieelsest perioodist. Uus leid aga lubab oletada, et juba enne KAMBRIUMI PLAHVATUST, suure hulga erinevate skeletiga hulkraksete peaaegu üheaegset ilmumist, leidus organisme, kes liikusid jalgadel, lisas Babcock.

Kambrium on vanaaegkonna vanim ajastu, algas umbes 542 miljonit aastat tagasi ja kestis umbes 54 miljonit aastat. Praeguse lõunapoolkera mandrid moodustasid koos Gondvana hiidmandri, ajastu alguses lõppes Baikali kurrutus.

Kambriumi ajastu alguses ilmusid skeletiga varustatud hulkraksed loomad. Nende järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega kambriumi plahvatuseks. Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes lühikese aja jooksul kiiresti.

Muudetud: 6-10-08 kell 23:35:46 villu

Kes teab geneetikast miskit? Tahaks teada, mitu alg-geeni on inimkonnal - või alg-geenitüüpi.

Ühel ammusel rännakul sattusin jälgima inimkonna teket. Tegemist oli taotlusliku rändega, elik eesmärk oli minna nii kaugele tagasi kui võimalik. Sain sealt teadmise, et inimkonnal on 5 nn. esiema, isasid on rohkem - neid nägin seitset.

Seda geeniküsimust olen aegajalt erinevates kohtades esitanud, aga pole olnud ühtegi, kes oleks vastuse andnud. Äkki keegi teab.

Neid geeni küsimusi on oma raamatutes arutanud ja aretanud Sitchin. Soovitan lugeda. Minu teada aga see raamat kus geneetika käsil täpsemalt ei ole vist veel eesti keeles ilmunud.

Tsitaat:Mida, muideks, ennustab evolutsiooniteooria (kõiki muid vajalikke teooriaid appi võttes) Maa looduse arengu kohta järgmise miljoni kuni miljardi aasta jooksul?

Evolutsiooniteooria tegeleb evolutsiooni mehhanismide uurimisega, seega otseselt ei ennusta see eluslooduse tulevase arengu kui sellise kohta midagi. Nagu varemgi on jutuks olnud - see, mismoodi täpselt elusloodus minevikus arenes, mis rühmast mis tekkis ja millal - see ei ole evolutsiooniteooria.

Teadmisi evolutsiooni kohta ära kasutades ja olemasolevate organismirühmadega kõrvutades saab muidugi mingil määral ennustada, mis tulevikus võiks juhtuda, sellest on ju isegi üks ilus filmisari tehtud, mis praegu poes müügil. See on siiski rohkem populaarteaduslik fantaasiasari ja ei tähenda, et just niimoodi lähebki.

Tsitaat:Minu küsimus (igasuguseid keerutamisi kõrvale jättes) on selles, et mis siis kambriumis (eelkõige) toimus: kas diversifitseerumine või diferentseerumine - kas elupuu hargnemine mõnekümneks (või palju neid seal oli) võimsaks haruks või olemasolevate harude vahele suure arvu uute oksade kasvamine.

Kas neid kahte saab ikka objektiivselt eristada? Kas liik on oks või haru, kas hõimkond on oks või haru? See kisub väga subjektiivseks.

Nagu öeldud, tekkis sel perioodil hunnik hõimkondi, mida varasemates kihtides ei täheldata. Loomulikult ei ole iga hõimkond ka ainult ühe liigiga esindatud ja kuna evolutsioon toimub populatsiooni tasandil, siis iseenesestmõistevalt toimus ulatuslik liigitekke puhang.

Tsitaat:Mida, muideks, ennustab evolutsiooniteooria (kõiki muid vajalikke teooriaid appi võttes) Maa looduse arengu kohta järgmise miljoni kuni miljardi aasta jooksul?

Tsitaat:Minu küsimus (igasuguseid keerutamisi kõrvale jättes) on selles, et mis siis kambriumis (eelkõige) toimus: kas diversifitseerumine või diferentseerumine - kas elupuu hargnemine mõnekümneks (või palju neid seal oli) võimsaks haruks või olemasolevate harude vahele suure arvu uute oksade kasvamine.

Kuidagi väga tuttavad küsimused ... kes neid küll küsis?

Tsitaat:Algselt postitas: Kivikas
Evolutsiooniteooria tegeleb evolutsiooni mehhanismide uurimisega, seega otseselt* ei ennusta see eluslooduse tulevase arengu kui sellise kohta midagi.

Ok ... ehk on miskit tulu sellisestki teooriast ... ehkki kuskilt olen lugenud, et igasuguse teadusliku teooria eesmärgiks on kontrollitavate ennustuste tegemine. Mis on Sinu määratletud evolutsiooniteooria objektiks? Mikroevolutsioon? Kas kunagi saaks-võiks olla miski teooria, mis vastaks ülaltsiteeritud küsimusele Maa biosfääri kui terviku tekke ja arengu kohta? Võiks see olla siis evolutsiooniteeoria miski edasiarendus? Kui praegu olemasolev on vaid selline tagantjärele tarkus, mille abil õnnetub vaid kunagi juba toimunut seletada, millel aga puudub prediktiivne võime. Ma saan muidugi hästi aru raskusest, et üksikobjekti (Maa elusloodus ja selle fossiilsed jäljed) uurimise baasil on ehk raske üldist teooriat välja töötada. [Siinkohal rääkimata inimlikust ajamastaabist, mis lubab küll jälgida bakterite ja äädikakärbse, ehk mõnede veel seal, mutatsioone ja evolutsiooni aga muidugi mitte biosfääri tervikuna hõlmavaid protsesse huvi pakkuvate aegade jooksul]. Või pead sellist üldist teooriat ehk koguniste võimatuks?
*Aga kaudselt? Olukord tundub mulle sarnasena sellele, kui me Newtoni esimese seadus korral piirduksime vaid selle diferentsiaalse kujuga m(d2x/dt2)=F(x) ega püüagi teda integreerida selgitamaks süsteemi liikumist lõplike aegade jooksul. Oletan muidugi, et Sinu poolt määratletud evolutsiooniteeorias paraku polegi midagi "integreerida" - tulemused on selleks liiga üldsõnalised/fragmentaarsed - mis muudab teooria muidugi "tugevaks", st raskelt falsifitseeritavaks.

Tsitaat:Nagu varemgi on jutuks olnud - see, mismoodi täpselt elusloodus minevikus arenes, mis rühmast mis tekkis ja millal - see ei ole evolutsiooniteooria.
Teadmisi evolutsiooni kohta ära kasutades ja olemasolevate organismirühmadega kõrvutades saab muidugi mingil määral ennustada, mis tulevikus võiks juhtuda, sellest on ju isegi üks ilus filmisari tehtud, mis praegu poes müügil. See on siiski rohkem populaarteaduslik fantaasiasari ja ei tähenda, et just niimoodi lähebki.

Jah muidugi (veelkord) - ükskikjuhtumi põhjal on raske üldist teooriat püsti ajada. Seda enam on muidugi aktuaalsed maavälise elu otsingud.

Tsitaat:Kas neid kahte saab ikka objektiivselt eristada? Kas liik on oks või haru, kas hõimkond on oks või haru? See kisub väga subjektiivseks. Nagu öeldud, tekkis sel perioodil hunnik hõimkondi, mida varasemates kihtides ei täheldata. Loomulikult ei ole iga hõimkond ka ainult ühe liigiga esindatud ja kuna evolutsioon toimub populatsiooni tasandil, siis iseenesestmõistevalt toimus ulatuslik liigitekke puhang.

Oletan, et kaasaegne bioinformaatika (pole väga kursis paraku) võimaldab eri liikide geneetilist "kaugust" juba märksa täpsemalt mõõta, mille põhjal saaks ehk ka sellele küsimuse konkreetsemalt (kvantitatiivsemalt) läheneda - et mida saab ja mida ei saa objektiivselt eristada ja kuidas "elupuu" topoloogiat tänapäevasel tasemel kirjeldada. Ei taha Su kriitikale üldse vastu vaielda, aga ta on ebakonstruktiivne ja mitteedasiviiv, väites, et kõik on kokku "üks pudru ja kapsad".

Tsitaat: ehkki kuskilt olen lugenud, et igasuguse teadusliku teooria eesmärgiks on kontrollitavate ennustuste tegemine. Mis on Sinu määratletud evolutsiooniteooria objektiks? Mikroevolutsioon?

Need ennustused ei pea alati puudutama tuleviku üksikasjalikku kirjeldamist.

Evolutsiooniteooria teeb suurepäraseid ennustusi selle kohta, kust võiks otsida ühe või teise nakkushaiguse puhangu algkollet, kust leida seda või teist üleminekufossiili, milliseid seniavastamata tunnuseid peaks ühel või teisel organismirühmal esinema, arvestades nende evolutsioonilist sugulust teiste rühmadega, pluss igasugused sügavamad tehnilised ennustused populatsioonide omavaheliste suhete, dünaamika ja palju muu kohta.

Tsitaat: Kas kunagi saaks-võiks olla miski teooria, mis vastaks ülaltsiteeritud küsimusele Maa biosfääri kui terviku tekke ja arengu kohta?

Pead seda küsimust veidi täpsustama. Mille kohta see teooria peaks täpsemalt käima?

Tsitaat: biosfääri tervikuna hõlmavaid protsesse

Sihukesed uurimused on hulga eri teadusaladelt pärinevate teooriate ja uurimuste koostöö, mitte üks konkreetne teooria.

Ei maksa unustada, et evolutsiooni aluseks on juhuslikud mutatsioonid. See juhuslikkuse komponent teeb tuleviku ennustamise raskeks, kui mitte võimatuks.

Tsitaat:kaasaegne bioinformaatika (pole väga kursis paraku) võimaldab eri liikide geneetilist "kaugust" juba märksa täpsemalt mõõta,

Kahjuks ei ole kambriumi loomade kohta geneetilisi andmeid kusagilt võtta.

Muudetud: 12-10-08 kell 15:59:01 Kivikas

Tsitaat:

Tsitaat: Kas kunagi saaks-võiks olla miski teooria, mis vastaks ülaltsiteeritud küsimusele Maa biosfääri kui terviku tekke ja arengu kohta?

Algselt postitas: Kivikas
Pead seda küsimust veidi täpsustama. Mille kohta see teooria peaks täpsemalt käima?

No küsiks mõningaid lihtsaid asju - nt Maa-sarnasel planeedil elutekkeks keskmiselt kuluv aega (ega aegade jaotusest kah ära ütleks), kõigi liikide arvu ajaline dünaamika planeedil, ehk veel mõnda sellist ...

Tsitaat:

Tsitaat: biosfääri tervikuna hõlmavaid protsesse

Sihukesed uurimused on hulga eri teadusaladelt pärinevate teooriate ja uurimuste koostöö, mitte üks konkreetne teooria. Ei maksa unustada, et evolutsiooni aluseks on juhuslikud mutatsioonid. See juhuslikkuse komponent teeb tuleviku ennustamise raskeks, kui mitte võimatuks.

Sellega täitsa nõus olles ... ja siis ei tuleks kreatsionismile ja ID-le vastandada mitte evolutsiooniteooriat vaid evolutsionismi, mis on küll evolutsiooniteooriale (ja veel mõnele teisel teaduslikule teoorial) tuginev, kuid mitte sellele taanduv / sellest (teaduslikus mõttes rangelt) tuletatav maailmavaade (filosoofiline doktriin). Mis juhuslikkusesse puutub, siis on teadus sellega varemgi kokku puutunud ja edukalt hakkama saanud (statistiline füüsika) - loobudes küll eesmärgist uuritavaid süsteeme detailselt kirjeldada, tuues aga välja teatud üldised (keskmistatud) karakteristikud, mis juhusest nii väga enam ei sõltugi. Muidugi peaks selles küsimuses statistiliseks ansambliks olema Maa-sarnaste planeetide suurem kogum ja tulemusi saaksime meie Maale rakendada ikka eeldusel, et on tegemist ansambli enam-vähem tüüpilise esindajaga (antroopsusprintsiibi abil saab siia muidugi täiendava nüansi juurde keerutada).

Tsitaat:

Tsitaat:kaasaegne bioinformaatika (pole väga kursis paraku) võimaldab eri liikide geneetilist "kaugust" juba märksa täpsemalt mõõta,

Kahjuks ei ole kambriumi loomade kohta geneetilisi andmeid kusagilt võtta.

Ega ma neid (eelkõige) silmas pidanudki. Pigem seda, ei kui Sa loed traditsioonilise taksonoomilise jaotuse (liik, perekond, sugukond, selts ...) subjektiivseks, siis peaks tänapäevane geenianalüüs andma juba märksa täpsemad vahendid "elupuu" struktuuri kirjeldamiseks, sh ka selleks, ka seal saab mingeid "harusid", "oksi" jms välja tuua. Mille baasil siis saaks täpsemalt edasi rääkida.

Tsitaat:ja siis ei tuleks kreatsionismile ja ID-le vastandada mitte evolutsiooniteooriat vaid evolutsionismi,

Üldiselt öeldes sellist asja nagu "evolutsionism" ei eksisteerigi. Seda sõna võib pigem leida kuskilt kreatsionistlikelt propagandalehtedelt, eesmärgiga jätta mulje, nagu oleks tegemist mingi ideoloogiaga. Mis maailmavaadet võiks sellisel kujul ehitada? Võiks ju ka luua maailmavaate nimega gravitatsionism, mis põhineb laias laastus gravitatsiooniteoorial, kuid on laiem filosoofiline doktriin.

Tsitaat: tuues aga välja teatud üldised (keskmistatud) karakteristikud, mis juhusest nii väga enam ei sõltugi

Selliseid asju saab teha, siia alla võiks kuuluda näiteks populatsioonide muutumise modelleerimine keskmist mutatsioonikiirust arvestades.

Tsitaat:Maa-sarnasel planeedil elutekkeks keskmiselt kuluv aega (ega aegade jaotusest kah ära ütleks), kõigi liikide arvu ajaline dünaamika planeedil, ehk veel mõnda sellist ...

Elu tekkimise küsimus väljub evolutsiooniteooria raamidest, aga kuna jutt on laiemast üldteooriast, siis olgu pealegi.

Kõigepealt võiks leida mõne planeedi, kus veel elu on, siis saaks asja ilmselt märksa paremini uurida. Samas tundub mulle, et eriti suurt edu selliste keskmiste paikapanemisel oodata ei ole - liiga palju on juhuslikkuse komponenti sees. Alustades sellest, et mis üldse on Maa-sarnane planeet? Kas keemiline koostis peab olema täpselt selline, nagu oli Maal ammustel aegadel? Jne.

Liikide hetkearv sõltub ka lugematutest teguritest, näiteks kliimast, mandrite liikumisest jms, mis on ilmselt igal planeedil erinevate tsüklitega, muuhulgas ka suurest portsust juhusest, nii et mingi harju keskmise leidmine on ilmselt üsna lootusetu.

Tsitaat: Pigem seda, ei kui Sa loed traditsioonilise taksonoomilise jaotuse (liik, perekond, sugukond, selts ...) subjektiivseks, siis peaks tänapäevane geenianalüüs andma juba märksa täpsemad vahendid "elupuu" struktuuri kirjeldamiseks, sh ka selleks, ka seal saab mingeid "harusid", "oksi" jms välja tuua.

Geneetilise analüüsiga saadud kaugused ei ole ilmtingimata sobitatavad meie mõistetega liik, perekond jne. Elusloodus on dünaamiline, seetõttu ongi igasugused jaotamised liikideks jms täiesti subjektiivsed ja mitteuniversaalselt rakendatavad. Kui kahe selge liigi vaheline geneetiline kaugus on x, siis ei tähenda see veel teiste liikide puhul, et kõik populatsioonid, mille vaheline geneetiline kaugus on x, on kindlasti eri liigid. Siin tuleb jälle mängu terve rida nüansse, mis lõppkokkuvõttes on tingitud lihtsast tõsiasjast, et liike polegi olemas, vaid on populatsioonide pidevad muutuste jadad.

Jättes ära need paljukordsed tsiteeringud (kursiiv - Sinu tekst, Kivikas):

1. Kui evolutsiooniteooria teeb suurepäraseid ennustusi selle kohta, kust võiks otsida ühe või teise nakkushaiguse puhangu algkollet, ... (ja palju muid konkreetseid probleeme) ning tegeleb evolutsiooni mehhanismide uurimisega, seega otseselt ei ennusta see eluslooduse tulevase arengu kui sellise kohta midagi [aga mineviku kohta?] siis ei pretendeerigi ju ta vastuhakule kreatsionismile ja/või "intelligentdisainile" kes just selliste elu tekke ja arengu väga üldiste küsimustega tegelevad ja väidetavaid lahendusi-vastuseid pakuvad. Või kuidas siis seda "vastuhaku" ideelist baasi nimetada? On see mingi muu teadus ... või ideoloogia või usk või mis iganes?

2. Elu tekkimise küsimus väljub evolutsiooniteooria raamidest, aga kuna jutt on laiemast üldteooriast, siis olgu pealegi. Kõigepealt võiks leida mõne planeedi, kus veel elu on, siis saaks asja ilmselt märksa paremini uurida.
Küllap sellest see huvigi neid leida ..
Samas tundub mulle, et eriti suurt edu selliste keskmiste paikapanemisel oodata ei ole - liiga palju on juhuslikkuse komponenti sees. Alustades sellest, et mis üldse on Maa-sarnane planeet? Kas keemiline koostis peab olema täpselt selline, nagu oli Maal ammustel aegadel? Jne. Liikide hetkearv sõltub ka lugematutest teguritest, näiteks kliimast, mandrite liikumisest jms, mis on ilmselt igal planeedil erinevate tsüklitega, muuhulgas ka suurest portsust juhusest, nii et mingi harju keskmise leidmine on ilmselt üsna lootusetu.
Paljude juhulike komponentide koosmõjuga saab statistika suurepäraselt hakkama - tulemuseks on normaaljaotus. (Ei - muidugi ei taha ma väita, et see kõik lihtne oleks antud probleemi korral.) Ja kui keskmistest ei piisa, tuleb muud jaotuse karakteristikud mängu võtta - kuni piisavalt täpselt määratud jaotuste endini. Ja kas ei jõua me Sinu tõstatatud probleemide ees alla vandudes järelduseni, et elutekke ja arengu üldiseid (planetaarseid) protsesse ongi lootusetu teaduslikult kirjeldada (nende kohta mingeid sisukaid ennustusi võimaldavaid mudeleid koosatada) ja siis ... on see juba usu küsimus, kas emake loodus, isake jumal või vanemad tulnukõed ja -vennad.

3. Geneetilise analüüsiga saadud kaugused ei ole ilmtingimata sobitatavad meie mõistetega liik, perekond jne. Elusloodus on dünaamiline, seetõttu ongi igasugused jaotamised liikideks jms täiesti subjektiivsed ja mitteuniversaalselt rakendatavad. Kui kahe selge liigi vaheline geneetiline kaugus on x, siis ei tähenda see veel teiste liikide puhul, et kõik populatsioonid, mille vaheline geneetiline kaugus on x, on kindlasti eri liigid. Siin tuleb jälle mängu terve rida nüansse, mis lõppkokkuvõttes on tingitud lihtsast tõsiasjast, et liike polegi olemas, vaid on populatsioonide pidevad muutuste jadad.
Millest ma aga ei tahaks teha järeldust, et taoliste jadade analüüsiks ei saaks kasutada (olemaolevaid või veel leiutamist vajavaid) rangeid matemaatilisi meetodeid - mis vabastaksid meid subjektiivsusest.

Gruusiast leitud 1,8 miljoni aastased luud aitavad inimese põlvnemislugu paremini ette kujutada.

Teadlased kirjeldavad ajakirja Nature viimases numbris nelja osaliselt säilinud skeletti, millel leidub nii primitiivseid kui ka tänapäevaseid jooni. Need homo erectuse liigi esindajad võisid kuuluda ühte esimestest rühmadest, mis Aafrikast mujale maailma välja rändas.

Homo erectuse fossiile on leitud mitmelt poolt Aasiast ja Indoneesiast. Tavaliselt saadakse ühest leiukohast ainult mõned üksikud luud, aga üheksakümnendate aastate alguses Gruusias päevavalgele tulnud Dmanisi leiukoht on inimese põlvnemise uurijatele tõeline varakamber. Sealt on nüüd igal aastal uusi fossiile leitud. Teadlaste jaoks on eriti oluline võrrelda ühel ja samal ajal ühes ja samas paigas elanud isendeid omavahel.

David Lordkipanidze Tbilisis asuvast Gruusia Rahvusmuuseumist ja ta kolleegid kirjutavad, et leitud käe-, jala- ja lülisambaluude põhjal otsustades olid need neli viimati uuritud ürginimest suhteliselt väikest kasvu, umbes poolteist meetrit pikad ja 50 kilo rasked. Kere ja jäsemete proportsioonid olid neil üsna tänapäeva inimese moodi, jalgade ehituse poolest võisid nad päris pikki vahemaid läbida

Soovitan lugeda - antropoloogia ajaloost ehk miks me arvame mis on mis ja kes on kes

Leiud Itaaliast: neandertaallased olid arvatust nupukamad



Arheoloogilised leiud Lõuna-Itaaliast näikse viitavat, et neandertaallased suutsid uusi tehnoloogiaid omaks võtta ka iseseisvalt. See seab kahtluse alla aastakümneid püsinud arusaama, justkui võtnuks nood "primitiivsed ja paksu kolbaga koopaelanikud" igasugused nupukust vajanud elulised lahendused üle kaasaegselt inimeselt.

Sääraseid oletusi võimaldab Colorado ülikooli antropoloogiadotsent Julien Riel-Salvatore juhitud uurimistöö. Seitsme aasta vältel vaadeldi neandertaallaste asutsuspaiku Lõuna-Itaalias, keskendudes hääbunud Uluzzi kultuurile. "Põhimõtteliselt ma rehabiliteerin neandertaallasi. Nad olid üksjagu leidlikumad kui me seni neile omistanud oleme," rääkis Riel-Salvatore Science Daily vahendusel.

Põhja-Itaaliast on leitud 42 000 aasta taguseid märke homo sapiensile omistatud Aurignac'i kultuurist (mis muuhulgas kätkeb endas ühtesid vanimatest koopamaalingutest). Itaalia keskosa asustasid selleks ajaks juba sadakond tuhat aastat neandertaallased; ühtlasi tärkas Lõuna-Itaalias nende Uluzzi kultuur.

Riel-Salvatore tegi mitmel pool Lõuna-Itaalias kindlaks tollest ajast pärinenud ilmselt sihipäraselt teravdatud esemeid, ornamente, luust tööriistu ning võimalikke märke iidsete asukate kalal- ja jahilkäikudest. Tavapäraselt sääraseid tehnoloogiaid neandertaallastega ei seostata; oletatakse, et sedasorti kohastumused said toimuma üksnes kaasaegse inimese kaasabil. Ent Lõuna-Itaalia leiud ilmnesid piirkonnas, mis homo sapiensi asustusaladest selgelt kõrvale jäi, ehk – see näikse olevat veenev märk arvatavate neandertaali hõimude iseseisvast arenemisest.

Teisisõnu: viimasel viiekümnel aastal kinnistunud arusaam neandertaallaste primitiivsusest on kahtluse all. "See näitaks neid hoopis uues valguses," arutles Riel-Salvatore. "Humaniseeriks, kui soovite."

Riel-Salvatore oletab, et küllap surus tol ajal järsult muutunud kliima neandertaallased nurka: tuli kas omapäi kohanduda või välja surra. Leidude põhjal võisid hõimud heiteodade abil küttida väiksemaid jahiloomi, tegemaks tasa oma tavapärase saagi – suuremate jahiloomade – vähenemist.

Jässaka kehaga neandertaallaste säilmeid leiti esmakordselt Saksamaalt Neanderi orust 1856. aastal. Siiski on tänini ebaselge, kes nad täpselt olid, kuidas elasid ja kuhu kadusid. Riel-Salvatore ei usu teooriat, mille järgi kaasaegne inimene nad n-ö välja sõi. "Usun, et nad olid kaasaegse inimese alaliik, mitte omaette liik," mõtiskleb ta. "Olid siiski inimesed – olgugi et teist tüüpi. Ja me oleme ikkagi pigem vennad kui kauged sugulased."


http://teadus.err.ee/artikkel?id=2681&cat=26&pg=1

"Search for the Ultimate Survivor" on väga hea dok film, mis seda teooriat kinnitab. Soovitan!

Millal kadusid neandertallased?

Neandertallased tekitavad jätkuvalt segadust.

Antropoloogid vaidlevad selle üle, kas nad ristusid nüüdisinimestega või mitte. Ka pole selge, millal viimased neandertallased välja surid. Nad võisid Euroopas hääbuda seniarvatust palju varem, kinnitas Oxfordi ülikooli juhitud rahvusvahelise teadlaste rühma uurimus.

Viimased neandertallased elutsesid tõenäoliselt praeguse Hispaania aladel. Kõige nooremaid sealseid luuleide hinnatakse umbes 30 000 aasta vanuseks.

Üha rohkem teadlasi kipub arvama, et neandertallaste luud on väljakaevamistel saastunud ja seetõttu annab radioaktiivse süsiniku meetod nende vanuse hindamisel vale tulemuse. Ka on sel meetodil looduslikud piirid – analüüsitav süsiniku isotoop lagunebki täielikult umbes 30 000 aastaga.

Uued keemilised meetodid lubavad vanast luukoest paremini süsinikku eraldada. Neid kasutav Oxfordi ülikooli uurija Thomas Higham kontrollis Pürenee poolsaarelt pärinevate neandertallaste luuleidude vanusemääranguid. Nendest noorimat hinnati seni 36 000 aasta vanuseks.

Uueks dateerimiseks sobis vaid kahe leiukoha materjal. Need luud osutusid vähemalt 45 000 aastat vanaks.

Uus vanusemäärang seab kahtluse alla idee, et neandertallased elasid Euroopas koos Homo sapiensiga ning said ühiseid järglasi. Hispaaniasse jõudsid tänapäeva inimesed alles 42 000 aastat tagasi.

http://www.novaator.ee/ET/inimene/millal...rtallased/

Mitmed teadlased on seisukohal, et neandertallased nägid välja umbes nii:

(21-08-2009 19:15 )ayyu Kirjutas:  Gruusiast leitud 1,8 miljoni aastased luud aitavad inimese põlvnemislugu paremini ette kujutada.

Teadlased kirjeldavad ajakirja Nature viimases numbris nelja osaliselt säilinud skeletti, millel leidub nii primitiivseid kui ka tänapäevaseid jooni. Need homo erectuse liigi esindajad võisid kuuluda ühte esimestest rühmadest, mis Aafrikast mujale maailma välja rändas.

Homo erectuse fossiile on leitud mitmelt poolt Aasiast ja Indoneesiast. Tavaliselt saadakse ühest leiukohast ainult mõned üksikud luud, aga üheksakümnendate aastate alguses Gruusias päevavalgele tulnud Dmanisi leiukoht on inimese põlvnemise uurijatele tõeline varakamber. Sealt on nüüd igal aastal uusi fossiile leitud. Teadlaste jaoks on eriti oluline võrrelda ühel ja samal ajal ühes ja samas paigas elanud isendeid omavahel.

Teadlaste rühm analüüsis Gruusiast Dmanisi koopast leitud umbes 1,8 miljoni aasta vanust koljut. David Lordkipanidze Gruusiast asuvast Tbilisi rahvusmuuseumist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Science, et sellel tervikuna säilinud koljul on korraga mitmeid iseärasusi, mis arvati varem olevat eri inimliikide, nagu Homo habilise, Homo rudolphensise ja Homo erectuse tunnused.

Samast Dmanisi koopast on päevavalgele tulnud veel neli umbes samast ajajärgust pärit erinevat koljut ning need kõik on üksteisest üsnagi erinevad. Lordkipanidze ja kaasautorid väidavad aga, et need erinevused ei ole tegelikult suuremad, kui on erinevused viie erineva juhuslikult valitud tänapäevase inimese vahel või ka näiteks viie tänapäevase šimpansi vahel.

Seega väidavad nad, et tegelikult peaks ehk paari miljoni aasta eest Aafrikast väljarännanud ürginimesi käsitlema üheainsa liigina.

http://teadus.err.ee/komment?id=10373&cat=1&pgk=1

Panin selle uudise siia, kuna just siin on varem Dmanisi koopast leitust juttu.

http://www.elu24.ee/2640942/neandertalla...isinimesed
Neandertallased võisid rääkida nagu nüüdisinimesed

Lõuna-Aafrika Vabariigis Johannesburgi lähedal leiti koobas kivistunud inimsäilmetega, millest 15 kuulub senitundmatu inimliigi esindajatele, ütlesid teadlased neljapäeval evolutsiooniuuringute olulisest läbimurdest teatades

Veel ei teata ka, kui vanad need on, aga kindlad ollakse selles, et leid heidab inimese põlvnemisele uut valgust.

Luud leiti Johannesburgist 50 kilomeetrit loodes.«Sügav koobas, kust luud leiti, viitab võimalusele, et need paigutasid sinna teised inimesed, mis osutab «primitiivsete» inimliikide üllatavalt keerulisele käitumisele.»

Teadlaste sõnul sarnanevad leiu käe-, randme- ja jalaluud tänapäeva inimese omadele, aga aju suurus ja alakeha viitab palju varasematele inimliikidele.

«Homo naledi aju on pisike, umbes keskmise apelsini suurune, ja paikneb väga saleda keha otsas,» ütles John Hawks Wisconsin-Madisoni ülikoolist.

Säilmete põhjal oli homo naledi umbes 1,5 meetri pikkune ja kaalus 45 kilo.

http://maailm.postimees.ee/3323473/aafri...gi-sailmed

Lähtuvalt geneetikast ei ole neandertallane meie esivanemaks küll mitte. Neandertaali ja tänapäeva inimesega puhul tegu pigem ühisest esivanemast umb 500 000 aastat tagasi kaheks eri haruks lahknenud liinidega. See on ju ammu juba välja selgitatud. Hiljem on ilmselt küll olnud neandertaallaste ja tänapäeva inimeste vahelisi ristumisi ja segunemist. Kujutan ette see segunemine oli tihtilugu vägistamise tulemus. Kas ja kes keda vägistas, kas neandertaal H. sapiensi või vastupidi, jääb teadmata, kuid arvestades tänapäeva inimese agressiivsust siis... nojah.. ilmselt ka kütiti söödi üksteist. Tänapäeva inimene küttis ja sõi näiteks neandertaalid ära.

Neandertaallase dna uurimised on kinnitanud, et tegu oli täielikult inimesega.

(10-09-2015 17:15 )parim Kirjutas:  Neandertaallase dna uurimised on kinnitanud, et tegu oli täielikult inimesega.

ja kuda siis nii?

(10-09-2015 17:15 )parim Kirjutas:  Neandertaallase dna uurimised on kinnitanud, et tegu oli täielikult inimesega.

Inimese liigiga siiski. Neandertali inimene elas 390 000 – 25 000 aastat tagasi. Elas peamiselt koobastes, kasutas tööriistu ja jahivahendeid, oskas teha tuld, jahtis loomi ja mattis surnuid.
Neanderdallased olid lühikesed ja jässakad.
Nad surid välja millalgi 40 000 – 45 000 aastat tagasi. On kindlaks tehtud, et inimese ja neandertallase paaritumine oli haruldane või sündis selle tulemusel harva elujõulisi järglasi. Neandertallaste ja inimeste ühine esivanem on jäänud tundmatuks.
Nüüdisinimese ja neandertallaste eellaste lahknemine toimus kuskil ligikaudu 400 tuhat aastat tagasi.
Seni leitud fossiilide seast sobitub nimetatud ajalisse raamistikku inimese liikidest Homo heidelbergensis. Liigi skelette on leitud valdavalt Euroopast, ent ka Aafrikast ja sõltuvalt hinnangust ka Aasiast.
http://novaator.err.ee/v/uudis/de09fcbc-...482a3337df

Teemas mainitakse ka järgmist:

(28-07-2006 10:25 )Thoth Kirjutas:  Kõige hämmastavama teooria järgi on Homo Sapiens koguni aretatud tõug. Selliste hüpoteeside taustal võib ettevaatlikult väita, et Homo Neandertalis oli ebaedukas projekt, keda ei tasunud enam edasi arendada. Ja Homo Sapiens seevastu osutus edukaks. /---/Kui kõik oleks toimunud loomulikul teel ei otsitaks praegu inimkonna "puuduvat lüli" vaid kõlgutaks veel puu otsas ning muretsetaks ainult kõhutäie pärast. (Viimane näide oli puhtpiltlik ning ei viita inimeste ajaloole.)
Igatahes TÕENDEID on !!!