Jeesusest läbi dokumentalistika

panen siis selle mujal teemas kirjutatud kommi siia raamatututvustusse:

eelmine aasta ilmus lõpuks ka eesti keele tõlkes üks väga kuulus raamat *Jeesuse jälgedes*. autor: Gerhard Kroll.
raamat on ülimahukas, illustreeritud rohkete dokumentaalmaterjalide ja fotodega, geograafiliste plaanide, kahe tuhande aasta taguste ajalootõenditega, keisrite, kuningate, nelivürstide, prokuraatorite nimede ja tunnistustega, raidkirjade ja müntidega, oma ajastu dokumenteeritud kommete ja tavadega ja sellele kõigele toetudes siis seoste väljatoomisega läbi Jeesuse elu ja tegevuse.
lugege ja veenduge ise, et kas Jeesuse puhul oli tegu muinasjutu või tõelisusega.

tsitaat raamatust:
"Antud käsitlus ei püüa naiivsel kombel usku ajalooliste meetoditega tõestada. Need mõlemad on iseseisvad, olles küll omavahel seotud. Ajalooline teadmine ei asenda usku, nagu ka usk ei vabasta meid ajaloo uurimusest.
Usu maailm jääb lahutamatult seotuks selle maa paikade ja ajalooga, mida on pühitsenud Kristuse maine elu. Jeesuse rõõmusõnum pole müüt ega legend, vaid Jumala ajalooline tegutsemine meie maailmas."

nagu mainisin on raamat populaarteaduslik.

Tsitaat:Esialgne postitaja joosu
tsitaat raamatust:
"...Jeesuse rõõmusõnum pole müüt ega legend, vaid Jumala ajalooline tegutsemine meie maailmas."

See lõik ei kõla küll nii väga ...teaduslikult...

täitsa õige märkus.
antud lõik oli vaid väike poeetiline järelsõna.

aga illustreerin siis raamatut ühe teisega.
näiteks sellega, kuidas saab alguse jälgede ajamine ühele Luuka evangeeliumi üleskirjutusele sellest, kuidas ja miks Maarja ja Joosep Petlemma läksid seoses kuningas Herodese tsensusega.
esiteks tutvustatakse siis Süüria arsti ja ajaloolase Luukase elulugu, tema kirjutisi, kirjastiili, tolleaegset dokumentide vormistamist üldse (kus näiteks ilmneb, et juudid omistasid tähtsust ülitäpsetele sugupuudele ja nimedele, kuid olid suhtelilt ebakorrektsed kõikvõimalike ajadaatumitega). edasi lahatakse Rooma tsensust. mis see oli, miks, kelle ajal kuidas. C. Julius Caesar Octavianuse trooniletõusmine, valitsemine (taas väga põhjalike viidete ja dokumentaalsusega)
vastavalt Luuka kirjakohale (mainitud Küreenius, maavalitseja) jõutakse lõpuks siis Quireniuse endani
"Tacituse järgi langeb Quiriniuse konsulaat aastasse 12 eKr; teened, mida taGaius Caesarile, Agrippa pojale ja Augustee lapselapsele Armeenias osutuas, langevad aastaisse 1 eKr - 3 pKr. sõjakäiguks homonaadide vastu jääb seega vabaks ajavahemik 12-1 eKr..."
leitud Pisiidia Antiookia raidkirjade järgi nimetataksegi siis P.Sulpicius Quirinius duumviriks e. linnapeaks.
sealt edasi kulgevad aga sündmused nii, et... ühesõnaga lugege ise.
fakte on üldse selles raamatus nii palju, et kerge see lugemine muidugi pole. tolleagsed elukombestiku kirjeldused on aga vägagi huvitavad.

well. ehk said antud lõigud veidi autoriteetsemad.

Olen kuulnud sellest raamatust ja sinu jutt tegi samuti asja põnevaks. Tekkis soov see raamat enda haldusesse saada. Eks siis näis, annan teada, kui sellega ühele poole saanud olen (ei tea millal see juhtuma peaks)