Kas lihtsalt alateadvuslik käitumine?

Kas teil on ka nii ,et kui kõnnite kuskil tänaval ja seal on ruudud siis peate täpselt ruutudesse astuma?Või siis ,et kui astud ühe jalaga künkale siis pead teise jalaga ka sinna astuma?Igatahes mul on nii ja paar taolist asja veel.Kuidas lood teiega.Millest see üldse tuleb?

[Inimene]

[Teadet on muutnud 2-12-2003 postitaja henzukaz]

heh mul kooli minnes koguaeg nii...
tegelikult ükskõik kuhu minnes....mul juhtub seda päris tihti..

Reeglid - kuidas käituda, mida teha - teemade pealkirjastamine. Seal öeldakse, et teema peab olema konkreetne. Algne pealkiri "Kas just paranormaalne... " ei ole kohe kindlasti seda. Muutsin ära.

Muidu see ruutude asi on kindlasti mingisugune psühholoogiline asi inimeses. Umbes sama, et kui õllepudel ette jääb, on seda kohe kindlasti vaja jalaga lüüa. Paranormaalset siin ei ole, on puht psühholoogiline asi.

Ma ruutudesse astun kyll, pudelit ei löö siiski.
vahest kõkkin täpselt äärekivi peal, täna koju kõndides kõndisin trammirööpal.
See ka et kui maas on mingid praod siis neile peale ei astu

mina näiteks ei astu porilompidesse... kui mul just roomikuid jalas pole

mina käib ruutudes nii, et üle kahe ruudu, aga seda teen ma juhul alati siis, kui ma üksi olen, sest muidu ma hakkan teisi segama, kaotan tasakaalu ja ei tea veel mida.
Klaasist õllepudelit ma ei löö, plekist aga löön koheselt, ja ma jään teda lööma nii kaua, kuni ta kuskile kraavi kukub või kuhugi taolisesse kohta, kust enam ei viitsi seda ära tuua, sama on kivide ja igast muude sodidega.

Mina ka arvab muidu üldiselt, et see pole paranormaalsus vaid isikupära hoopis.

inimesed, kes armastavad detaile ja kes suudavad keskenduda konkreetsetele asjadele ja kes on tähelepanelikud ümbruse suhtes... nemad tavaliselt panevad tähele tänavapeal ruudustikku, millepeal nad kohe hakkavad käima kindla "rütmiga"...

närvilised inimesed, inimesed kellel on probleeme, nemad ei lase oma kõnnakut häirida "tühiste" ruutude pärast...
seega, inimesed, kes käivad tänavapeal vahest "ruutudel", nemad oskavad arvestada nii asjadega, mida nad kasutavad (jalakäijate teed), kui ka inimesi, kellega nad suhtlevad või kokku puutuvad...

rohkem kuulub inimese psüholoogilise käitumise alla... alateadlikult sa paned tule põlema, kui astud pimedasse tuppa (hmm, ma arvan)

Kui te olete vaadanud sarja nimega "Monk", siis saate päris hästi aru, millest ma räägin:
Nagu MissIs juba mainis, on tegemist korraarmastusega, mis kuulub psühholoogilise käitumise alla. Olen sellega täielikult päri. Korraarmastus nõuab korda igal pool, olgu see siis tänavaruutudega või kus iganes.

mina astun kah ruutudesse ja kui üle sebra kõnnin siis astun kah nii et värvitud osa peale ei astuks suht tobe aga alles siis panen tähele kui mind imelikult hakatakse vaatama et mis see keksib tänaval!!

a mis puutub õlle pudelisse siis selle joon tühjaks kui ette jääb

Mul pidevalt siin Tartus kaarsilla peal, seal sellised kolmnurga kujulised suured plaadid värgid ja siis ühildan oma samme.

muide nüüd üks jutt mu koerast...et keegi pole teda välja õpetanud nii ega midagi, aga kui ma talle süüa viin näiteks krõbinaid kallan talle ta sööginõusse ja siis mõni maha läheb sealt, siis sööb tema kõigepealt ära kõik need, mis on maha kukkunud ja siis veel nuusib ja otsib ega rohkem neid maas ei ole ja alles siis läheb kausi kallale....niisiis nüüd ma viisin talle süüa ja kallasin pool pakki kohe meelega mööda sinna maha ja pool kaussi, aga ikka ta sõi ennem maast ära ja alles siis läks kausi kallale...minu arust sihune päris huvitav....., et siis koertega samamoodi nagu inimestega?

Et jah kividel käimisel ta just mõnda nii vahele ei jäta, aga muidu õllepudeli võab küll hambusse:o

Tsitaat:Esialgne postitaja Thorondor
Mul pidevalt siin Tartus kaarsilla peal, seal sellised kolmnurga kujulised suured plaadid värgid ja siis ühildan oma samme.

Ja pargis on ruudukujulised plaadid, mööda mida ma olen juba lapsepõlvest "korrapäraselt" astunud

Mu sõber käib ka alati ringiga mõõda nendest elektri postidest mis on nigu harkjalad ja mis mille alt läheb läbi kõnitee. Tema jaoks on see ebausk. Mingit efekti näinud ei ole aga kes teab.

Tsitaat:Esialgne postitaja alri
Mu sõber käib ka alati ringiga mõõda nendest elektri postidest mis on nigu harkjalad ja mis mille alt läheb läbi kõnitee.

minu klassiõde teeb ka niimoodi.
ma ükskord tõmbasin ta sealt alt läbi
aga siis läks ta tagasi ja läks ikkagi ringiga
ja ütles, et ta lihtsalt ei saa sealt alt läbi minna
ta ise ka ei tea miks aga ta lihtsalt peab kõrvalt minema.

Tegelikult sa võid alati päeva kokku võtta ja märkmeid teha mis läks halvasti mis hästi, kus käisid ja kus mitte. Ära kopeeri seda teistelt, vaata ise. Ise täheldan et 13 reede suht õnnelik (kuigi olen ettevaatlik);;; kuid 13 esmaspäev ???

Ma tulin kunagi larpitrennist kahe tõsimeeli sellistesse harkpostidesse uskujatesse.
Mina jäin igaljuhul neid uskuma, et see lõikab mu energia mingitpidi pooleks, ja võib põhjustada haigusi. Ning juhul kui juhtun ühe sellise alt läbi minema, siis pean otsima sellise teise, et see pidi neutraliseerima.

Koolitee peal on mul just selline ees ja tavaliselt lähen sealt läbi, kuna ma ei pane seda tähele. Võimaluse korral lähen ikka ringiga.
Aga kui ma lähen ühe alt läbi ja järgmine päev tuleb meelde, et oli nii. Kas ma siis võin teine päev uuesti läbi minna, et see neutraliseeriks, või siis läheb veel hullemini.

Tsitaat:Esialgne postitaja alri
Mu sõber käib ka alati ringiga mõõda nendest elektri postidest mis on nigu harkjalad ja mis mille alt läheb läbi kõnitee. Tema jaoks on see ebausk. Mingit efekti näinud ei ole aga kes teab.

Rääitakse, et kui postil varju pole (Päike ei paista), siis ei juhtu midagi

13 reede jätke rahule see on väga tore päev
Aga postidest kõnnin mina kah ikka võimaluse korral ümbert ringi. Lapsest saati nii tehtud ja nüüd külge jäänud :o

Tsitaat:Esialgne postitaja Norwain
mina astun kah ruutudesse ja kui üle sebra kõnnin siis astun kah nii et värvitud osa peale ei astuks suht tobe aga alles siis panen tähele kui mind imelikult hakatakse vaatama et mis see keksib tänaval!!

a mis puutub õlle pudelisse siis selle joon tühjaks kui ette jääb

Tere, head inimesed!

Kõigepealt vaidlen ma vastu Tutanhamonile, korraarmastaja ei taotle korda kõiges. Monk on kõigest sari ja peategelase äärmuslik korraarmastus on psühholoogiline defekt, mis oli traumaatiliselt kogemusest tingitud. Mu toanaaber, kes on paadunud koristuspede, jätab ka asju vahel laiali. Kõik on suuremal või vähemal määral inimesed. Äärmused paeluvad kõiki. Olgu tegu tugeva mehe või geniaalse häkkeriga. See on lihtlabane tahe olla enesest parem. Mõnel õnnestub ka.

Mis puudutab sebrasid, siis mina astun tahtlikult värvitud osa peale. Tänavaplaatidel püüan üle ühe plaadi vahel astuda. Liftis vaatan, kas püksilukk on kinni ja vajadusel nokin nina.



[Teadet on muutnud 7-5-2004 postitaja m]

See, mida elab Monk läbi endanimelises seriaalis, on loomulikult väljamõeldis, kuid see haigus, mida ta põeb, on tõeline. Ei oska kahjuks selle haiguse nime öelda, kuid see on nüüd küll surmkindel, et see haigus ei vali kohti, kus armastada korda ning kus mitte.
Mõningad sümptomid, millest veel seoses selle haigusega kuulnud olen:
* kui näiteks haige avab ukse, siis teeb ta seda kindel arv kordi, enne kui täielikult avab.
* puhtus on range märksõna ning puhtus peab valitsema kõikjal.
* seda haigust on võimalik ravida ning tihti tekib see haigus mõne suurema šoki puhul. See on puhtalt psühholoogiline.

põhimõtteliselt mul on tavaliselt kas autos või bussis istudes...te kõik teate neid väikseid valgeid poste mis on maanteede äärtes...ühesõnaga kui post möödub minust tõstan ma alati varbad põrandast lahti.
ma ei oska öelda miks see nii on, aga seda ma teen alati ja ise ei pane tavaliselt tähelegi:ink:

Tsitaat:Esialgne postitaja hiidlane
muide nüüd üks jutt mu koerast...et keegi pole teda välja õpetanud nii ega midagi, aga kui ma talle süüa viin näiteks krõbinaid kallan talle ta sööginõusse ja siis mõni maha läheb sealt, siis sööb tema kõigepealt ära kõik need, mis on maha kukkunud ja siis veel nuusib ja otsib ega rohkem neid maas ei ole ja alles siis läheb kausi kallale....niisiis nüüd ma viisin talle süüa ja kallasin pool pakki kohe meelega mööda sinna maha ja pool kaussi, aga ikka ta sõi ennem maast ära ja alles siis läks kausi kallale...minu arust sihune päris huvitav....., et siis koertega samamoodi nagu inimestega?

Et jah kividel käimisel ta just mõnda nii vahele ei jäta, aga muidu õllepudeli võab küll hambusse:o

mis su koera puutub, siis mu kass on miskipärast samasugune "koristaja"
üleliigne krõbin maast üles ja kausi kallale vitsutama

a ise liigutan jalga kui midagi söön tänavaruudud ka ja need katkendlikud jooned maantee peal neid loen ka .. kui pikka teed sõidan bussis

minu yks alateadvuslik värk on selline, et kui köögist läbi lähen, vaatan alati kylmkappi, ei tea miks. igatahes ma ei võta sealt kunagi midagi

Tsitaat:Esialgne postitaja metavo
minu yks alateadvuslik värk on selline, et kui köögist läbi lähen, vaatan alati kylmkappi, ei tea miks. igatahes ma ei võta sealt kunagi midagi

kui mina kööki lähen siis vaatan alati küpsiste ja kommide kapi üle

hmm, külmkapiga mul sama jama, et alati peab üle vaatama, nagu mingi tunne on sees, et keegi on sinna midagi juurde toonud, mida tahaks sealt võtta, aga alati peab nördinult uksed kinni jälle panema:o

ma tean, et kui mul on igav bussiga sõites või midagi, siis vaatan aknast välja ning ootan järgmist väikest teed, kust võimalik ära keerata, sest alles siis tohin hingata ma ei tea, miks selline loll tegevus, aga millegipärast alati kui igav hakkab bussiga sõites, siis lõpuks avastan jälle neid tee otsi otsimas, et ometi hingata võiksin