Kas lihtsalt alateadvuslik käitumine?

Mul on ka sarnaseid asju. Mäletan et kunagi varem oli neid rohkem ja palju tugevama mõjuga. Vahel hakkasid nad mind ennast isegi tüütama. Näiteks kui pöörasin end tänaval ringi, pidin kindlasti samalt poolt ka tagasi pöörama.

Arvan nüüd, et sellised asjad ei ole head - püüan neid igati vältida. Mida rohkem on olukordi kus sa käitud alateadlikult ühtmoodi, seda ettemääratum on ka su elu.

eo

[Teadet on muutnud 9-7-2004 postitaja EO]

Tsitaat:Esialgne postitaja hiidlane
hmm, külmkapiga mul sama jama, et alati peab üle vaatama, nagu mingi tunne on sees, et keegi on sinna midagi juurde toonud, mida tahaks sealt võtta, aga alati peab nördinult uksed kinni jälle panema:o

ma tean, et kui mul on igav bussiga sõites või midagi, siis vaatan aknast välja ning ootan järgmist väikest teed, kust võimalik ära keerata, sest alles siis tohin hingata ma ei tea, miks selline loll tegevus, aga millegipärast alati kui igav hakkab bussiga sõites, siis lõpuks avastan jälle neid tee otsi otsimas, et ometi hingata võiksin

mul bussiga sõites yks teine asi.nimelt mul hakkavad silmad kinni vajuma, ning siis järsku, olen yhes kindlas kohas, seal oli kunagi ehitus, ning peaaegu et oleksin surma saanud. nimelt seisin teise korruse akna peal, ning hakkasin ymber pöörama, järsku tasakaal kadus ära, ning tegin yhe väga imeliku võnksatuse ettepoole, mis ilmselt ka mind päästis, ja just läbi selle jõnksatuse ma tagasi reaalsusesse tulengi

kui ma hakkan uinuma kellegi seltskonnas... poolsalaja... siis mingi hetk hakkab mul kas käsi või jalg tõmblema. spooky...

või siis on nii et räägin inimesega unise peaga juttu ning mõtlen korra millelegi totrale ja need mõtted ütlen kohe välja. nii olen tavajutu sees andnud oma vennale käske kühveldada mannaputru maast, kusjuures kutsusin teda batonaatoriks.

veel spookym

kui oled uinunud (kasvõi nii lühikeseks ajaks, et ei saa ise arugi, et olid otsaga unes) ja nüüd mingi hetk 'pildi' tagasi saad... vot sel hetkel toimub see tõmblus... i have lots of that :o ...veidike ebameeldiv...
"sel momendil pöördub 'unenäokeha' tagasi su kehasse"

kui ma alati vanalinna (tallinasse) lähen siis mind sunnib miski lihtsalt nendele teekividele astuma.

Tsitaat:Algselt postitas: Pisisuli

Tsitaat:Esialgne postitaja hiidlane
muide nüüd üks jutt mu koerast...et keegi pole teda välja õpetanud nii ega midagi, aga kui ma talle süüa viin näiteks krõbinaid kallan talle ta sööginõusse ja siis mõni maha läheb sealt, siis sööb tema kõigepealt ära kõik need, mis on maha kukkunud ja siis veel nuusib ja otsib ega rohkem neid maas ei ole ja alles siis läheb kausi kallale....niisiis nüüd ma viisin talle süüa ja kallasin pool pakki kohe meelega mööda sinna maha ja pool kaussi, aga ikka ta sõi ennem maast ära ja alles siis läks kausi kallale...minu arust sihune päris huvitav....., et siis koertega samamoodi nagu inimestega?

mis su koera puutub, siis mu kass on miskipärast samasugune "koristaja"
üleliigne krõbin maast üles ja kausi kallale vitsutama

Pakun, et see tuleb pigem looma hirmust, et kui kohe maast ära ei söö, siis koristatakse see sealt ära. Et kausis on ju kindel, et tema oma.. aga maast võib iga hetk peremehe/perenaise poolt kaduda

Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Mul pidevalt siin Tartus kaarsilla peal, seal sellised kolmnurga kujulised suured plaadid värgid ja siis ühildan oma samme.

Mul on ka nii. Mitte kunagi ei astu ma nende plaatide ühenduskohtade peale. Ja ma jihtsalt ei suuda üle kaarsilla vasakult poolt minna.