Kui vana on egiptlaste kultuur?

Hea on lugeda "hm-ntjr" postitusi. Näha, et mees teab millest räägib, jätga samas vaimus!

Tsitaat:Zahi Hawass on üldse ambivalentne tegelane. Ma ei olegi otseselt aru saanud, mis asi temaga on, kuid kindel on, et korruptsioon lokkab tema puhul kindlasti. Tema artikleid ei võeta välismaistesse (loe: Lääne) ajakirjadesse lihtsalt vastu, vaid ollakse sunnitud seda tegema, kuna Hawassil on märkimisväärne võimalus manipuleerida väljakaevamistega, teadlaste rännakutega Egiptusesse ning neid nn. vussi keerata. Muuseas ta saab ilmselt mingisuguseid summasid ka Läänelt.

Täpselt samamoodi on manipuleeritav ka muu teadus - kes maksab tellib muusika. "Leida" tuleb aind seda, mis...on lubatud. Niikaua kui mingit ohtu ei ole, et võib üles kaevata seda, mida "ei ole vaja teada" - lastakse kaevata.

Täpselt nagu SETI programm - avalikkusele peavoolu teaduse kaudu anti teada, et otsisime tulnukaid ja ei leidnud, samas 90% tegelikust programmist toimus militaarvaldkonnas ja eesmärk oli tulnukatega kontakti NB! VÕTMINE, mitte enam otsimine. Igor Volkelt kuuldud.

(27-02-2012 22:57 )euroruubel Kirjutas:  

Tsitaat:Zahi Hawass on üldse ambivalentne tegelane. Ma ei olegi otseselt aru saanud, mis asi temaga on, kuid kindel on, et korruptsioon lokkab tema puhul kindlasti. Tema artikleid ei võeta välismaistesse (loe: Lääne) ajakirjadesse lihtsalt vastu, vaid ollakse sunnitud seda tegema, kuna Hawassil on märkimisväärne võimalus manipuleerida väljakaevamistega, teadlaste rännakutega Egiptusesse ning neid nn. vussi keerata. Muuseas ta saab ilmselt mingisuguseid summasid ka Läänelt.

Täpselt samamoodi on manipuleeritav ka muu teadus - kes maksab tellib muusika. "Leida" tuleb aind seda, mis...on lubatud. Niikaua kui mingit ohtu ei ole, et võib üles kaevata seda, mida "ei ole vaja teada" - lastakse kaevata.

Täpselt nagu SETI programm - avalikkusele peavoolu teaduse kaudu anti teada, et otsisime tulnukaid ja ei leidnud, samas 90% tegelikust programmist toimus militaarvaldkonnas ja eesmärk oli tulnukatega kontakti NB! VÕTMINE, mitte enam otsimine. Igor Volkelt kuuldud.

Ah ole nüüd. Kui sa Egiptuse peale mõtled, siis suuremad väljakaevamises tehti 19 sajandil, 20 sajandi I poolel. Alates 20 sajandi II poolest domineerivad vanade kaevamiskohtade uuesti kaevamised, kuna varasem kaevamisfilosoofia oli katastroof. Kui miski ei meeldinud visati minema või jäeti samusele kohale, kust ta leiti. Kaevamisraporteid ei tehtud ning koguti ainult neid materjale, mis olid esteetilise väärtusega (st. tollase ühiskonna jaoks). Sellest tulenevalt on meil muuseumites/arhiivides palju objekte, mille kohta puudub info ning dateerimine on ligikaudne - ei teata millisest arheoloogilisest kihist objekt välja kaevati, kust piirkonnast, kuidas ta asetses seal kohas (asetus on alati oluline), kas ta oli hauapanus või näiteks lihtsalt kuskilt maja alt leitud objekt prügihunnikust jne. (kõik informatsioon on äärmiselt tähtis, et interpreteerida objekti, mille kaudu luuakse VE ajalugu)

Oli ka neid, kes püüdsid juurutada paremaid meetodeid ning selgitada arheoloogidele olukorda, et kõik, mis leitakse, on säilitamist väärt (siinkohal vihje Petriele ja tema tänuväärt uuenduslikule mõtlemisele, mis on kindlasti tänapäeva egüptoloogia üks alustest, sh. tema dateerimismeetod ja ülimtäpsus ümbritseva mõõtmises, raportid jne.)

Mida ma öelda tahan on see, et tänapäeval vaevalt, et leidub midagi väga põhjapanevat (erandeid ju muidugi on, kuid väga väikese tõenäosusega) avastust.

Mis puutub teaduse kinnimaksmisesse, siis selle võib ka laias laastus ära unustada. Enamikul ei ole õrna aimu ka, millega teadlased tegelevad. Nad on tavalised inimesed, kes on alustanud nn. nullist, läbinud ülikooli ja leidnud oma tee mingi ala uurimise juurde. Egüptoloogia puhul võin pea anda, et suurem osa teadlaste puhul on mingisugune kinnimaksmise teooria võimatu. Nad saavad küllaltki hästi palka ja naudivad seda, millega tegelevad. Seeläbi püüavad anda ühiskonnale teadmisi sellest, mida on võimalik näiteks tekstidest välja lugeda, mida on kaevamiste käigus leitud ja kuidas võiks neid interpreteerida. Nagu ma juba eelpool mainisin, siis ei ole olemas ühte jäika "mainstreami". Püüdsin lahti seletada, mil viisil selline arusaam võib tekkida!

Pealegi teadlased ei saa omale kinnimaksmist lubada, sest selle avalikuks tulek tõmbab nende karjäärile kriipsu peale ning arvestades siia juurde äärmiselt suurt teadlaste üleproduktsiooni maailmas, siis see, kes sellist asja omale lubad saab, on kas a) majanduslikult hästi kindlustatud (selliseid ei võeta üldjuhul enam tööle kuskile) või b) on ükskõik oma alast ja ülejäänud karjäärivõimalusest, sh. kuulsusest, mis sellega kaasneb . Kindlasti on võimalus, et leidub kinnimakstuid, kuid ilmselgelt on need mõned üksikud inimesed ainult. Iseküsimus on, mida kinnimakstakse? Avastusi? Milliseid? Tulnukatega seoses? - tasuks uuesti tõdeda fakti, et suuremad väljakaevamised toimusid 19 sajandil ja 20 sajandi I poolel.

Sellistes ühiskondades nagu seda on Egiptus ja "kõik müügiks" on teine olukord tõesti, kuid nendes riikides ei ole väga palju teadlasi ka, eriti humanitaaris nagu egüptoloogia, ajalugu jne. Pehmeid teadusi neis ühiskonnas reeglina ei austata. Härra Hawass ei tohiks saada oma rahasid otse. Ma ilmselt kuskil kirjutasin ka, et Lääs toetab VE ajaloo uurimist, muuseumeid jne. Egiptuses, andes suuri summasid Egiptusele. On teada, et umbes pool läheb sellest summast kaduma ning väga väike osa ainult jõuab VE kultuuri ja uurimise toetamiseks. Aga Läänel ei ole otseselt muud võimalust ka kui leppida sellise taktikaga, sest neil on võimalus a) leppida sellega ja tagada sellega õigus VE uurimiseks või b) mitte leppida ja tõmmata oma uurimistele vesi peale. Egiptusel on üsna võimalik manipuleerida sellise soodsa võimalusega, kuid maailma mastaabis need rahad väga suured ei ole, sest egüptolooge on vähe ning väljakaevamisi nii palju ka ei toimu. Rohkem rõhutatakse kirjaliku materjali peale ning teadmiste ümberinterpreteerimise võimalusele. Kuid samas selle raha eest proovitakse ilmselt mõjutada ka teatud "turvalisust", sest Egiptuses käib äärmiselt palju turiste. Igatahes, mis saab ülejäänud poolest rahast, ei ole teada, kuid üsna tõenäoline, et tähtsad ninad täidavad omale sellega taskuid, sh. ka Hawass. Osa rahast läheb kindlasti riigistruktuuri jne. Ma pean tunnistama, et see on mu enda interpretatsioon asjade kulgust - st. ma panen kokku nn. fakte, mida ma olen saanud teada inimestelt, kes tegelevad selle alaga otse. Seega vahetu teadmine ja arvamus spetsialistidelt. Neid ei leia Internetist .

Täiesti erapooletu küsimus, mis tekkis, lugedes viimast postitust - miks tundub, et Egiptus ja Egiptusega seotud ajalugu ning arheoloogia oleks justkui kordades tähtsam ja olulisem ja rohkem luubi all, kui mistahes muu maailma piirkond?

Tsitaat:Mida ma öelda tahan on see, et tänapäeval vaevalt, et leidub midagi väga põhjapanevat (erandeid ju muidugi on, kuid väga väikese tõenäosusega) avastust.

A noh, siis on selge... mis seal siis ikka...

...ennegi kuuldud...

Meenus, et alles viis aastat tagasi tehti Egiptuses nö sajandi arheoloogiline leid:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...rheoloogia

Leiti Hatšepsuti muumia. Selle Hatsepšuti - printsessi, kellest sai vaarao, kohta on olemas ka Ellen Galfordi ilusate piltidega lasteraamat. Ilmus 2006.aastal.
Juba esimesel lk-l on huvitav pilt savinõust, kus kujutatud lõvipealist jumal Bessi (meenutab reptiloidi), kes oli sünnitavate naiste kaitsja.
Et Vana-Egiptusest natukenegi teada, siis piisab isegi selle õhukese paksukaanelise raamatu läbi lugemisest. Keskel on Egiptuse kaart, eespool ajatabel - Vana-Egiptuse kohta alates 4000 ekr kuni 500 pKr.
See siis soovitus foorumis lugemaskäivatele koolilastele.

(28-02-2012 00:55 )Celtic Kirjutas:  Täiesti erapooletu küsimus, mis tekkis, lugedes viimast postitust - miks tundub, et Egiptus ja Egiptusega seotud ajalugu ning arheoloogia oleks justkui kordades tähtsam ja olulisem ja rohkem luubi all, kui mistahes muu maailma piirkond?

Kui ma seda küsimust lugesin, jäin pikalt mõtlema. Siin on kaks poolt. Esiteks, kas mu tekst tõepoolest jätab mulje, et VE ajalugu ja arheoloogia on kordades tähtsam kui teised, või küsimus on üldisem.

Kui on esimene pool, st. et mu tekst tekitab sellise tunde, siis ma seda küll ei ole tahtnud. Kuna siin on teemaks just VE ning ma sellest midagi tean, siis oskan vistist ainult sellest just kaasa rääkida . Teiste teemade puhul ei ole mu teadmised just eriti suured.

Kui üldisem, siis tegelikkuses on see tunne põhjendatud, kuna VE ajalool on omaette maagia, mille juured ulatuvad 18. sajandisse tagasi. Kuid tegelikkuses on see illusioon ning VE ajalugu ja arheoloogia on täpselt sama ajalugu ja arheoloogia nagu teiste perioodide/piirkondade oma. Näiteks ka VE arheoloogid-ajaloolased ei pruugi alati olla ainult spetsialiseerunud VE ajaloole, vaid ka muude Lähis-Ida kõrgkultuuridele või kreeka-rooma maailmale. Ma tean ühte VE spetsialisti, kes tegeleb VE ja harrastab keskaja arheoloogiat. Sellest mõttes ei tasu mõelda, et VE on tähtsam.

Kuid ma mõtlen, et selline arusaam on tingitud mitmest erinevast omavahel kokkupuutuvast elemendist. Esiteks, et VE on kõige rohkem läbi uuritud kõrgkultuur, mis on meile üpris lähedal nii geograafiliselt kui kultuuriliselt. Viimase all ma pean silmas VE omanäolist kunsti, mida kõik oskavad ära nimetada, et see on just sealt (vrd. kui keeruline on selgeks teha, kas tegemist on kreeka või rooma skulptuuriga - osatakse öelda, et kreeka-rooma on, kuid kust täpsemalt? sama on Mesopotaamia aladega - osatakse öelda, et sealt alalt umbes, kuid kust täpsemalt ja mis perioodist; sama Lõuna-Ameerika kunsti kohta, mis on segadust tekitav). Ning kuna inimestele meeldib selgus ja see, et nad tõesti midagi teavad, siis pole ime, et VE ajalugu ja arheoloogiat tähtsustatakse nii nagu seda tehakse. Samuti on VE kunsti ja kunstiesemete puhul säilinud värv, mida teiste kultuuride puhul säilinud paljuski ei ole - ning kuna VE kunst on seeläbi värviline, siis ta on rohkem elutruum kui teised (kusjuures kõik vanaaja ühiskonnad on värviühiskonnad ning ma usun, et teile tekitaks võõrastust näha mõnda kreeka skulptuuri värvikihi all ).

Ka ajaline kaugus on maagilise tähendusega. Ta on üsna kaugel, kuid samas lähedal. Meil on võimalik lugeda VE tekste ja sukelduda ajalukku, kuid siiski midagi jääb hoomamata, midagi jääb kättesaamatuks. Ta on ja nagu ei ole ka.

Samuti ajaloost on teada mitmeid egüptomaania laineid, mis aeg-ajalt esile tulid ning mil VE motiivid hakkasid olmeesemetel õitsema . Neid laineid on viimase 200 aasta jooksul olnud üpris palju, kuid viimased suuremad jäävad 20. sajandi I poolde. Arhitektuuris tulid kasutusele VE elemendid, tassidele ilmusid motiivid jne.

Kuid küsimus on ka selles, mida ükskõik milline inimene mõtleb midagi VE kohta. Mida ta teab ja mida see tähendab talle. Mul on pisike sugulane, umbes 7 aastane, kellel meeldib VE, kuna tema jaoks on sellel mingisugune maagiline tähendus. Seal on muumiad, seal on Kleopatra, seal on vaaraod, seal on püramiidid. Kusjuures ta ise ei tea, mis need sellised on. Ta ei tea, kes oli Kleopatra või kes olid vaaraod. Ta ei oska täpselt öelda, kus Egiptus asub, kuid ometi ta teab neid sõnu. Ta on kuskilt neid kuulnud. Ning kui kummaline see ka ei ole, siis paljudel tekivad just taolised sidemed VEga just lapsepõlves. Briti Muuseum andis välja ühe hea raamatu " A history of the world in 100 objects" ning seal on autor samuti rõhutanud, et kui ta esimest korda Briti Muuseumisse astus, siis käis ta esimese asjana VE osakonnas, mis jättis temasse kustumatu jälje. Ning praegused õpilased-lapsed alustavad sealt. Ma arvan, et asi võib olla ka värvides, sest lastele meeldivad värvid ning nad väljendavad end värvides (joonistades jne.) ning kuna VE on värviline (nagu ma eelpool kirjutasin), siis on see esimene kultuur, millega kokku puututakse. Mesopotaamia ajalugu nad ei vaata ning kreeka-rooma jääb ka neile kaugeks. Ja kuna nad kogevad lapsepõlves midagi erakordset, siis see jääb neile meelde ning kandub edasi täiskasvanu ikka ning tekib arusaam, et VE on midagi erakordset. Ja uskuge mind, kui te ütlete kellegile, et te õpite egüptoloogiat, siis nende reaktsioon on suuremat sorti imestus, kuigi see ala on tavaline nagu kõik teised.

Vabandan, kui vale teema, aga ma ei hakanud selle pisiasja pärast uut teemat tegema. Minu küsimus haakub osaliselt Egiptuse kultuuriga. Täna tõi sugulane mulle Egiptusest kena võtmehoidja ja selle taga on sümbolid. Risti ma tunnen ära ja selle tähendust tean, aga teised märgid? Püüdsin guugeldada aga ei tuhkagi... võib olla ma loll ja ei oska. Panen siia pildi, ehk keegi valgustab mind nende märkide tähenduste kohta?

Eks need ole vana-egiptuse hieroglüüfid:
http://kemet.fooniks.com/index.php/kel/h...e-lugemine

Küllap on sinna kirja pandud ehk mõni vana loits.

Kunagi teisel pool ookeani elades sattus mulle ette ajalehe artikkel milles üks reisija oli esitanud sama küsimuse kui naastes Egiptuse reisilt avastas, et pea kogu grupp oli ostnud neid ikka mitu tükki nina peale. Olid olnud odavad ja kullast ja hõbedast (see oli aeg kui dollar oli veel "kuningas"), ning reisi teematikaga kokku läinud. Mingi kohalik egüptoloogia professor oli siis oma hinnangu andnud - nii kuskil 95% ulatuses ei tähendanud need midagi - lihtsalt kokku loobitud sümbolite kooslus ühel esemel. Ülejäänud juhtudel õnnestus kokku lugeda väga vigaseid lauseid stiilis - "sinu sinine jalg rohelise päikese pees".

Ei maksa unustada, et Egiptuses arenenud väga tugev turismi tööstus seda esiteks. Teiseks on sealt keelatud välja viia muistiseid (vana loits) ja seda lausa surma ähvardusel kui objekte mitu ja nad teadusele seni tundmatud. Ja kolmandaks - kui mõnda teadlast seal mitte arvestada siis praegused elanikud ei tea tuhkagi ei dünastia aegsetest kommetest ega veel vähem tolle aegsest keelest. Praegune elanikkond on valdavalt islami usku ja nende jaoks on paljud monumendid seal tegelikult nende religiooni solvavad - "ära loo omale kuvandit jumal , prohveti või inimese kujuga" (väga vaba tõlge) või midagi sellist. Kohalikud äärmuslased on korduvalt üritanud panna pomme Vana Egiptuse kujudele.

Seega on 99,999999% tegemist lihtsalt metalli tükiga kuhu peale trükitud mingid suvalised sümbolid ilma mingi mõtestatud korra ja sisuta. Kui seal mingi loits on siis ainult tänapäevane ja sisse loetud valmistamisel ja kõlab umbes nii - "et seda ostev valge turist oleks loll ja annaks raha palju küsitakse".

Ma vist püstitasin oma küsimuse valesti. Ei mõelnudki, et seal miski "tekst" peaks olema, lihtsalt tahtsin teada iga sümboli tõlgendust. Seda kuulsat risti ma tean ( arvatavasti teavad enamus inimesi seda ) aga need teised märgid? Mida see pardi moodi asi tähendab? Ja kas kuskil netis on eesti keeles nende sümbolite kohta midagi? Mina ei leidnud.

No igatahes moodustub igast iidsest piltkirjast lause.
Ja kui sa seda eestikeelset linki uurisid, mille andsin, siis on seal vähemalt märgitud peale, mida kujund part tähendab.
See part on ilmselt fonogrammi tähenduses.
Aga see, mida sa ristiks nimetad, on jah EGIPTUSE ELURIST “ANKH” – kõikide vanaegiptuse jumaluste sümbol ja atribuut. Hieroglüüf “anch” tähistas elu, elu pärast surma, ja surematust. Vana-Egiptuse sümboolikas ja usundis annab see sümbol pika ja õnneliku elu ning eluaegse tervise.

Kui ma guugeldasin, siis leidsin sellise info Ankh kohta:
http://kivitalu.ee/files/documents/Ankhi.pdf

Umbes sarnast infot tahaks ka teiste märkide kohta. Aga ma ei suuda leida! Ok kujund part, selle kohta nüüd miskit tean aga need teised märgid?
Sama, tegemist on vaid uudishimuga, seega pole vaja teil rohkem otsida ja vaeva näha.

(17-04-2013 10:43 )Müstik Kirjutas:  See part on ilmselt fonogrammi tähenduses.

Milles see ilmselt seisneb? Oskad seletada?

Loe eespoolne eestikeelne link läbi, kus fonogramme selgitatakse, kirjutasin "ilmselt" seetõttu, kuna täie kindlusega seda väita ei saa.
Ei tunne hieroglüüfe. Küll on hieroglüüfide kohta palju huvitavat eespool kirjutanud Arlich.

(17-04-2013 17:30 )Müstik Kirjutas:  Loe eespoolne eestikeelne link läbi, kus fonogramme selgitatakse, kirjutasin "ilmselt" seetõttu, kuna täie kindlusega seda väita ei saa.
Ei tunne hieroglüüfe. Küll on hieroglüüfide kohta palju huvitavat eespool kirjutanud Arlich.

Kas sa pead silmas seda linki?
http://kemet.fooniks.com/index.php/kel/h...e-lugemine

Nii kergelt öeldest, on need märgid juhuslikult reas, suhteliselt mõttetud ning raske on kindlaks teha, mida mõeldakse ning kuidas neid lugeda tuleks. Samuti on mõne märgi puhul üpris raske kindlaks teha, mida on püütud kujutada. Aga: I) märk võib tähendada "vöösõlme", "selgroogu/ selgroolüli", võib olla ka lühend, mis viitab sellele, et lauset tuleb korrata (kuid kuna puuduvad täpsustavad märgi, ei ole võimalik öelda, mida täpsemalt kujutatakse, mida öelda tahetakse); II) suhteliselt levinud kahekonsonandiline märk tähistamaks "mi". Võib viidata prepositsioonile "nagu". III) järgmine märk on ühekonsonandiline "r" võib vabalt eelneva "mi"´ga kokku kuuluda (tähendus ei muutu), kui võib esineda ka ideogrammina "suu"; IV) ankh on juba ära seletatud; V) on levinud vaarao tiitel - part ja väike ketas (päike) tema kohal - "Sa-ra" ehk Ra poeg; VI) kohta on väga raske midagi öelda, ehk on "fallos" või "köis" ehk ühekonsonandiline H (tavaliselt eraldi ei eksisteeri); VII) on silm, tähistab, kas tõesti nimisõna "silm" või tegusõna "iri" ehk "tegema, käsitlema, valmistama jne." VIII) "ribi" jällegi raske mõelda, kahekonsonandiline "im" ehk "siin, seal", võib ka mingi imeviguri tõttu eelneva sõnaga kokku kuuluda, saades sedakaudu sõna "Osiris" (aga see oleks ilmselt liig, kuna seal on puudu sõnu); VIII) "Kauss", kahekonsonandiline "nb" võib tähistada "isandat".

Tõlgendusvõimalusi võib palju olla. Seepärast on alati vaja konteksti ning täpsustusi, mida sellel võtmehoidjal ei ole paraku ega saagi olla.

Grupp Rootsi teadlasi tegi Egiptuses üllatava leiu - otsingute tagajärjel tulid päevavalgele iidsed kivisse uuristatud kunstiteosed.

15 teadlast töötasid Kairo lähistel Jabal al-Silsila kivimurrus ning leidsid iidsed kunstiteosed, mis on raiutud otse kivisse, vahendab SVT.

Asja teeb põnevaks leidude vanus - teadlaste hinnangul on need loodud umbes 2500 aastat tagasi.

Töödega tehti algust 2012. aastal ning alates sellest ajast on teadlastel õnnestunud leida piirkonnast rohkesti põnevaid mälestisi. Näiteks on tulnud päevavalgele muistsetele jumalustele pühendatud mälestuskivid.

http://menu.err.ee/v/uudised/kultuur/e94...3fcfab54b3