(28-02-2012 00:55 )Celtic Kirjutas: Täiesti erapooletu küsimus, mis tekkis, lugedes viimast postitust - miks tundub, et Egiptus ja Egiptusega seotud ajalugu ning arheoloogia oleks justkui kordades tähtsam ja olulisem ja rohkem luubi all, kui mistahes muu maailma piirkond?
Kui ma seda küsimust lugesin, jäin pikalt mõtlema. Siin on kaks poolt. Esiteks, kas mu tekst tõepoolest jätab mulje, et VE ajalugu ja arheoloogia on kordades tähtsam kui teised, või küsimus on üldisem.
Kui on esimene pool, st. et mu tekst tekitab sellise tunde, siis ma seda küll ei ole tahtnud. Kuna siin on teemaks just VE ning ma sellest midagi tean, siis oskan vistist ainult sellest just kaasa rääkida

. Teiste teemade puhul ei ole mu teadmised just eriti suured.
Kui üldisem, siis tegelikkuses on see tunne põhjendatud, kuna VE ajalool on omaette maagia, mille juured ulatuvad 18. sajandisse tagasi. Kuid tegelikkuses on see illusioon ning VE ajalugu ja arheoloogia on täpselt sama ajalugu ja arheoloogia nagu teiste perioodide/piirkondade oma. Näiteks ka VE arheoloogid-ajaloolased ei pruugi alati olla ainult spetsialiseerunud VE ajaloole, vaid ka muude Lähis-Ida kõrgkultuuridele või kreeka-rooma maailmale. Ma tean ühte VE spetsialisti, kes tegeleb VE ja harrastab keskaja arheoloogiat. Sellest mõttes ei tasu mõelda, et VE on tähtsam.
Kuid ma mõtlen, et selline arusaam on tingitud mitmest erinevast omavahel kokkupuutuvast elemendist. Esiteks, et VE on kõige rohkem läbi uuritud kõrgkultuur, mis on meile üpris lähedal nii geograafiliselt kui kultuuriliselt. Viimase all ma pean silmas VE omanäolist kunsti, mida kõik oskavad ära nimetada, et see on just sealt (vrd. kui keeruline on selgeks teha, kas tegemist on kreeka või rooma skulptuuriga - osatakse öelda, et kreeka-rooma on, kuid kust täpsemalt? sama on Mesopotaamia aladega - osatakse öelda, et sealt alalt umbes, kuid kust täpsemalt ja mis perioodist; sama Lõuna-Ameerika kunsti kohta, mis on segadust tekitav). Ning kuna inimestele meeldib selgus ja see, et nad tõesti midagi teavad, siis pole ime, et VE ajalugu ja arheoloogiat tähtsustatakse nii nagu seda tehakse. Samuti on VE kunsti ja kunstiesemete puhul säilinud värv, mida teiste kultuuride puhul säilinud paljuski ei ole - ning kuna VE kunst on seeläbi värviline, siis ta on rohkem elutruum kui teised (kusjuures kõik vanaaja ühiskonnad on värviühiskonnad ning ma usun, et teile tekitaks võõrastust näha mõnda kreeka skulptuuri värvikihi all

).
Ka ajaline kaugus on maagilise tähendusega. Ta on üsna kaugel, kuid samas lähedal. Meil on võimalik lugeda VE tekste ja sukelduda ajalukku, kuid siiski midagi jääb hoomamata, midagi jääb kättesaamatuks. Ta on ja nagu ei ole ka.
Samuti ajaloost on teada mitmeid egüptomaania laineid, mis aeg-ajalt esile tulid ning mil VE motiivid hakkasid olmeesemetel õitsema

. Neid laineid on viimase 200 aasta jooksul olnud üpris palju, kuid viimased suuremad jäävad 20. sajandi I poolde. Arhitektuuris tulid kasutusele VE elemendid, tassidele ilmusid motiivid jne.
Kuid küsimus on ka selles, mida ükskõik milline inimene mõtleb midagi VE kohta. Mida ta teab ja mida see tähendab talle. Mul on pisike sugulane, umbes 7 aastane, kellel meeldib VE, kuna tema jaoks on sellel mingisugune maagiline tähendus. Seal on muumiad, seal on Kleopatra, seal on vaaraod, seal on püramiidid. Kusjuures ta ise ei tea, mis need sellised on. Ta ei tea, kes oli Kleopatra või kes olid vaaraod. Ta ei oska täpselt öelda, kus Egiptus asub, kuid ometi ta teab neid sõnu. Ta on kuskilt neid kuulnud. Ning kui kummaline see ka ei ole, siis paljudel tekivad just taolised sidemed VEga just lapsepõlves. Briti Muuseum andis välja ühe hea raamatu " A history of the world in 100 objects" ning seal on autor samuti rõhutanud, et kui ta esimest korda Briti Muuseumisse astus, siis käis ta esimese asjana VE osakonnas, mis jättis temasse kustumatu jälje. Ning praegused õpilased-lapsed alustavad sealt. Ma arvan, et asi võib olla ka värvides, sest lastele meeldivad värvid ning nad väljendavad end värvides (joonistades jne.) ning kuna VE on värviline (nagu ma eelpool kirjutasin), siis on see esimene kultuur, millega kokku puututakse. Mesopotaamia ajalugu nad ei vaata ning kreeka-rooma jääb ka neile kaugeks. Ja kuna nad kogevad lapsepõlves midagi erakordset, siis see jääb neile meelde ning kandub edasi täiskasvanu ikka ning tekib arusaam, et VE on midagi erakordset. Ja uskuge mind, kui te ütlete kellegile, et te õpite egüptoloogiat, siis nende reaktsioon on suuremat sorti imestus, kuigi see ala on tavaline nagu kõik teised.